2011 Archives

Lihtsalt tere

Kaia Roots,
Peetri küla elanik

Kui ma väike olin, õpetasid vanemad mulle järjekindlalt: kõigile oma küla elanikele tuleb tere öelda. Tere kui elementaarne viisakus! Igati põhjendatult – meie väikesesse külla üldjuhud võõrad ei sattunud – ikka olid need kas oma inimesed või nende sõbrad-tuttavad. Kõik tundsid kõiki.

Nüüd on mu omad lapsed vanuses, kus teretamise jutt aktuaalne. Ja mida siis neile õpetada? Küla on enam kui kümme korda suuremaks kasvanud, inimesi ei tunne enam nägupidigi. Kas üks lihtne tere on siis kohane, sobilik ja põhjendatud? Või vanamoodne ja pealetükkiv?

Hommikul kutsikaga jalutades üritan kõiki tervitada. Loogiline, et enne koitu jalutavad külas ringi tõesti vaid oma inimesed. Enamaltjaolt veel ühed ja samad inimesed. Tulemus on mõtlemapanev. Saavad kaks koeraomanikku kokku, loomad nuusivad – „tervitavad“ üksteist. Ütlen oma tervituse ja saan vastu terve sületäie erinevaid reaktsioone. Kes kohmab midagi, ise püüdlikult oma peni vaadates, kes vaatab mujale. Üks noormees jäi mulle suurte silmadega otsa vaatama, nagu oleksin kohatu lähenemiskatse teinud. Isegi vist punastasin selle pilgu peale.

Tõsi, on vana kooli mehi, kellega ka paar lauset ilmast vahetame. On ka neid, kes peale mõnd teretamist juba ise täitsa rõõmsalt vastu teretavad ja vahel lausa esimesena. Mõni viipab edaspidi ka autoroolis. Loe edasi: Lihtsalt tere

Valimisjärgne ümarlaud heast tavast ja valimiskompassist

Kuigi kõrgema võimu kandja on rääkinud ja uus Riigikogu koosseis ametisse astunud, pakuvad 2011. aasta Riigikogu valimised kõneainet kauemaks. Toimus ju nende valimiste eel ja tulemusena uusi olulisi arenguid, mille mõtestamine pakub huvi mitte ainult toimunu mõistmiseks vaid ka tuleviku kavandamiseks.  Ümarlaual neljapäeval, 7. aprillil on kavas teha kokkuvõtteid valimiskampaania ajal tegutsenud hea valimistava valvurite tegemistest ja valijakompassi kasutamise tulemustest.
Ümarlaud toimub algusega kell 13.00 Riigikogu teabekeskuses Toompea tn 1.
13.00     Avasõnad – Heiki Sibul
13.10     Hea valimistava valvurite kokkuvõte – Agu Uudelepp, valvur
Küsimused ja arutelu
13.50     Valijakompassi kasutusstatistika ja vastukajad – Liia Hänni ja Kristina Reinsalu, e-Riigi Akadeemia
Küsimused ja arutelu
14.20    Kokkuvõte
Palutakse osalemisest teada anda 6. aprilliks priit.vinkel@vvk.ee või 631 6548.
Ümarlaua korraldab Vabariigi Valimiskomisjon koostöös e-Riigi Akadeemia ja EMSLiga, arutelu modereerib Ülle Madise

30. aprillil toimub Võhandu maraton

30. aprillil toimub Võhandu jõel juba kuues Võhandu maraton, mille jooksul läbivad paatkonnad 100 kilomeetrit kärestikulist jõge.

Võhandu jõe ühe korraga läbi sõitmine mõlkus maratoni peakorraldajal Hillar Irvesel mõttes juba 1999. aastal. 2005. sõitsid Hillar Irves ja tänane teine peakorraldaja Sixten Sild jõe ka läbi. Aasta hiljem oli sõitjaid juba 23 alust., kellest lõpuni sõitsid läbi 18 paatkonda. 2010. aastal oli stardis 266st paati. Viie aastaga kokku on maratonil käinud 769 inimest.

Sajakilomeetrise distantsiga Võhandu maratoni eesmärk on võimaldada osalejatel veeta sportlik päev aerutades Euroopa ühel karmimal, ekstreemsemal ja osalejaterohkemal aerutamismaratonil, ent tutvustada ka puutumatu loodusega jõge.

