Päev: 18. detsember 2011

Keskus kutsub mÖÖbliÖÖle

Esmaspäeval, 19. detsembril kell 17 avatakse Paides Säästva Renoveerimise Infokeskuses „mÖÖbliÖÖ“ kõigile, kelle salakireks on või võiks saada mööbli restaureerimine. ÖÖvahti aitavad pidada restauraator Mati Raal Tsunftijänesest ja Liberoni esindaja Ivar Risthein.

Muusikat teeb Lihvpaber ja Pitskruvi. Pakutakse kehakinnitust.

Soovitame restaureerimiseks valitud eseme foto saata eelnevalt e-posti aadressile: mati@tsunftijanes.ee . Juurde märkida ”Paide SRIK”.

Restaureeritav ese on soovitav eelnevalt ette valmistada: võtta maha vana värv või lakk (eelnevalt aega kokku leppides saab seda teha ka Paide SRIKis). Võimaluse korral palutakse kaasa võtta oma tööriistad: pitskruvid, naelatangid, kaaprauad jne.

Töötoa osalustasu on 15 eurot.

NB! Paide SRIK-i mÖÖblirestaureerimise diplomandid. Kui kutsud kaasa oma sõbra ja oled talle mentoriks, siis tÖÖtoa hind on Sulle 5 eurot. Info ja registreerimine tel 51 500 66 või e-post: paide@srik.ee .Kohtade arv piiratud!
Loe lähemalt: http://weissenstein.blogspot.com/2011/12/mooblioo.html  

 

Põllumajandusmuuseum kutsub pitsi- ja puutöökursusele

19.-20. jaanuaril õpetatakse Eesti põllumajandusmuuseumi õpikoja kangatoas nõelpitsi valmistamise tehnikat ja erinevate mustrite loomist. Kursust juhendab Aime Lang.

27.-29. jaanuaril toimub põllumajandusmuuseumi uues puidu ja metalli restaureerimise õppeklassis töötuba, mille eesmärk on pakkuda praktilist eneseteostusvõimalust, tutvustada lihtsamaid puutöövõtteid ja õpetada eristama erinevaid tarbepuiduliike.

Kursuse käigus valmivad igal osalejal lepast või kasest lõikelaud, puulusikas ja võinuga. Kursust juhendab muuseumi konservaator-restauraator Janika Turu.

Põltsamaa lossikompleksis avatakse fotonäitus ”Ajaleht vanadel fotodel”

Pressimuuseum avab homme, 19. detsembril Põltsamaa lossikompleksis Eesti ajakirjanduse 245. juubelile pühendatud fotonäituse “Ajaleht vanadel fotodel”.

Näitusel on väljas 15 suureformaadilist must-valget fotot ajalehest erinevates olukordades. Vanimad pildid pärinevad 20. sajandi algusest, uusimad 1990ndatest.

Huvitavamateks  fotodeks on kaks Põltsamaaga seotud olustikupilti. Üks neist kujutab “Postimehe” lugejat 1930ndatest, keda ei häiri ümbritsev peomeeleolu. Teine foto pärineb 1960ndatest ja annab aimu ajalehe “Rahva Hääl” sorteerimisest Põltsamaa postkontoris.

Näitus on avatud endistes Lossi Pagari ruumides E-L kella 10-15.

Näitus jääb avatuks kuni 28. veebruarini 2012. aastal.

Ene-Liis Semper kohtub täna publikuga oma näitusel Kumus

Ene-Liis Semper.

