Loe edasi: Maailmakoristajad kogusid inspiratsiooni lumisest Eestist!
Päev: 14. jaanuar 2012
Puhta maailma ideed: prügilaev ja uus maksusüsteem
Tänasel Tallinnas toimuval Teeme Ära! Maailmakoristus 2012 konverentsil esitasid ligi 40 riigi delegaadid prügitalgute korraldamise kogemuste jagamise kõrval ka praktilisi ideid, kuidas vähendada inimtegevuse tulemusena tekkinud üleliigset prügi ja jõuda jäätmevaba ühiskonnani.
Näiteks Liibanonis on valminud prügikoristuslaeva prototüüp, millega plaanitakse prügi korjama hakata merest. Mitme riigi meeskonnad peavad oluliseks arendada välja kooliprogrammid, mis õpetaks säästlikke valikuid ja keskkonnasõbralikku elustiili juba lastele. Konverentsil toimunud diskussioonides toodi esile ka maksusüsteemide ümberkorraldamise vajalikkust, et see toetaks keskkonnasõbralikku tootmist ja tootedisaini.
Paljude riikide, sealhulgas ka näiteks Nepaali, probleemiks on inimeste vähene valmisolek probleemi tunnistada: “Nepaalis on suurim väljakutse see, et inimesed ei taha teadvustada keskkonnas olevat prügi kui probleemi. Paljuski seetõttu, et inimesed lihtsalt ei tea, kuidas prügi keskkonnasõbralikult käidelda või selle tootmist vähendada,” selgitas Nepaali delegaat Prabin Paudel. Nepaallane pidas kasulikuks ka kohapeal loodud kontakte, sponsorlussuhteid ning toimivaid lahenduste näiteid erinevatest riikidest.
Kreeklane Harry Vlassopoulos selgitas, et sealseks lahendamata probleemiks on näiteks ehitusjäätmete käitlemine, sest ehituse käigus tekib palju erinevat liiki prügi, mida ei taheta või osata keskkonnasõbralikult käidelda. “Õppisime nende riikide kogemustest, kus ehitusprügi on taaskasutatud. Kreekas ehitatakse maju nii, et ei mõelda üldse, mis saab sellest majast hiljem, kuid majade konstrueerimisel peaks juba mõtlema ka sellele, kuidas toimub hiljem näiteks lammutamine, mis saab jäätmetest jne,” selgitas Vlassopoulos.
Konverentsil tutvustati ka juba toimivat “Zero Waste” (eesti keeles: jäätmevaba) liikumist, mille esindaja Joan Marc Simon rääkis, et 80% maailmas tekkivast prügist on taaskasutatav ning ka ülejäänud jäätmete käitlemiseks on lahendused võimalikud. Simoni sõnul ei ole probleem niivõrd tehnoloogias, vaid inimeste teadlikkuses ning seadusloome ja poliitikate puudulikus rakendamises. 2004. aastal loodud liit teeb aktiivselt koostööd ülikoolide, valitsuste ja organisatsioonidega, pakkudes standardeid ja lahendusi, kuidas minimaliseerida prügi tootmist. Loe edasi: Puhta maailma ideed: prügilaev ja uus maksusüsteem
Praegu on parim aeg e-rahvaloendusel osalemiseks
Statistikaamet soovitab osaleda e-rahvaloendusel juba praegu ja mitte jätta toimingut jaanuarikuu lõppu, kui suurenev osalemiskoormus võib ankeedi täitmise aeglasemaks teha. Kahe nädalaga on e-rahvaloendusel saanud kirja juba üle 310 000 inimese.
13. jaanuari keskpäeva seisuga on e-rahvaloendusel täidetud isikuankeedid 311 219 inimese kohta, mis on ligi 24% Eesti eeldatavast rahvaarvust. Protsentuaalselt on enim loendatud Tartumaal ja Harjumaal (27%) ning Järva-, Hiiu-, Pärnu- ja Raplamaal (24%).
