2 veebruar 2012 Archives

Pühapäeval langeb temperatuur -35 kraadini

Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut (EMHI) andis külmahoiatuse, kuna eeloleval nädalavahetusel langeb õhutemperatuur erakordselt madalale: laupäeva öösel (4.02.) on minimaalne õhutemperatuur -27..-32ºC ja pühapäeval (5.02.) -30..-35ºC.

EMHI nädala prognoos on järgmine:

3.02. Reedel möödub lõuna poolt madalrõhkkond ja katab ööks taeva pilvedega ning toob vähest lund. Päeval pilved hõrenevad ja saju võimalus on väiksem. Puhub tugev idakaare tuul. Õhutemperatuur on öösel -20..-26, kui taevas hommikuks selgineb, võib kohati -29°C-ni langeda, päeval -15..-20°C.

4.02. Laupäeval taandub madalrõhkkond Läänemere lõunavete kohale ja kõrgrõhuala mõju on taas enam tunda. Pilved hõrenevad ja pakane tugevneb uuesti. Õhutemperatuur on öösel saartel kuni -23, mandril -27..-32°C, päeval saartel -14..-17, mandril -19..-24°C.

5.02. Pühapäeval jääb ülekaalu kõrgrõhkkonna mõju. Ilm on sajuta ja selgineva taeva all võib õhutemperatuur erakordselt madalale langeda, öösel saartel -20..-25, mandril -29..-35°C, päeval mandril -19..-24, saartel -11..-15°C. Loe edasi: Pühapäeval langeb temperatuur -35 kraadini

Rakvere Aqva spaa ja hotelli juurdeehitus sai nurgakivi

Neljapäeval, 2. veebruaril pandi Rakveres Parkali tänaval asuvale Aqva spa ja hotelli juurdeehitusele pidulikult nurgakivi.

Juurdeehituse nurgakivi panekul osalenud Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul on Aqva spaa ja hotellikompleksi näol tegemist Rakvere jaoks olulise kohaga, mille rahvas on hästi vastu võtnud. „Aqva spaa ja hotellikeskus on kasvatanud Rakveret külastavate turistide arvu sedavõrd, et on tekkinud vajadus uute hotellitubade ja konverentsikohtade järele,” ütles Andres Jaadla ja tõi näiteks tänavuse aasta, mil juba praegu on Rakveres pooleks aastaks hotellikohad broneeritud. “Rakvere linnus, Aqva spaa ja veekeskus, Rakvere teater ja linnas toimuvad mitmesugused eripalgelised üritused täiendavad üksteist, tuues linna nii külalisi kui ka Rakverele tuntust Eestist kaugemalgi – Peterburis ja Soomes,” lisas Jaadla.

Nurgakivi silindrisse pandi muude dokumentide, tänase ajalehe, müntide jmt ka läkitus tulevastele põlvedele, kuhu koosviibijad oma allkirjad kirjutasid.

AQVA Hotel & Spa neljakorruselise juurdeehitusega alustati 2011. aasta septembris. Uus hoone, kuhu tulevad kaasaegsed konverentsiruumid ja 45 hotellituba, peaks valmima 2013. aasta sügisel. Hoone arhitektid on büroost Koko Arhitektid, ehitajaks on Mudel Ehitus OÜ.

Allikas: Rakvere Linnavalitsus

Tartu rahulepingu 92. aastapäeva mälestushetked Viljandis

Tartu rahu 92 — Kindral Johan Laidoneri ratsamonumendi juures kõneleb Viljandi maavanem Lembit Kruuse. Foto: Viljandi maavalitsus

Tartu rahu on Eesti diplomaatia algusaja suurim saavutus ja Eesti riigi üks tähtsamaid vundamendikive. Eestile tähendas Tartu rahu Vabadussõja juriidilist lõppu ning kaks aastat varem välja kuulutatud iseseisvuse tunnustamist de jure.

Tartu rahulepingu aastapäeva, 2. veebruari hommikul kell 9 asetasid Viljandi maavanem Lembit Kruuse, Viljandi linnapea Loit Kivistik ja volikogu esimees Tarmo Loodus ning Kaitseliidu Sakala maleva erumajor Rein Kikas küünlad ja lilled Johan Laidoneri ratsamonumendi jalamile. Tseremoonial osalesid ka Viljandi abilinnapead Rein Triisa ja Ardo Agasild, linnavalitsuse liige Gunnar Veermäe ja Viljandi linna elutöö preemia pälvinud ettevõtja Karl Luht.

