15 detsember 2011 Archives

Laupäeval võtavad Tartus mõõtu halupuumeistrid

puuteotriatlon_2010 — Hetk mulluselt puuteotriatlonilt Tartus. Foto: Henry Timusk

Halupuumeistritel on võimalus saabuval laupäeval taas üksteisest mõõtu võtta – Tartus toimuvad juba kolmandat korda Eesti Meistrivõistlused Puuteotriatlonis.

Neljaliikmelised võistkonnad asuvad võistlustulle keskpäeval Raekoja platsil. Võidab see, kes etteantud aja jooksul jõuab saagida, lõhkuda ja laduda kõige rohkem halupuid.

Osalema võivad tulla kõik huvilised. Võistkonnas on neli liiget, nende seas vähemalt üks naine.
Korraga võistleb kaks võistkonda. Võistkondade paarid loositakse. Kes sama ajaga rohkem puid teeb, pääseb järgmisesse vooru. Saed-kirved on korraldajate poolt. Lubatud on ka oma varustuse kasutamine.

Võistluse ajakava:
11.30 võistkondade registreerimine-instrueerimine,
12.00 Eesti III Meistrivõistlused Puuteotriatlonis
15.00 autasustamine
Loe edasi: Laupäeval võtavad Tartus mõõtu halupuumeistrid

Sulu Külamajas käis külas kartograaf Tõnu Raid

Sulu uues külamajas peeti järjekordne ettekandekoosolek, kus seekordseks külaliseks piirivalveameti kartograaf Tõnu Raid – mitmete raamatute ja kümnete oriteerumiskaartide autor.

Ametiüleasanded seoses Eesti riigipiiri ajaloo uurimisega ja huvi vanade kaartide vastu on viinud Tõnu Raidi kõikidesse meie riigi arhiividesse ja muuseumitesse ning samuti paljudesse välismaa analoogilistesse varakambritesse.

Eesti kartograafia ajalugu algab 17. sajandiga, kui Rootsi riik siinseid alasid mõõdistama asus. Võimalik, et kui Poola arhiivid poleks ajaloos nii tõsiselt kannatada saanud, oleks meie käsutuses ka varasemat kaardimaterjali. Varasemate sajandite kohta saab andmeid kroonikates ning teistest dokumentidest. Selles vallas on meie teadmised täienenud suuresti ka tänu Tõnu Raidi tööle ja tema 2005. aastal ilmunud raamatule „Eesti teedevõrgu kujunemine“.

Tõnu Raidi seekordse esinemise peateemaks olid meie vanemad linnaplaanid, mille kohta on peagi ka raamatut oodata. Keskajal oli meil vaid kaks linna mõõtu linna: Tallinn ja Tartu, teised olid pigem kindlused. Nii ongi meie üks vanemaid linnaplaane pärit 1580. aasta Paidest ja käsitleb kindluse arendamist ja täiustamist. Ajapikku muutuvad plaanid detailirikkamaks ja värvilisemaks, pakkudes uurijale lisaks teadmistele ka silmailu. 16. sajandi esimesest poolest on plaane juba rohkem, näiteks Tartust ja Pärnust, seejärel ka Viljandist ja Narvast. Loe edasi: Sulu Külamajas käis külas kartograaf Tõnu Raid

100 päeva pärast algab Teeme Ära Maailmakoristus 2012

Tänaseks juba rohkem kui 80 erineva riigi ühisaktsiooniks kujunenud Teeme Ära Maailmakoristus 2012, algab täpselt 100 päeva pärast – 24. Märtsil 2012. Algava aasta jaanuaris antakse ettevalmistustele avapauk riikide eestvedajate kogunemisega ühiskonverentsil Tallinnas.

Täpselt saja päeva pärast algav Maailmakoristus koosneb Teeme Ära prügikoristustalgute eeskujul korraldatavatest ühepäevastest koristusaktsioonidest, mis toimuvad erinevates riikides kohalike tiimide eestvedamisel 24. märtsist kuni 25. septembrini 2012. aastal.

Hetkel on ettevõtmisega kaasa tulnud eestvedajad 83-st erinevast riigist, kes kõik on oma riigi koristustalgute ettevalmistustega erinevas faasis. Riigid, kes on algatusega liitunud leiab siit.

Omavahel kogemuste jagamiseks ning edasiste plaanide täpsemaks paika panemiseks tullakse kokku Maailmakoristuse konverentsi raames, mis toimub 12.-15. Jaanuarini Tallinnas. “Niivõrd kirjut ja põnevat seltskonda ei ole Tallinnas varem nähtud – tegemist on tõeliste tegijatega väga erinevatest riikidest ja kultuuridest, keda ühendab soov puhtama kodu ja maailma heaks midagi konkreetset ära teha,” sõnas Teeme Ära partnersuhete juht Eva Truuverk. Loe edasi: 100 päeva pärast algab Teeme Ära Maailmakoristus 2012

Rõuge TV-l valmis videolugu Roomast

Rõuge TV-l valmis järjekordne videolugu, seekord reisisoovitusena.

Vaata videot:

Allikas: Rõuge TV

Rakvere linna jõulupuu “loeb” jõululuulet

Rakvere jõulupuu esitab neljapäevast, 15. detsembrist Rakvere Eragümnaasiumi õpilaste esituses jõululuulet, aidates sel moel linnarahvale jõulutunnet luua.

Jõulusalmid kõlavad jõululaulude vahele. Jõululaule esitab keskväljakul asuv linna jõulukuusk juba novembri lõpust, esimest advendist alates.