Pühapäeval, 18. detsembril kell 16 toimub Kumu kunstimuuseumi viiendal korrusel publiku kohtumine Ene-Liis Semperiga tema näitusel. Artist Talk vestlusringis osalevad kuraator Anders Härm ja kirjandusteadlane Aare Pilv, vestluse moderaator on Kumu kaasaegse kunsti galerii kuraator Eha Komissarov. Üritus on kõigile tasuta.
Kaasaegse kunsti näituste vahendamiseks on kogu maailmas kasutusel Artist Talk’i formaat. Artist Talk’i keskpunktiks on kunstnik ja külla on kutsutud eksperdid, kes tunnevad kunstniku loomingut lähemalt ning on valmis vahetama mõtteid näituse üle pisut laiemas kontekstis. Kuulajal avaneb võimalus saada kuuldu põhjal kunstnikust parem ülevaade ning soovi korral võtta sõna või esitada esinejatele küsimusi, paluda selgitusi. Üritus kestab orienteeruvalt pool tundi, ja toimub vastavalt Artist Talk’i traditsioonidele näituse keskkonnas. 
Tervet viiendat korrust hõlmav Ene-Liis Semperi personaalnäitus on ruumiinstallatsiooni ja videokunsti süntees. Semperi senistest isikunäitustest on see kunstniku sõnul töömahukaim ning mastaapseim. Samas on see ka Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kunstiprogrammi üks olulisemaid projekte.
Video- ja installatsioonikunstniku ning Teater NO99 ühe kunstilise juhi Ene-Liis Semperi loodud näitus on kohaspetsiifiline väljapanek. Emotsionaalselt kannavad näitust teatud eksistentsiaalsed hoiakud ning liikumine abstraktsete kujundite ja intiimsete hetkede vahel. Väljapanekul astuvad dialoogi mõned varasemad Ene-Liis Semperi videod ning spetsiaalselt selle näituse jaoks valminud uued tööd.
Ene-Liis Semperi isikunäitus on Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 kunstiprogrammi üks olulisemaid ning suuremaid näitusi. Näitust toetab Teater NO99. Näitus Kumu kunstimuuseumis jääb avatuks 31. detsembrini 2011.

 

Tehnoloogiline Päike, ENSO, Vox Populi ja dirigent Jüri-Ruut Kangur ootavad kõiki kolmapäeval Kosmoses

Eesti Kontsert ootab teid 21. detsembril kell 21 kontserdile kinos Kosmos, kus astuvad lavale ansambel Tehnoloogiline Päike, üle-eestiline noorte sümfooniaorkester ja koor Vox Populi kontserdiga ”Kõige pikem öö”.
Kontsert on unikaalne mitmel põhjusel: ansambel Tehnoloogiline Päike esineb harva, varem pole koos koori ning orkestriga esinetud ning Tallinna suurimas kinoteatris Kosmos pole varem sellelaadset kontserti toimunud.
Kontserdil tuleb ettekandele tunnipikkune kava peamiselt Tehnoloogilise Päikese teise albumi ”Kõige pikem päev” lugudest. Uksed avatakse kell 20, kontsert algab kell 21.
Tehnoloogiline Päike on kahe noore helilooja, Evar Anvelti ja Mihkel Kõrvitsa looming, millel on väga tugev side eesti nüüdismuusikaga ja uue suunaga noortemuusika kultuuris. Peamisteks Tehnoloogilise Päikese loomingu mõjutajateks on olnud Sven Grünberg, Arvo Pärt, Kenji Kawai, Sigur Ros ja Björk ning tumedamast poolest 90ndate industriaalmuusika, techno. Samuti on mõju avaldanud popmuusika – ühesõnaga kõik, mis muusikaspektris huvitav ja ilus.
Kristo Matson on spetsiaalselt selle kontserdi tarvis kirjutanud muusikalised seaded koos orkestri ja kooriga esitamiseks. Lisaks Tehnoloogilise Päikese põhikoosseisule on laval ka kuueliikmeline bänd, mis koosneb peaasjalikult elektronmuusika põhiinstrumentidest: süntesaatoritest ning kõikvõimalike naturaalpillide elektroonilistest moonutustest. Lisaks toetavad kärisevaid ja elektrit täis maskuliinseid pille õrn sümfooniaorkestri kammerkoosseis ning koor Jüri-Ruut Kanguri juhatamisel. Omanäolist lisaväärtust pakub visuaalne vaatemäng, mille koosmõjul muusikaga jõuab publikuni suurejooneline ja unenäoline kontsertetendus.