Edasi suunduti Riia mnt surnuaial asuvale Vabadussõjas langenute Viljandi ühiskalmistule, et asetada sealgi küünlad ja pidada mälestushetk.

“Tartu rahulepingu sõlmimine on eestlaste ajaloo üks olulisemaid hetki ja selle sündmuse väärikas tähistamine aitab seda meeles hoida. Riigilippude heiskamine ja mälestushetked sel päeval on ilus traditsioon, mis meenutab meile, et iseseisvus ei ole midagi iseenesestmõistetavat,” sõnas maavanem Lembit Kruuse. Loe edasi: Tartu rahulepingu 92. aastapäeva mälestushetked Viljandis

Tamsalu-Neeruti maraton lükkub külma tõttu edasi

Sel pühapäeval toimuma pidanud 15. Tamsalu-Neeruti suusamaraton lükkub nädalavahetuseks ennustatavate krõbedate külmakraadide tõttu edasi. Maratoni uueks kuupäevaks on 11. märts.

Maratoni peakorraldaja Vahur Leemetsa sõnul peab suusamaratoni toimumiseks tunnetatavat külma olema miinus 25 kraadist vähem. «Täna hommikul EMHI-lt saadud prognoosi kohaselt on pühapäev erakordselt külm – öine temperatuur langeb miinus 30 kraadini ja päevane maksimum on prognoosi kohaselt miinus 22 kraadi. Lisanduv 2-3 m/s tuul ning üle 80-protsendine õhuniiskus suurendavad külma mõju veelgi. Maratoni korraldusmeeskond otsustas, et sellistes karmides oludes ei ole võimalik suusamaratoni ohutult korraldada ja see tuleb edasi lükata 11. märtsile.»

Järgmine mõõduvõtt Estoloppeti suusamaratonide sarjas toimub 14. Alutaguse Maratonil 11. veebruaril. Estoloppeti suusamaratonidele on võimalik registreeruda veebilehel www.sportinfo.ee. Loe edasi: Tamsalu-Neeruti maraton lükkub külma tõttu edasi

Võrumaa aineolümpiaadide ja -võistluste parimad jaanuaris

Kylauudis.ee hakkab avaldama ülevaadet Võrumaa aineolümpiaadide ja -võistluste parimatest. Käesolevaga kirjutame 2011/2012. õppeaastal jaanuarikuus 2012 toimunud aineolümpiaadide ja -võistluste parimatest.

14. jaanuaril 2012 toimus Võru Kreutzwaldi Gümnaasiumis üleriigilise füüsikaolümpiaadi maakonnavoor. Osales 21 õpilast 6st koolist.

Parimad füüsikaolümpiaadil:
Põhikooli arvestuses:
1. koht Andri Alliksoo, Mõniste Kool, õpetaja Eda Tuvikene
2. koht Meelis Perli, Haanja Kool, õpetaja Ülle Mõim
3. koht Liisa Anier, Antsla G, õpetaja Marietta Lõo
Gümnaasiumi arvestuses:
1. koht Anti Haugas, Võru Kreutzwaldi G, õpetaja Valdo Kalling
2. koht Eliise Hollas, Võru Kreutzwaldi G, õpetaja Tarmo Vana
3. koht Andrus Jaakson, Võru Kreutzwaldi G, õpetaja Tarmo Vana
Loe edasi: Võrumaa aineolümpiaadide ja -võistluste parimad jaanuaris

Talitantsijad trotsivad Viljandis pakast

Neljapäeva õhtul Pärimusmuusika Aidas avatava 3-päevase Viljandi talvise tantsupeo kulminatsioonina astub laupäeval pakaselisel Vabaduse platsil tantsusõõridesse üle tuhande inimese. 14. korda peetava talipeo eestvedajad on algusest peale tahtnud iselaadse ettevõtmisega näidata, et tantsust saab rõõmu ja tervist ammutada igasugustes oludes.