Loendatud inimeste arvu maakondade kaupa leiab rahvaloenduse veebilehelt www.stat.ee/58604. Loenduse edenemise statistika uueneb kord tunnis. Arvestama peab, et veebilehel avaldatud tabelis kajastuvad ka topelt loendatud inimesed. Andmed korrastatakse pärast loendust andmetöötlusel ja iga inimene läheb arvesse üks kord.
Vaata, kuidas toimus rahvaloendus 1959. aastal:
Telli saa näütüst vana Võromaa kindist
2009. aastagal sai Võro Instituudi, Võro Seltsi VKKF, Näputüüseltsi ja Orava Maanaisi Seltsi iistvõtmisõl valmis näütüs Vana Võromaa kindakirjust. Eesti Rahva Muuseumi näüdüsside perrä om koet 28 vahtsõt kindapaari Vana Võromaa esi kihlkundõst. Näütüse mano käävä mõnõ värmitahvlikõsõ tekstega ja raamat kindamustriidega “Kirä’ Võromaalt. Kinda'”.
Näütüs om välän olnu Võro Instituudin, Orava Kultuurimajan, Võromaa Keskraamadukogo latsiosakunnan, Hummuli latsiaian Valga maakunnan, Rogosi mõisan ja Kanepin 2009.-2010. aastagal ja 2011. aastagal Võromaa Kutsõhariduskeskusõn, Villändi kultuuriakadeemiän, Mikidämäel, Verskan, Leevil, Kihnun ja Linten.
Näütüst saa rahvamajja, kuuli vai muialõ ülespandmisõs telli. Ülespandmisõ ja transpordi kõrraldas teljä, a tuu olõ-i väega rassõ – kindit om üts pappkastitäüs ja mõttit ülespandmisõs saa tõisi käest, kiä taad näütüst joba pruuknu omma… Julgõt näütüse-telmist! Kiä inne ühendüst võtt, tuu saa! Näütüs om vaba alatõn veebruari alostusõst seol aastagal.
Allikas: Triinu Ojar, Võro Instituut
Mine retkele talviseid parke ja jugasid vaatama
Looduse Omnibuss kutsub pühapäeval, 15. jaanuaril retkele talviseid parke ja jugasid vaatama. Matkatakse koos Arne Timmiga Tabasalu looduspargis ja Keila-Joa pargis.
Teel käiakse ka Rannamõisas, Murastes, vaadatakse Türisalu juga ja panka, Treppoja joastikku ja Vahiküla juga Vääna jõel. Kõigile kingituseks looduse kalender. Buss väljub Rahvusraamatukogu eest kell 10.00. Tagasi Tallinnas kell 16.
Sõidu hind täiskasvanutele, sealhulgas tudengitele ja pensionäridele 10 eurot, õpilastele 5 eurot, koolieelikutele tasuta. Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.
Info ja registreerimine 6481 740, 56476297, info@looduseomnibuss.ee, www.looduseomnibuss.ee
Allikas: Looduse Omnibuss
Tartlased saavad küsida toetust keskkonnateemalistele väikeprojektidele
Väikeprojektide finantseerimist võivad taotleda kõik Tartu linnas tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud ning finantseerimisel eelistatakse mittetulundusühingute või sihtasutuste poolt
esitatud taotlusi.
Väikeprojektide finantseerimise eesmärgiks on toetada väikeprojekte, mille tegevused toimuvad Tartus ja/või on Tartuga seotud ning käsitlevad jäätmete, vee, õhu, pinnase või keskkonnateadlikkuse temaatikat.
Finantseerimisele ei kuulu väikeprojektid, mis on linnaeelarvelised ja väikeprojektid mida on linnaeelarvest finantseeritud. Väikeprojekte finantseeritakse kuni 80% ulatuses esitatava projekti eelarve summast, kuid mitte rohkem kui 2 000 eurot.