Maratoni starti tulla võib kõigega, mis ujub. Kui kahel esimesel maratonil võisteldi vaid süstade ja kanuudega, siis kolmel viimasel on olnud esindatud ka sõude- ja kummipaadid ning viimasele maratonile julgeti tulla ka haabjatega. 2010. aastal oli stardis ka esimene raftinaiskond. 2011. aasta maratoni kohta levib juba jutt, et starti tuleb ka esimene vesiratas. „ Võistlejatest osa läheb auhindu püüdma, teised naudivad sõprade seltskonda ja kaunist Lõuna-Eesti loodust. „Esimene ots pingutab ikka vere ninast välja, et võidu peale sõita,“ räägib Irves. „Näiteks eelmise maratoni võitnud leedukad ei peatunud üheski kontrollpunktis, et puhata! Kõik punktid, kus tuli süsta ümber tõsta, võeti täistempoga joostes.“ Irves usub, et enamus osalejaid tuleb maratonile, et see läbida, mitte kohta saama. „Selle maratoniga on ilmselt nagu mägironimisega. Tähtis pole, kaua sa ronid, vaid teadmine, kas sa käisid seal üleval või mitte, kas sa oled seda maratoni sõitnud ja lõpetanud.“

Maraton on osalejatele kahtlemata tõsine lahing iseendaga, kus pikkade tundide kaaslasteks saavad valu ja kannatus. Peakorraldaja Irvese hinnangul pole Võhandu jõgi neile, kes maratoni läbinud enam lihtsalt jõgi: “Neile, kes on maratoni sõitnud, pole Võhandu enam kunagi lihtsalt jõgi. Iga sild sellel jõel, mida sa ületad, iga jõekäär, mida märkad kaardil, iga kord, kui kuuled sõna Võhandu, on see sinu jaoks hoopis teise tähendusega.“

Võhandu Maratoni missioon on olla ikooniks aerutamismaratonide seas – suure osalejate arvuga, eelistatud ning hästi tuntud aerutamismaraton Euroopas. Korraldajad soovivad Võhandu Maratoni lülitada nelikürituse Haanja 100 arvestusse. Ka on plaan 2012. aastal saada European Canoe&Kayak Marathon Tour’i – Euroopa suurima aerutamismaratonide sarja – täieõiguslikuks liikmeks.

Turvalisuse mõttes ja atraktiivsemaks jälgimiseks on plaan kõik paadid varustada GPS seadmetega.

Allikas: Lõuna -Eesti Turismi kuukiri märts-aprill

Võru maavalitsus ootab Võrumaa Aasta Ema kandidaate

393292t54h1bcc — Eesti ema monument Rõuges

Läheneva emadepäeva eel kutsub Võru maavalitsus esitama Võrumaa Aasta Ema tiitli kandidaate. Kandidaate saavad esitada nii kohalikud omavalitsused, organisatsioonid kui üksikisikud. Võrumaa Aasta Ema tiitlile võib üles seada Võrumaal elava ema, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last, kes on tunnustatud nii oma ametitöös kui ka perekonna väärtustamisel ja kes on ühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool oma pereringi.

Tiitlit on välja antud alates 2002. aastast, mullu pälvis Võrumaa Aasta Ema tiitli Laine Värnik. Võrumaa Aasta Ema avalikustatakse emadepäeval 8. mail.

Ettepanekuid koos kandidaadi lähema tutvustamise ja selle valiku põhjendustega ootab Võru maavalitsus 25. aprilliks.

Eläjämäng Võrol

5. mahlakuu pääväl mäng Võro liinatiatri edimäst kõrda vahtsõt näütemängu «Loomad», miä eestikiilsele päälkiräle kaemalda om tävveste võrokiilne.

«Olõmi trupiga kokko kogonu vannu inemiisi luu raamatust «Kuis vanal Võromaal eleti»,» selet’ näütemängu kirotaja ja lavastaja Tagametsa Tarmo. «Raamatun inemise kõnõlõsõ, kuis vanastõ eläjit peeti ja kuis parhilla peetäs. Olõmi noid juttõ tsipakõsõ käändnü, tennü eläjide monoloogõs. Eläjä kõnõlõsõ esihindäst ja tuust, kuis inemise näidega ümbre käävä.»

Tagamets ütel’, et etendüs olõ-i õnnõ nal’atükk: «Läbi naaru võinu inemine märki tuu pääle, kuis mi eläjidega ümbre käümi,» ütel’ tä. «Meil lätt vaihõpääl meelest är, et eläjä eläse nigu miiki ja näil omma uma as’a aia.» Tä arvas’, et vanal aol saiva inemise ja eläjä parõmbidõ läbi ku parhilla. «Kas mi no ülepää inämb saami, varsti olõ-i eläjitki inämb – häötämi är kõikaig…» märgot’ tä.