Peakorraldaja Vaike Rajaste sõnul pole tegelikult suurt vahet, kas tantsitakse soojas toas või pakaselisel linnaväljakul. „Peaasi, et hing on lusti täis,“ sõnas ta. Kuigi Eesti vanima ja suurima talvise tantsupeo ajaloos on folkloorseid tantse ette võetud nii lumes kui poris, möönis Rajaste, et selleks korraks ennustatav 30-kraadine külm on erakordne. „Tuleb tunnistada, et nii madala temperatuuriga pole me varem rinda pistnud, aga vaevalt me jänni jääme. Vähemalt pole siiani ükski registreerunu teatanud, et ta külma pärast tulemata jätab.“

Eile lõunaks oli internetis end laupäevasele suurele ühistantsimisele kirja pannud 1006 tantsijat 78 rühmast, mida on mõnevõrra rohkem, kui eelmistel aastatel. Et tänavu möödub 110 aastat tantsutaat Ullo Toomi sünnist, on esitamisele tulev repertuaar valitud tema 1953. aastal ilmunud raamatust «Eesti rahvatantsud».

Laupäeval oodatakse huvilisi lisaks ühistantsimisele Pärimusmuusika Aita õpitubadesse, aga ka rahvatantsuansambli Tarbatu kontserdile ja simmanile. Päeva juhib tuntud tantsuõpetaja Märt Agu.
Loe edasi: Talitantsijad trotsivad Viljandis pakast

Valmis talvine aialinnuaabits nutitelefonidele

Eesti Ornitoloogiaühing koostöös Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja Eestimaa Looduse Fondiga on loonud nutitelefonides kasutatava abimehe talviste aialindude määramiseks. “Talvisest aialinnuaabitsast” leiab 36 tavalisema aialinnu joonistuse, lühikese tutvustuse ja iseloomuliku laulu või häälitsuse.

Lihtsalt kasutatav aabits on heaks abimeheks linnuliikide määramisel toidumaja juures või koduaias. Esialgu saavad aabitsat kasutada Android tüüpi nutitelefonide omanikud, järgmise nädala algul lisandub sama võimalus ka Apple`i toodetele. Nutirakenduse on teinud Marko Peterson. Viited rakenduse allalaadimisele leiab Walk&Learn kodulehelt www.walk-n-learn.com. Talvine aialinnuaabits on kõigile kasutajatele tasuta.

Allikas: Eesti Ornitoloogiaühing

E-rahvaloendusel pani end kirja 814 848 inimest

Täna, 2. veebruari südaöösel lõppes kuu aega kestnud e-rahvaloendus. Esimese kokkuvõtte e-loendusest avaldab Statistikaamet pressiteatena esmaspäeval, 6. veebruaril.

„Huvi e-loenduse vastu oli iseäranis viimastel päevadel väga suur ning täna võime öelda, et Eesti rahvas tegi e-rahvaloenduse edukaks,“ ütles Statistikaameti peadirektor Priit Potisepp. „Kõige siiramad tänud kõigile, kes on selle ettevõtmise õnnestumisse oma panuse andnud.“

Neid, kes e-loendusel ei osalenud, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad. „Järgneval kahel nädalal seisab Statistikaametil ees kibekiire andmetöötluse periood, mille käigus selgitame välja aadressid, kuhu rahvaloendajatel tuleb minna,“ rääkis Potisepp.

Interneti teel sai rahvaloendusel osaleda 31. detsembrist 2011 kuni 1. veebruarini 2012. Esialgsetel andmetel olid e-rahvaloendusel täidetud isikuankeedid 814 848 inimese kohta, mis on 62% Eesti arvestuslikust rahvaarvust. Esimese kokkuvõtte e-loendusest avaldab Statistikaamet esmaspäeval, 6. veebruaril.

Vaata lisaks: REL 2011 www.rel2011.ee

Allikas: Statistikaamet

Õunapuu on selle aasta puu

Ajakirja Eesti Loodus jätkab kena traditsiooni ja valis 2012. aasta puuks õunapuud.

Metsõunapuud on meie maakamaral kasvanud arvatavalt viis-kuus tuhat aastat ja on tänapäeval looduses kaitse alused. Metsõunapuud ei maksaks segi ajada metsistunud õunapuuga – sellisega, mis on kasvama läinud „karjapoisi“ visatud õunasüdamest ja kasvama lähevad nad üpris lihtsalt. Erinevustest lähemalt kevadel, kui lehed juba puus.

Maailmas on õunapuude sordiaretusega alustatud paar tuhat aastat tagasi juba siis oskasid inimesed puid pookida. Meile jõudsid esimesed aedõunapuud arvatavalt kloostrite kaudu 13.-14. sajandil. Eestimaist õunakasvatust ja aretust võiks dateerida eelmise sajandi algusega.