Taotlusi võetakse vastu jooksvalt 2012. aasta jooksul ja projekt tuleb ellu viia samal aastal (st 2012. aastal). Väikeprojekte finantseeritakse 2012. aasta linna eelarves ettenähtud vahendite ulatuses.
Loe lähemalt siit või küsi lisa Tartu linnavalitsuse keskkonnateenistuse peaspetsialistilt Helve
Arukaselt, tel 7361 272 või 5166974.
Allikas: Tartu linnavalitsus
Algas XI Nukitsa konkurss
Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub lapsi taas valima oma lemmikkirjanikku ja raamatukunstnikku – osalema on oodatud kõik raamatusõbrad, kel vanust kuni 16 aastat.
Võistlevate raamatute nimestik sisaldab 205 raamatut aastatest 2010-2011, sh 158 esmatrükki 107 eesti kirjanikult ja 104 eesti kunstniku pildid 174 raamatule.
Hääletamine kestab 20. veebruarini. Maakondades ja linnades korraldavad hääletust kohalikud raamatukogud eesotsas keskraamatukoguga. Samuti saab hääletada elektrooniliselt Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehel www.elk.ee
XI Nukitsa konkursi pidulik lõpetamine toimub 14. aprillil Eesti Lastekirjanduse Keskuses, kus lisaks auhinnasaajatele osaleb 70 hääletuses osalenud last üle Eesti. Laste lemmikkirjanik ja -illustraator saavad auhinnaks Nukitsa pronkskuju ja rahalise preemia. Autasustatakse ka Nukitsa auhinna nominente – teise ja kolmanda koha pälvinud kirjanikke-kunstnikke.
Nukitsa konkurssi korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus iga kahe aasta tagant alates 1992. aastast.
Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskus
Pärnu Jääfestivali korraldajad kutsuvad appi vabatahtlikke
Pärnu Jääfestivali korraldusmeeskond ootab 17.- 26. veebruarini toimuvale festivalile appi vabatahtlikke, kelle ülesanneteks on korraldusmeeskonna abistamine ning info jagamine festivali ajal.
Loe edasi: Pärnu Jääfestivali korraldajad kutsuvad appi vabatahtlikke
Tartus tulekul tänavune esimene “Kohviõhtu Toomel”
Selle aasta esimene „Kohviõhtu Toomel“ toimub esmaspäeval, 16. jaanuaril kell 17.15 Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kohvikus – külaliseks keemik, teadusajaloolane ning muinsuskaitsja Tullio Ilomets.
Tullio Ilomets sündis 1921. aastal Paides. Ta lõpetas 1952. aastal ülikooli ning kaitses 1965. aastal keemiakandidaadi kraadi. Ilometsa põhivaldkond oli orgaaniline keemia ning orgaanilise keemia kateedris töötas ta assistendina aastatel 1952–1960, sealt edasi vanemõpetajana ning 1965. aastast dotsendina. Kuigi tema lemmikteema on olnud orgaaniliste ühendite süntees, on ta uurinud ka maomürke ja ravimudasid. Peale orgaanilise keemia on Tullio Ilomets tegelenud ka Tartu Ülikooli ajaloo ja teadlaste uurimisega. TÜ ajaloo muuseumi ühe vaimse isana oli ta üks muuseumi idee algatajaid ning töötab muuseumis konsultandina praeguseni. 2001. aastast on Tullio Ilomets Tartu linna aukodanik.
Järgmine põnev kohtumine Toomel leiab aset 13. veebruaril kell 17.15. Külaliseks on Tartu Ülikooli matemaatika-informaatikateaduskonna emeriitprofessor ja Statistikaameti vanemmetoodik Ene-Margit Tiit.