Etendüsen om kõgõ hõelamb elläi jänes: «Eesti loitsõ raamatust loi, et vanastõ oll’ jänes ülepää kõgõ hullõmb elläi, kes inemiisile halva tekk’, mi tükün tä sis kõnõlõs, mille tä tege tuud,» kõnõl’ Tagamets. «Jänes om halv kangõlanõ, kes vöörütäs süü kõik aig tõisi pääle, et timä ei olõ midägi tennü.»

Päält kõnõlõmisõ ajasõ eläjä lava pääl õuhkat. Lõpus võetas kokko, miä tuu õuhka ülepää om, mille tuud juvvas ja kohe tuud määri.

Tagamets ütel’, et mändsengi mõttõn või tükkü pitä järes näütemängolõ «Võrumaa rituaalid» Seokõrdsõ rituaali omma kõnõlõminõ ja õuhkaajaminõ. Muusiga om Tauli Anu puult (kiä mäng ka Lehmä). Kahru mäng Krambi Kaspar-Oskar, Kunna Parindi Mart, Nugist Käose Maive ja Jänest Trolla Agu.

Mille võrokiilsel tükül om eestikiilne päälkiri? Tagamets vöörütäs vastutusõ reklaamiosakunna kaala: ollõv rahvalõ parõmbidõ arvu saia.

5. aprilli Uma Leht

Läänemaal ilmus ingliskeelne tutvustus Eestimaa loodusest

Läänemaal ilmus ingliskeelne trükis Estonia – the heart of European Wildlife, milles esmakordselt tutvustatakse Eesti loodusväärtusi pilguga väljastpoolt sissepoole ehk käsitletud alateemade juures on tähelepanu all liigid ja elupaigad, mis mujal Euroopas on kadumas või puuduvad. Selline lähenemine aitab meil eristuda ja toob välja põhjused, miks loodushuviline mujalt maailmast peaks just Eestit külastama. Tegemist on turundustrükisega, trükise intrigeeriv pealkiri on igati õigustatud ja sisuga kooskõlas.

Trükise valmimine on hea näide koostööst. Kuigi Läänemaa Turism on trükise tellija, leiti läbirääkimistel koostajatega, et terviklikuma tulemuse saavutamiseks tuleb käsitleda väljaandes kogu Eesti loodusrikkusi. Lääne maakonnale on pühendatud eraldi lehekülg ja seegi on tervikpildi juures loogiline, sest maakond tuleb esile oma liigendunud rannajoone ning massilise linnurändega igal kevadel ja sügisel.

Trükise koostasid Marika Mann ja Tarvo Valker ning kujundas Tuuli Mann.

Keila vald kogub ümarlauda erinevad ühendused

Keila vallvalitsus ootab homme kell 18 tegusaid kodanikuühenduste esindajaid ümarlaua taha. Arutluse alla tulevad Keila linna ja Keila valla päevaga seonduvad küsimused, kauni kodu selgitamise korraldamine Keila vallas, lähenevad talgud “Teeme Ära 2011”, Kaugtöökeskuse maja kasutamise võimalustest ning paljudest muudest huvitavatest teemadest.

Täna alustab tööd eetikakohvik

Tartu Ülikooli eetikakohvik avab täna kell 18 Tallinnas Teatri Puhvetis eetikakohviku. Vaatluse alla võetakse teema “Kas kõigel ühiskonnas peab olema eetiline mõõde?”. Vestlust modereerib Tartu ülikooli eetikakeskusese poolt Aive Pevkur. Kohvikus arutletakse eri sektorite vaatenurgast järgmiste küsimuste üle:

– milline roll on eetikal riigisektoris, ettevõtluses ja kodanikuühiskonnas;

– kas eesmärk pühitseb abinõud või eetika pühitseb abinõud;

– kas halb ärimees saab olla hea kodanik;

– kas eetika aitab kaasa või pärsib ühiskonna arengut?

Eetikakohvikus esinevad Hans H Luik kui ärisektori esindaja, Kristina Mänd kolmanda sektori eestkõnelejana ning riigisektori tahke avav Vilve Kalda.