Eesti Loodus valis esimest korda aasta puu 1996. aastaks. Seega on aasta puid ajakirja veergudel käsitlenud juba 16 aastat. Mullu kandis aasta puu tiitlit jalakas koos oma loodusliku perekonnakaaslase künnapuuga. Teda tutvustati põhjalikult Eesti Looduse märtsinumbris. Esimene aasta puu oli kadakas.

Esimeseks aasta puuks oli 1996. aastal kadakas. Aasta varem oli otsitud rahvuslille, -linnu ja -kivi kõrvale muid loodussümboleid: rahvuspuud ja -maastikku. Eesti Looduse tollaste küsitluste järgi jäi kandideerima neli puud: kadakas, kuusk, mänd ja pärn, igaühel veenev põhjendus. Teaduste akadeemia looduskaitse komisjon arvas tollal, et rahvuspuud on veel vara hääletada, ent põhjanaabrite eeskujul otsustati kõigepealt valida aasta puu. Rahvuspuu valimiseni pole seni jõutud. Eestis kasvab looduslikke puid-põõsaid 60 – 80 liiki.

Kodanikuühendused saavad kandideerida arenguprogrammis

Eesti Mittetulundusühenduste ja Sihtasutuste Liit (EMSL) kutsub vabaühendusi kandideerima taasalustavasse arenguprogrammi. Esimene kandideerimisvoor algab 31. jaanuaril ja kestab 20. veebruarini!

Programmis osaleval ühendusel aitab EMSL analüüsida tema vajadusi, koostada nende lahendamiseks tegevuskava ja leida vabatahtlikke partnereid, et luua tingimusi organisatsiooni arenguks, võimekuse kasvuks ning paremate tulemuste ja suurema mõju saavutamiseks.

2012. aastal rahastab arenguprogrammi Siseministeerium regionaalministri valitsemisalast ning osalemine on organisatsioonidele tasuta.

Arenguprogramm kestab 2012-14 ning kokku töötatakse selle aja jooksul kolmekümne organisatsiooniga. Tänavu valitakse programmi 15 organisatsiooni, neist kuue kuni kaheksaga alustame tööd märtsis. Järgmine võimalus programmi kandideerida tuleb tänavu maikuus ning seejärel 2013. aasta alguses. EMSL-i poolt veab programmi ja hakkab ühendustega töötama Kristina Mänd.

Osalema on oodatud organisatsioonid, kes vastavad järgmistele tingimustele:

on tegutsenud vähemalt kaks aastat ja järgivad vabaühenduste eetikakoodeksit (www.ngo.ee/eetikakoodeks)
tegutsevad avalikes huvides, st. nende tegevusest on eelkõige kasu ühiskonnale laiemalt ja ka inimestele, kes tema liikmeskonda ei kuulu
tegevus on seotud vähemalt ühega Kodanikuühiskonna arengukava 2011-14 (www.ngo.ee/kodar) valdkondadest: kodanikuharidus, avalike teenuste osutamine, huvikaitse ja poliitikakujundamises osalemine, heategevus ja filantroopia, ühenduste tegutsemisvõimekuse kasv
organisatsiooni on osalemiseks pühendumust, suutlikkust, aega ja tahet ning valmisolek ja kannatlikkus oma arenguvajadustega tegeleda, sh. vajadusel ennast muuta
organisatsioonil on juht, kes on valmis muutusi ellu viima ja vastutama, ning juhtkond (juhatus, nõukogu), kes teda selles toetab

EMSL teeb osaleda soovijatest valiku märtsi alguses. Olge valmis, et küsime teilt veel täiendavaid küsimusi. Valikut tehes lähtume sellest, kuidas organisatsioon programmi tingimustele vastab ning kui tõenäoliselt suudame tema soovide ja probleemide puhul abiks olla.

Täna on küünlapäev

Küünlapäev oli üks tuntumatest talvepoolituspühadest, tema olulisusele saartel, Läänemaal ja mujal osutab nn järelpäevade arvukus – siis liikusid mehed õlut või muud pühade lõpetust norides ringi. Järelpäevi nimetati tahipäev, küünlalühtripäev ja muude põhipäeva nimedest tuletatud hüüdnimedega.