Ene-Margit Tiit sündis 1934. aastal Tartus akadeemik Arnold Humala perre. Ta lõpetas 1957. aastal Tartu Riikliku Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna. Teadustöid on ta kirjutanud nii matemaatilise statistika kui ka rahvastikuteaduse, sotsioloogia ja antropomeetria alalt. Esimese Tartu ülikooli naisteadlasena valiti ta 1995. aastal välisülikooli (Helsingi ülikooli) audoktoriks. Ene-Margit Tiit on Valgetähe IV järgu ja Tartu Tähe kavaler. 2007. aastast alates on ta 2011. aasta rahvaloenduse teadusnõukogu esimehena ette valmistanud käimasolevat rahvaloendust.
Kohviõhtud toimuvad Tartu Ülikooli ajaloo muuseumi kohvikus ning on osalejatele tasuta. Põneva kohtumise ja mõnusa jutu kõrvale pakutakse ka kohvi.
Allikas: Tartu Ülikooli Muuseumid
Orlovi lossis tähistavad chihuahuad täna uut aastat
Üritusel osalevad ka klubi sponsorid ja koostööpartnerid. Peol pakutakse suupisteid ja chihuahuadele eritellimusel valminud torti. Autasustatakse klubi fotokonkursi võitjaid ning Aasta Chihuahua omanikku. Kuulutatakse välja Eesti Chihuahua Klubi 2011. aasta lemmikajakirjanik. Klubi kogub peokülalistelt närimiskonte, mis annetatakse hiljem Loomade Hoiupaiga kodututele koertele.
Eesti Chihuahua Klubi loodi 2006. aastal ühendamaks Eesti chihuahuahuvilisi. Klubi tegutseb eesmärgiga kaitsta chihuahuasid ja tõsta nende populaarsust. Klubi korraldab oma liikmetele regulaarselt koolitusi ja vabaajaüritusi.
Ürituste korraldamist peetakse klubi poolt oluliseks, kuna tulenevalt tõu eripäradest on miniatuursetel chihuahuadel raske teisest tõust mängukaaslasi leida. Eesti Chihuahua Klubi varasemad peod ei ole jäänud tähelepanuta ka ajakirjanduses. Laia kajastust leidsid kirjutavas meedias ja televisioonis nii klubi 2009. aasta uusaastapralle “Ühtekad!”, 2010. aasta „Minu väike inglike“ kui ka 2011. aasta „Pidu, pidu, pidu… Chihuahuad hoos!“.
Lisainfo: Krista Laanet, krista@chihuahua.com, tel 5037388
Ööjooks kogub partnerid suurtoetaja pardale
Viking Line pardal laupäeva hommikul kella kaheksast kuni pärastlõunani peetavad mõttetalgud on korraldajate ütlusel mitteformaalse loomuga, mille põhiline raskuskese asetub senisele turundusstrateegia arutelule ja meediaplaani tutvustusele. Vähemtähtsad pole ka partnerorganisatsioonide esindajatelt vestlusringis välja koorunud uued innovaatilised ideed.
Ööjooksu korraldajad loodavad mõttetalgutelt intensiivset vestlusringi, kuhu saavad panustada enamus lähedasemaid abilisi ja toetajaid. „Korraldusmeeskonnana loodame sellest meeleolukast laupäevast saada kas tuge ja kinnitust valitud teele või uusi võimalusi, suunamuutusi ja täiendusi,“ räägib Marko Torm.
Ööjooks on vabatahtlikkusel ja eestvedaja motivatsioonil baseeruv ettevõtmine, mida toetasid eelmisel aastal 33 erasektori ettevõtet ja avaliku sektori ametiasutust Lääne-Virumaal. Loe edasi: Ööjooks kogub partnerid suurtoetaja pardale
Paku kandidaate Viljandimaa Vapimärgile
Vapimärk on Viljandi maakonna kõrgeim autasu Viljandimaal alaliselt elavale inimesele, kes on oma töö ja tegevusega eriti silmapaistvalt kaasa aidanud maakonna arengule. Vapimärgi asutas Viljandi Maavalitsus Eesti Vabariigi 85. sünnipäeva auks. Seni on Vapimärgiga autasustatud üheksat inimest. Esimene Vapimärk omistati kodu-uurija Enno Piirile, eelmisel korral pälvis selle legendaarne kergejõustikutreener ja Suure-Jaani spordielu edendaja Meinhard Kirm.