Homme räägitakse Tartumaa raamatukogudes lastele loomadest

Homme tähistavad Tartumaa raamatukogud rahvusvahelist lasteraamatupäeva juba kümnendat korda, korraldades maakonna lastele lasteraamatupäeva. Idee autorid ja esimeste lasteraamatupäevade korraldajad olid Vedu, Äksi, Lähte ja Kõrveküla raamatukogude töötajad. 2002 toimus lasteraamatupäev Tartus ja abiks oli Tartu Linnaraamatukogu lastekirjanduse osakond, 2003 -2006 toimusid lastekirjanduse päevad Tartu vallamajas Kõrvekülas. 2006 anti korraldamine üle teistele maakonnas asuvatele raamatukogudele. Osaletud on alati huviga ja tagasiside koolidelt olnud positiivne.

Kümnenda Tartumaa lasteraamatupäeva eesmärgiks seadsid korraldajad eesti lastekirjanduse tutvustamise, laste lugemishuvi tõstmise ning loomingulise eneseväljenduse arendamise. Kirjanduspäevaks valmistudes joonistasid Tartu maakonna lapsed märtsis pilte sulelistest ja karvastest raamatukangelastest, kirjutasid luuletusi ja raamatukavandeid loomadest ning meisterdasid järjehoidjaid. Konkursile esitati võistlustöid 22 koolist, raamatukogust, lasteaiast, kokku osales 164 joonistajat, 110 kirjutajat, ja 80 järjehoidja meisterdajat. Võistlustöid hindas žürii Kõrveküla Raamatukogu juhataja Hele Ellermaa eestvedamisel. Huvilised saavad kõikide võistlustöödega tutvuda Kõrveküla raamatukogus aprillini lõpuni.

6.aprillil on Kõrvekülla kutsutud kõikide loominguliste konkursside parimad. Ürituse raames toimub ka loomateemalisi lasteraamatuid käsitlev viktoriin, kus oma teadmisi kontrollivad võistkondlikult 4.– 8. klasside õpilased.
Veel saab sellel päeval kuulata-vaadata ettekannet loodusest ja erinevatest loomahäältest, laulu ja tantsu Lähte lasteaia lastelt, lühinäidendit eesti loomamuinasjuttudest, kokkuvõtet konkursside tulemustest, kuulata parimaid luuletusi autorite esituses, väljapanekuid konkursside töödest ja tuntud loodusfotograaf Remo Savisaare näitust ”Linnud muusikas”. Päev lõpeb auhindade jagamise ja maiustamisega.

Jõgevale rajatava jääalade spordikeskuse idee jõudis Eesti Olümpiakomiteesse

Eile toimus Tallinnas Eesti Olümpiakomitees nõupidamine Jõgevale jääalade spordikeskuse rajamise osas.
Jõgeval kui Eestimaa külmapiirkonnal võiks paikneda jääalade koolituskeskus, mille rajamiseks taotletakse rahalised vahendid Euroopa Liidu struktuurfondidest. Õppeklassides õpiksid lapsed kogu Eestist ning rahastamine toimuks riikliku tellimuse alusel.
Koosviibimisel lepiti kokku, et maikuu jooksul esitatakse nii EOK-le kui Kultuuriministeeriumile keskuse rajamise kava, spordialade nimekiri ja finantsplaan.

Nõupidamisel osalesid Eesti Olümpiakomitee president Mart Siimann, Kultuuriministeeriumi asekantsler Tõnu Seil, Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev, Jõgevamaa Spordiliit Kalju esimees Uno Valdmets, SA Jõgeva Sport juhataja Hanno Koll ja spordiajakirjanik Tiit Lääne.

Mõte rajada Jõgevale jääalade keskus tekkis aasta alguses Otepääl toimunud nõupidamisel, kus osalesid ka Tehvandi suusakeskuse arendajad. Idee tugineb 2014. aastal käivituvale Euroopa Liidu uuele programmile. Eesmärk on rajada spordikeskus, mis koosneb koolituskeskusest, jäähallist, kiiruisuradadest, õpilaskodust ja majutusasutustest. Koolituskeskuse rajamine tooks Jõgevamaale nii uusi õppureid kui ka treenereid.

Eesti Olümpiakomitees toimunud nõupidamine oli järg mitmele eelnevale maakonna spordinõukogu kokkusaamisele, kus on osalenud erinevad spordialaliitude juhtfiguurid ja andnud ideele oma heakskiidu. Viimasel, 16. märtsil toimunud maavanema spordinõukogu koosolekul otsustati moodustada sihtasutus, mis hakkab analüüsima ja edasi arendama ideed jääalade spordikeskuse rajamiseks Jõgevale. „Sihtasutuse loomine idee edasiarendamiseks on kindlasti vajalik,“ ütles sellel koosolekul Eesti jäähokiliidu sekretariaadi võistluste direktor Toivo Viinapuu.