Lahemaa rahvuspargi 40. juubeli pidustused lõpetas vaimu- ja vanavarapäev

Eile, 17. detsembril olid huvilised oodatud Palmsesse Lahemaa looduskeskusesse vaimu- ja vanavara päevale. Viivi Voorand sõpradega tutvustas ja mängis Lahemaa rahvamuusikat. Aarne Vaik jutustas Lahemaa vanavarast ning tema juhendamisel võis uurida näitusele pandud Lahemaa tarbeesemeid ja käsitööriistu. Ave Paulus ning Villu Jahilo kõnelesid kultuurist, mälust ja Lahemaast.

Käsmu meremuuseumi hing Aarne Vaik on koostanud näituse Lahemaa vanavarast: kaasajale kadunud igapäevased asjad, milles on peidus meie endi pärand, oskused, lood. Näitus jääb avatuks jaanuari lõpuni.

Juubeliaastal on Lahemaal korraldatud koostöös partneritega üle 30 ettevõtmise, sealhulgas Lahemaa sünnipäevapidu, looduskaitse visioonikonverents, foto- ja maalikonkurss, filmipäevad, plenäär kunstnikele.

http://www.keskkonnaamet.ee/lahe/loodus/lahemaa-40/uritused/.

Üritusi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tänavune Piparkoogimaania viib ajamasinasse ja enneolematule kunstinäitusele

Sel aastal muutus Disaini-ja Arhitektuurigalerii piparkoogist ajamasinaks, kuhu sisse hüpates leiad end keset seiklust, kus tulevik, minevik ja olevik eksisteerivad üheaegselt. 140 loovinimest võluvad 400 kg piparkoogitaignast enneolematu kunstinäituse, millist pole kusagil mujal maailmas.

Esindatud on erinevate alade tipptegijad – Meelis Pressi Arhitektuuribüroo arhitektid, Loovala kunstnikud, tekstiilikunstnikud Emma Leppermannist, Asuurkeraamika keraamikud jpt. Näitusele on loonud originaalmuusika Pastacas ja Tanel Paliale.

Näitus on avatud 17. detsembrist 8. jaanuarini kella 11-18.

24. ja 31. detsembril kella 11-15.  Suletud 25. detsembril ja 1. jaanuaril.

Piparkooginäitus on suurepärane võimalus tutvustada noortele kunsti ja disaini. Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 toel oleme teinud koolidele kättesaadavaks PiparkoogiMaania kunstitunni, kus tutvustakse piparkoogi ajalugu, piparkoogikunsti ning innustatakse lapsi loovalt piparkooke küpsetama.

PiparkoogiMaania eesmärgiks on väärtustada ja edasi arendada sajandeid vana piparkoogikunsti ja innustada inimesi olema loovad kõiges mida nad teevad.

Kõiki kutsutakse osa võtma PiparkoogiMaania Fotovõistlusest Facebookis, jäädvustage põnevaid piparkoogitöid, mis on inspireeritud ajamasina teemast!

Pildil Helen Tago-Mullaste & Janno Mullaste “Võlusõnade generaator”

Foto: Pelle Kalmo

Ringhäälingumuuseum tähistab ringhäälingu 85. aastapäeva

Täna, 18. detsembril, on Eesti ringhäälingumuuseum auväärse tähtpäeva puhul avatud kella 10-17. Saab osaleda giidituuril, kuulata vanu helisalvestisi ja salvestada kuuldemängu.

Lisaks näitustega tutvumisele saab kell 12 osaleda giidituuril, kell 14 kuulata 1930. aastate helisalvestisi, kell 15 salvestada lühikuuldemänge ja kell 16 kuulata valimikku kuuldepilte, mis külalised on muuseumis 2011. aastal salvestanud.

Muuseumi tavapärane hinnakiri 18. detsembril ei kehti, igal külalisel on võimalus endal otsustada, milline on muuseumi külastamise tasu.

Ringhääling tekkis 1924. aastal eraettevõttena. Raadiojaama loomise algatajad olid Nõmme kooliõpetaja Aleksander Tamm ja raamatupidaja Hans Oll-Reinson. Mehed sõitsid hommikuti tihti koos Pääsküla elektrirongiga tööle ja seal oligi raadiojaama asutamise mõte tekkinud.

Avasaateni, mida peetakse regulaarsete saadete alguseks Eestis, jõudis OÜ Raadio Ringhääling 18. detsembril 1926.