Küünlapäeval pidi pool inimeste ja loomade toidust alles olema. Tavaks oli ütelda, et sel päeval murtakse talve selgroog, talve süda lüüakse lõhki, kõrred hakkavad lund vihkama või pelgama, siga kõrva päikese käes paistma .

Peamiselt Läänemaal ja Saaremaal lõppesid küünlapäeval jõulud, mujal olid need pühad lõpetatud kolmekuningapäevaga.

Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Uskumuse kohaselt põlevad sellel päeval tehtud küünlad heledalt.

Küünlapäev on esimene suurem naistepüha, siis käisid naised külas ja kõrtsis, mehed tegid kodus naiste töö. Oluline oli küünlapuna ehk naistepuna joomine (seda joodi saartel, Lääne- ja Lõuna-Eestis), mis pidi tagama kena punapõskse väljanägemise. Loe edasi: Täna on küünlapäev

Täna on üleilmne märgalade päev

Täna tähistatakse ülemaailmset märgalade päeva. Möödub 41 aastat sellest, kui 1971. aastal Iraani linnas Ramsaris sõlmiti rahvusvaheline looduskaitselepe märgalade kaitseks. Eestis toimub selle päeva tähistamiseks mitmeid üritusi.

Märgalade kaitseks sõlmitud Ramsari konventsioon on vanim riikidevaheline looduskaitselepe, milles rõhutatakse märgalade suurt ökoloogilist rolli. Ramsari konventsiooniga on tänaseks liitunud 160 riiki, millest on rahvusvaheliste märgalade nimestikku lisatud ühtekokku 1994 märgala. Eesti liitus konventsiooniga 1994. aastal. Tänavu 20. jaanuaril kinnitas Ramsari büroo kolm uut Eesti Ramsari ala – Agusalu, Leidissoo ja Lihula. Seega on Eestist rahvusvaheliste märgalade nimekirja arvatud kokku 16 ala, sealhulgas Matsalu, Vilsandi ja Soomaa rahvuspargid ning Alam-Pedja ja Endla looduskaitsealad.

Tänavuse märgalade päeva teema on jätkusuutlik turism. Eestis toimub selle päeva tähistamiseks mitmeid seminare:
Kell 10 toimub Keskkonnaameti Tartu kontoris (Aleksandri 14) seminar “Eesti märgalad 2012 – kus oleme ja kuhu läheme?”. Seminaril saab kuulata ettekandeid märgalade, eelkõige soode käekäigust – millised on plaanid ja tegevused riigiasutustel, eraettevõtjatel kui ka mittetulundusühingutel. Teemavaldkondadest on kaetud nii soode hoidmine, kaitsmine kui ka taastamine, veepoliitika, turbakaevandamine ja põlevkivi kaevandamine, sooturism, loodusharidus kui ka sooarheoloogia. Samuti tutvustatakse märgalasid puudutavaid projekte. Seminari korraldavad Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaamet, MTÜ Eesti Märgalade Ühing ja MTÜ Peipsi Koostöö Keskus.

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) korraldab aga Matsalu rahvuspargi keskuses Penijõel õpilaskonverentsi, kus osalevad Lõuna- ja Läänemaa õpilased. Konverentsi eesmärgiks on tõsta õpilaste huvi keskkonnateeemade vastu, suunata neid loodust uurima ja analüüsima. Konverents on pühendatud Matsalu rahvuspargi 55. aastapäevale ja Eerik Kumari 100. sünniaastapäevale.

Rahvatantsijad kutsuvad vastlapäeva pidama tantsides

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts ja rahvatantsuselts Pääsuke kutsuvad tantsupidude algataja Tantsutaat Ullo Toomi 110. sünniaastapäevale pühendatud
vastlapidustustele, mis toimuvad 21.veebruaril kell 19 -22 Tallinna Lauluväljakul
Kavas on:
· Ühised tantsud (Kalamies, Neljapuari, Labajalg, Kiigadi-kaagadi, Piru polka)
· Pikim liug
· Parima omavalmistatud kelgu demonstratsioon
· Orienteerumine
· Rahvalikud mängud
· Tule ja jää võitlus
Rahvariides osalejatele pakutakse sooja jooki. Ürituse lõpus toimub rongkäik Ullo Toomi mälestuskivi juurde Oru tänaval ning Oige ja vasemba ühistantsimine.