EAS ootab turismiettevõtteid osalema siseturismi toetavas kampaanias “Puhka Eestis”

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) korraldab 17. aprillist 1. maini siseturismi toetava kampaania “Puhka Eestis” ning ootab sellele osalema turismiettevõtteid üle Eesti. Kampaaniat kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul on tänavuaastase “Puhka Eestis” kampaania eesmärgiks tutvustada kodumaal puhkamise võimalusi ning suurendada reisimist ka hooajavälisel perioodil.

Loe edasi siit.

KV Keskpolügooni teated

Seoses laskeharjutuste läbiviimisega aprillis on liikumine Kaitseväe Keskpolügooni maa-alal piiratud järgmistel kuupäevadel: 01.04-08.04; 11.04-13.04 ja 18.04-24.04. Lõhkeharjutusi viiakse läbi 12.04 ja 20.04.-22.04. Kaupo Kaiv 53264560 kvkp@mil.ee

Algab Tervisedenduse baaskoolitus koolide tervisenõukogudele

Koolituse eesmärk on anda teadmisi tervise olemusest ja tervisedenduse üldistest põhimõtetest ning tutvustada kaasaegse tervisekasvatuse teoreetilisi ja metoodilisi aluseid ning rakenduslikke aspekte. Koolituse käigus saab tervikliku ülevaade tervist edendavate koolide eesmärkidest ja tegevuste põhialustest, sh. tervisemeeskonna ja -tegevuste juhtimisest, tegevuste planeerimisest ja hindamisest ning õpilaste ja kogukonna kaasamisest tervist edendavatesse tegevustesse. Koolitus toimub 2-päevasena.

Lisainfo ja registreerimisvõimaluse leiad SIIT.

Antoniuse Gild kutsub sõpruslinnade kunstnikke Tartusse

Antoniuse Gild kuulutab Tartu sõpruslinnade kunstnike vahel välja konkursi residentuurikohtadele Nahakunsti ja Tekstiilikunsti külaliskodades.

Kandideerimise tähtaeg on 1. mai 2011. Residentuuristipendiumi taotlemise võimalus on kõigil Tartu 16 sõpruslinna naha- ja tekstiilikunstnikel, kes soovivad lühiajaliselt ennast täiendada Antoniuse Gildi vastvalminud, eriseadmetega varustatud külaliskodades. Konkursi tingimustega on võimalik tutvuda kodulehe http://www.antonius.ee/?lang=et vahendusel.

Antoniuse Gildi residentuuri toetab Tartu linn.

Koeru valla muuseum sai 15aastaseks

Reedel, 1. aprillil tähistati Koeru kultuurimajas Koeru valla muuseumi 15. aastapäeva etendusega “Muuseum on maarahva varaait”. Muuseumi aastapäeval õnnitleti hiljuti 80. sünnipäeva tähistanud Koeru folkloorirühma kunstilist juhti, folklooriringi juhendajat ja valla ajaloo uurijat Juta Rundut. Maavanem Tiina Oraste andis Juta Rundule üle Järvamaa teenetemärgi.

Ants Leppoja foto

Metsaistutuspäevale oodatakse 4000 õpilast

RMK korraldab 6. mail kevadise metsaistutuspäeva, kuhu seekord oodatakse 6.-12. klasside õpilasi. Kohti jagub 4000-le õpilasele, uus
mets pannakse kasvama 75 hektaril üle Eesti.

RMK loodushoiuosakonna juhataja Marge Rammo sõnul on metsaistutuspäeva eesmärk näidata, kuidas toimub Eesti riigimetsa kasvatamine ning pakkuda õpilastele isetegemise kogemust. “Et käimas on rahvusvaheline metsa-aasta, teeme õpilastele istutamise kõrval ka hariva metsaretke ning tutvustame säästva metsamajanduse põhimõtteid,“ lisas ta.

Tänavune metsaistutuspäev on osa RMK igakevadisest koolidele suunatud loodushariduskampaaniast. Programm sisaldab lisaks istutamisele ja metsaretkele ka lõunat. Osaliselt kompenseeritakse koolidele ka transport istutuskohta ja tagasi.

Metsaistutuspäevale registreerimine toimub RMK looduskeskuste kaudu alates tänasest, 4. aprillist, lisainfo www.rmk.ee/metsakool.