Ettepaneku Vapimärgi andmiseks võivad teha kõik inimesed. Taotlus peab olema kirjalik, vabas vormis ning eraldi blanketti selleks vaja ei ole. Esitada tuleb kandidaadi ees- ja perekonnanimi, tegevusala, teenete kirjeldus ja andmed esitaja kohta.
Ettepanekuid kandidaatide kohta oodatakse kirjalikult Viljandi Maavalitsuse kantseleisse (Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi) 31. jaanuariks 2012.
Viljandimaa Vapimärgi andmise otsustab maavanema moodustatud vastav nõukogu. Vapimärgi pidulik üleandmine leiab aset maavanema, Omavalitsuste Liidu esimehe ja Kaitseliidu Sakala maleva pealiku korraldataval vastuvõtul, millega tähistatakse Eesti Vabariigi 94. sünnipäeva.
Viljandimaa Vapimärgi statuudi leiate maavalitsuse veebilehelt.
Allikas: Viljandi Maavalitsus
Järvamaa tuntuim rahvatantsurühm juubeldab
Järvamaa Koigi-Sargvere segarühm Vallatsi ootab kõiki sõpru oma 15. sünnipäeva tähistamise peole täna, 14. jaanuaril kell 18 Paide Kultuurikeskusesse.
Sünnipäevapeol astuvad külalistena üles segarühm „Lender“ Saaremaalt, segarühm „Vallatud“ Pärnumaalt ning naisrühm ja segarühm tantsuseltsist „Kiitsharakad“ Raplamaalt. Saab näha meeleolukat tantsuprogrammi „Vallatsi“ esituses. Üles astuvad maakonna tantsurühmad. Peokülalisi simmanimuusikaga kostitavad Margus Põldsepp ja Sulev Salm.
Sargvere segarühm tuli kokku 1996. aasta sügisel. Esimene ülesastumine oli 1997. aasta jaanitulel. 1999. aasta 20. novembril toimus maakondlik võistutantsimine, mille tarvis iga rühm tegi etteantud muusikale oma tantsu. Sargvere rühma tants tunnistati parimaks. Võidutasuks saadi kõikide rühmade osavõtutasud, kokku 1600 krooni. Selle rahaga otsustati teha pidu, kuhu kutsuti kõik võistlusel osalenud rühmad. Sellest kujunes tähelepanuväärne sündmus, sest rühmale pandi ka nimi “Vallatsi”. Vallatsi nime kannab rühm seetõttu, et tantsijad käivad koos mitmest vallast (Paide, Koigi, Kareda, Imavere) ning ka muidu vallatud on.
Rühm on osalenud igal aastal maakonna laulu- ja tantsupidudel. Toredaks tavaks on kujunenud sõprussuhted kolme rühma vahel: Vana-Vigala tantsuselts “Kiitsharakad”, Jõõpre segarühm “Vallatud” ja meie. Läbi aastate on kordamööda üksteisel külas käidud ning koos korraldatud erinevaid stiilipidusid. Samuti on korraldatud ühiseid õppepäevi, kus tuntumad tantsuõpetajad on olnud Ilma Adamson, Ülle Ferschel, Maido Saar, Henn Tiivel ja Ülo Luht.
Tihedad sõprussidemed on olnud ka Saaremaa Taritu segarahvatantsurühmaga. Üksteisel on mitmeid kordi külas käidud. Unustamatu oli osavõtt 2000. aastal Taritu laulupäevast ja “Õlletoobrist”. Vastutasuks korraldasime meiegi neile Sargveres peo “saarlaste moodi”.
Rühm on suviti oma esinemiste poolest aktiivne olnud. Esinetud on paljudel peoõhtutel, külapäevadel jne.
Ülle Müller , Vallatsi juhendaja