Tänavuse kevadkampaania käigus korraldavad RMK looduskeskused üle Eesti erinevaid loodusharidusprogramme ligi 10 000 õpilastele. Analoogsed kampaaniad toimuvad ka sügisel ja talvel.

Hea tahtega inimesi oodatakse lastekodudesse talgutele

Aktiivsed kodanikud koostöös liikumisega Tere, Sõber! korraldavad 1. mail üle Eesti lastekodudes talguid. Talgute eesmärk on koos asenduskodu (rahvakeeli lastekodu) töötajate ja lastega teha nende lastekodu ümbruses kevadisi heakorratöid, pakkudes vaheldust ning rõõmu koos tegutsemisest. Kõiki huvilisi oodatakse kaasa lööma.

Soovist osaleda või muul moel lapsi aidata võib teada anda Facebook´i lehel http://www.facebook.com/pages/Lastekodulastele-nende-õigused/209505925731773, millega on lühikese aja jooksul liitunud juba üle 700 inimese. Samuti võib ühendust võtta piirkondlike kontaktisikutega.

Kodanikualgatus loodi, et igakülgselt aidata asenduskodudes elavaid lapsi: pakkuda neile sõbrakogemusi ning -tuge väljaspoolt lastekodu, korraldada koos üritusi ning seeläbi suurendada sealsete laste usaldust ning huvi maailma vastu, samuti anda lastele tööoskusi ning teadmisi elust väljaspool asenduskodu, et toetada nende ettevalmistust iseseisvaks eluks.

Sama kodanikualgatus on oma südameasjaks võtnud, et ükski laps ei peaks haiglasse sattudes vanemate puudumise tõttu pikkadeks päevadeks sotsiaalsesse ja emotsionaalsesse isoleeritusse jääma. Nii edastati 28. märtsil pöördumine Sotsiaalministeeriumi poole, kus esitati ettepanekud praeguse seadusandluse muutmiseks või uute õigusaktide vastu võtmiseks, mis tagaks ilma vanemateta haiglas viibivatele lastele elementaarsed õigused: hooliva tähelepanu, piisava inimkontakti ja võimalused mänguks ja arenguks.

Veiko-Peeter Kargu, kodanikualgatuse eestvedaja

Ilmumas on raamat Virtsu poolsaare hariduselu ajaloost

70 aastat on Virtsu poolsaarel lapsi õpetatud. Virtsu Kool tähistas seda sündmust koolimälestuste üleskirjutamisega. Hanila Muuseumi Selts ja Virtsu Kooli meeskond eesotsas projektijuht Anu Mätasega võtsid ette kooli kroonikad, lugesid ja panid kirja huvitavamad faktid kooli ajaloo kohta. Õpilased kogusid kirjalikke ja suulisi materjale, dokumente ning fotosid oma vanemate, õdede-vendade, sugulaste ja tuttavate käest. Kogutud mälestustest koostati näitus. Kooli arhiivist otsiti välja palju huvitavat: õpetajate ja õpilaste luuletusi, fantaasiakirjandeid teemal, milline näeb Virtsu välja 10 või 20 aasta pärast, väga palju fotosid, vanu koolitarbeid, noppeid õpilaste kirjandiapsudest jne.

Kõigest sellest tuli kokku nii palju materjali, et väljaandjad olid sunnitud tegema koguni kaks raamatut: üks raamat ilmub väiksemas mahus paberkandjal, teine, mahukam, aga leiab oma koha veebis kooli koduleheküljel www.virtsukoolx.webs.com.

Mälestusteraamatu esitlus toimub 8. aprillil Virtsu Kooli tänuõhtul, kuhu on kutsutud kooli parimad õpilased ja nende vanemad.Raamatu väljaandmist toetas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus kohaliku omaalgatuse programmist.

Airi Aavik,

Virtsu Kooli direktor

Tänavuse Oskar Lutsu huumoriauhinna pälvis Ott Sepp

Oskar Lutsu huumoripreemia tänavune laureaat on näitleja ja lavastaja Ott Sepp.

Stipendium anti pidulikult kätte täna, 3. aprillil Palamuse rahvamajas. Auhinnaga tunnustab Palamuse rahvas neid, kes on eelmise aasta jooksul kõige rohkem rahvast naerutanud. Preemia saaja valitakse rahva pakutud kandidaatide hulgast.

Eelmisel aastal sai huumoripreemia näitleja Tõnu Aav, 2007. aastal pälvis preemia Urvastest pärit luuletaja Contra (Margus Konnula).

Ott Sepp lahkus Palamuselt 50 000 krooni ja ahjuroobiga

Näitleja ja stsenarist Ott Sepp sai täna Palamuse rahvamajas pidulikult kätte Oskar Lutsu huumoripreemia (50 000 krooni), mis on 1987. aastal asutatud naljaauhinna rekordsumma. Mitmetest kingitustest meeldis Sepale eriti ahjuroop, mille andis üle Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev.

Ott Sepale Oskar Lutsu huumoripreemia üle andnud Palamuse vallavanem Urmas Astel teatas, et sponsorite abiga kogunev naljaauhinna summa on järjest suurenenud: 2009. aastal sai Peep Pedmansson preemiaks 40 000, 2010. aastal Tõnu Aav 41 000, Ott Sepp aga juba 50 000 krooni. Et preemiat on varem jagatud kroonides, kuulutati selle nüüdki välja samas rahaühikus. Preemiaraha kogumist korraldas mittetulundusühing Sokuturi.

laureaat — Hetk Ott Sepale auhinna üleandmise tseremoonialt.

Lutsu huumoripreemia üleandmisele traditsiooni järgi ristisid Oskar Lutsu kihelkonnamuuseumi muuseumipedagoog Aili Kalavus ja Jõgeva maavanem Viktor Svjtatõšev Ott Sepa Tootsiks. Maavanem kinkis Ott Sepale ka ahjuroobi tekstiga: Naljaka segamiseks tõsisega. „Ahjuroop on fantastiline kingitus,“ märkis Sepp ja lisas, et kui naljaka ja tõsise vahekorrast rääkida, siis tema elus ja töös jagunevad mõlemad komponendid pooleks. Oma lemmikstiiliks nalja tegemisel nimetas Ott Sepp musta huumorit.

Vanemuise näitlejale Ott Sepale huumoripreemia andmisel arvestati ennekõike tema naljategemisi (koos Märt Avandiga) telesaates „Tujurikkuja“, filmi „Riigimehed“ stsenaariumi kirjutamist, mängimist kriminaalkomöödias „Kättemaksukontor“ ja teisigi etteasteid.

Jaan Lukas

Paides toimus kvartettide konkurss ja allkirjastati lepinguid

Laupäeva, 2. aprilli õhtul allkirjastasid Paide linnapea Kaido Ivask ja rahvusooper Estonia direktor Aivar Mäe koostöölepingu, mis toob Paide linna 720. juubeliaasta puhul sügisel Paidesse rahvusooperi etendused.

Laupäeval toimus Paides esimest korda üleriigiline kvartettide konkurss “Kuninglik kvartett 2011”. Kvartetid võtsid üksteisega mõõtu Paide kultuurikeskuses toimunud kontserdil ning esitasid oma loomingut õhtul Paide raekojas Paide linna ja rahvusooperi Estonia vahelise koostöölepingu allkirjastamise üritusel.

Raekojas kõiki kvartette tänanud linnapea Kaido Ivask tunnustas muusikute laulu- ja kokkumänguoskust. Konkursi Grand Prix’iga pärjati Rakvere muusikakooli puhkpillikvartett.

Allikas: jarva.ee

Ilmuma hakkab uus huumoriajakiri Pilkaja

Erki Evestus esitles reedel, 1. aprillil Narva muuseumi kunstigaleriis rahvusvahelise karikatuurinäituse ”Vana ja uus” raames uut huumoriajakirja Pilkaja.
2010. aastal tuli Erki Evestus koos teiste huumorisõpradega ideele taastada Eesti oma naljaajakiri. Uus ajakiri pakub nii lugemist kui ka naljapilte.
Evestus ütles, et lugejaskond on huumoriajakirjal täiesti olemas. Kunagisel huumoriajakirjal Pikker oli 80 000 lugejat.

Hiidlaste positiivse sõnumiga mälestusmärk valmib Saaremaal

mälestmörk — Elo Liivi ateljees Leisi vallas valmib sõjast naasnud Hiiumaa sõduspoisi kuju.

Saare maakonna päevaleht Meie Maa kirjutab, et Saaremaal valmib sõjakeerises langenud hiidlaste mälestusmärk. Teises maailmasõjas hukkunud hiidlastest sõjameeste mälestusmärgi keskne kuju – istuv noormees – on valmimas skulptor Elo Liivi ateljees Leisi vallas.

2007. aastal osales Elo Liiv koos arhitekt Maris Kergega Hiiumaa Omavalitsuste Liidu väljakuulutatud ideekonkursil repressioonides langenud hiidlastele kavandatava mälestusmärgi rajamiseks. Mälestusmärgi rajamise idee algataja oli Kärdla elanik Otto Mägi.
Kärdla kiriku sissepääsu juurde rajatav sadakond ruutmeetrit hõlmav kompleks koosneb kiviplokil istuvast, sõjast naasnud Hiiumaa noormehest ning maa seest kerkivaist ja maasse vajuvaist kivitahvlite reast. Elo Liivi ja Maris Kerge visiooni kohaselt tuleb monument positiivse sõnumiga: sõjatandrilt saabunud noor mees on võtnud hetkeks kivil istet ja heidab enne koju minekut pilgu kodukülale. Noormehe vasemal käel paiknevad püstised kivid märgivad Hiiumaa valdasid ning neisse on raiutud Teises maailmasõjas hukkunud 685 hiidlase nimed. Sõdurpoisi paremale käele jäävatel langevatel kividel on aga kujutatud Hiiumaa vöökirjad.

Sõjakeerises elu jätnud hiidlaste mälestusmärk on Kärdla linnal plaanis avada 23. juunil.
Seni annab arhitekt Maris Kerge viimast lihvi Hiiumaa vöökirjade stiliseeringule, Elo Liivi loodud skulptuuri ootab ees pronksi valamine ning Saare Dolomiit – Väokivi OÜ valmistab monumendile graniidist kivitahvlite rea.

Allikas: meiemaa.ee

Põlva Eksperimentaalteater lõpetab hooaja

20. aprillil algusega kell 19 lõpetab Põlva Eksperimentaalteater Arvo Pärdi muusikale kirjutatud lavastusega «Palat nr 9» Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuse underground’is hooaja, tänades ühes sellega kõiki koostööpartnereid, abilisi ja sõpru ning teatri esimesi tegijaid.

Sel aastal esines teater mitmel korral Põlvas, kuid lisaks kodupublikule sai 5. hooaja lavastusi näha ka Kanepi, Värska ja ka Haanja rahvas.

20. märtsil Värska Kultuurimajas toimunud Põlvamaa harrastusteatrite festival tõi Põlva Eksperimentaalteatri etendustele «Kassett» ja «Palat nr 9» festivali laureaadi tiitli. Ühtlasi märgiti parimaks meesosatäitjaks Andre Sikkal (Vince’i osa eest lavastuses «Kassett»), parimaks naisosatäitjaks Helje Põvvat (Kargu osa eest lavastuses «Palat nr 9») ning parimaks kõrvalosatäitjaks Egne Ende (Õe osa eest lavastuses «Palat nr 9»). See on teist aastat järjest, mil Põlva teatri lavastusi premeeriti maakondlikul tasandil parima tiitliga (möödunud aastal «Ma ei maga, kuniks olen sind maitsnud»). Kokku osales festivalil viis lavastust. Loe edasi: Põlva Eksperimentaalteater lõpetab hooaja

Meremäel korraldatakse Meroosi Lapilaupäev

Mai esimesel laupäeval, 7. mail kl 12-18 toimub Meremäe Noortekeskuse maja õuel Meroosi Lapilaupäev ehk Roosipäev, mis on pühendatud emadele ja vanaemadele.

Ettevõtmine on mõeldud käsitöötegijatele, -imetlejatele, -huvilistele, sõpradele, kõigile roosiaustajatele. Oodatud on ka klaasroosid, raudroosid, puuroosid, villaroosid jne. Muidugi ka pärisroosid ja nende valmistajad-kasvatajad. Soovitav roosiline riietus.

Tegemist on käsitööhuviliste kevadpäevaga – roositeemalise ideepäeva ja näitusmüügiga, mille korraldavad Meieselts Meroos, Meremäe Kool ja Meremäe Noorteklubi. Saab osta ja müüa, osaleda töötubades nii õpetaja kui õpilasena.

Toimub suur roosiliste lapitööde ja teiste rooside õuenäitus ning ost-müük. Kavas on kotikonkurss (kodus valmistatud kotid), töötoad ja muusikalised tervitused (kõik võivad üles astuda või ise töötoa korraldada – soovist anna enne teada). Loe edasi: Meremäel korraldatakse Meroosi Lapilaupäev

Leonhard Lapin kohtub täna oma vaatajatega

Professor Leonhard Lapin kohtub pühapäeval, 3. aprillil kell 12 Tallinna Kunstihoone galeriis oma näitusel “Sisemaastikud” vaatajatega ja kommenteerib oma viimaste aastate töid.