„Laste huvi jõululuulet lugeda oli suur. Eriti innustas õpilasi see, et nende loetud jõulusalme kuuleb keskväljaku jõulupuu vahendusel terve linn. Enamikule õpilastest oli salvestamine ja stuudiotöö esmakordseks kogemuseks,” rääkis Rakvere Eragümnaasiumi huvijuht Tiia Paist.

Tiia Paisti sõnul on luuletused laste endi valitud. „Enne salvestamist lugesid õpilased luuletuse ette oma õpetajale. Soravama ja selgema esitusega lugejate luuletused salvestas Ringo Voolaid Saundland OÜ-st.“

Rakvere linnapea Andres Jaadla sõnul võib „luuletusi lugevast” linna jõulupuust saada kena traditsioon, mis rikastab „laulva” jõulupuu repertuaari.

Jõulupuu „laulab” ja „loeb” jõulusalme hommikul kella seitsmest kuni õhtul kella kümneni ja teeb seda kuni uue aasta esimeste päevadeni.

Allikas: www.rakvere.ee

Hoolimata majanduslangusest kasvab mahetoidu tarbimine

Täna Tallinnas varsti avatava restorani „Kukeke“ ruumides toimunud mahetoitu ja -tootmist tutvustaval seminaril tõdeti, et tänu teadlikkuse kasvule on mahetoit üha nõutum nii Eestis kui ka maailmas. Inimesed väärtustavad järjest rohkem oma tervist ja elukeskkonda: looduslike vahenditega ja loodusega kooskõlas majandamine on märksa keskkonnasäästlikum kui tavapõllumajandus.

„Kaasaegne tööstuslik toidutootmine ja intensiivne põllumajandus on keskkonnale suureks koormaks: näiteks kasutatakse igal aastal Euroopas umbes 200 000 tonni taimekaitsevahendeid, kokku umbes 1200 erinevat toimeainet, lisaks miljonite tonnide viisi sünteetilisi mineraalväetisi, mille tootmine põhineb taastumatutel ressurssidel,“ ütles Eesti Maaülikooli Mahekeskuse juhataja Sirli Pehme. „Kõik see mõjutab elukeskkonda ja inimeste tervist. On väga tähtis, et toitu toodetaks keskkonda säästvalt – selleks tuleb edendada mahepõllumajanduslikku tootmist ja töötlemist, kus sünteetilisi taimekaitsevahendeid ja mineraalväetisi ei kasutata. Mahepõllumajanduse eeliseks on see, et tootmine põhineb kohalikel ressurssidel, see aitab säilitada ökoloogilist tasakaalu,“ lisas Sirli Pehme. Loe edasi: Hoolimata majanduslangusest kasvab mahetoidu tarbimine

Aasta Betoonehitis 2011 konkursil osaleb 11 ehitist

Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatavale konkursile „Aasta betoonehitis 2011“ esitati 11 nominenti.

2011. aasta Betoonehitise tiitlile kandideerivad:
1. Eesti Lennuakadeemia õppehoone – Reola, Ülenurme vald, Tartumaa;
2. Eramu Tabasalus, Lehe 7 – Harku vald, Harjumaa;
3. Geeni- ja Biotehnoloogia Keskuse hoone – Tartu;
4. Heliskulptuur Cromatico, Tallinna Lauluväljakul – Tallinn;
5. Korruselamu, Helme 14 (Kodukolde elamurajoon) – Tallinn;
6. Lasnamäe linnaosavalitsuse hoone – Tallinn;
7. Maardu viadukt, Tallinn-Narva maantee E20, Loo-Maardu teelõigu ehitus –
Jõelähtme vald, Harjumaa;
8. Sõmeru keskusehoone – Sõmeru, Sõmeru vald, Lääne-Virumaa;
9. Tallinna reoveepuhastusjaama biofiltri hoone – Tallinn;
10. Tamme staadioni tribüün – Tartu;
11. Tartu Tervishoiu Kõrgkooli õppehoone – Tartu. Loe edasi: Aasta Betoonehitis 2011 konkursil osaleb 11 ehitist

Rein Raua juubelit tähistatakse sümpoosioniga

Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituut ja Eesti Semiootikavaramu eestvedamisel toimub laupäeval, 17. detsembril professor Rein Raua 50. sünnipäevale pühendatud sümpoosion „Rein Raud 50: kriitilised lugemised”, mis on avatud kõigile tema loomingust huvitatuile. Sümpoosion algab laupäeval kell 11.30, toimumiskohaks on Tallinna Ülikool (Mare hoone, Uus-Sadama 5, ruum M-225).

Ettekannetega esinevad Mihhail Lotman, Ülar Ploom, Igor Pilshchikov, Aleksi Järvela ja Alari Allik ning austust avaldab ka Eesti Semiootikavaramu. Teemadering keskendub nii Rein Raua enese töödele kui ka tema erinevatele tegevus- ja huvivaldkondadele. Kohaletulnutel on võimalus osa võtta sõbralikust arutelust ja loomulikult õnnitleda juubilari. Ettekandeid on nii inglise kui eesti keeles.

Seminari lõppemisel suundutakse kell 14.30 teatri NO99 kohvikusse (Sakala 3), kuhu on oodatud kõik Rein Raua sõbrad, tuttavad, kolleegid, õpilased ja austajad temaga klaase kokku kõlistama. Loe edasi: Rein Raua juubelit tähistatakse sümpoosioniga

Helsingi plaanib hakata lasteaedades mahetoitu pakkuma

Eile Tallinnas lasteasutustele korraldatud seminaril esinenud Soome mahetoitlustuskeskuse EkoCentria ekspert Irma Kärkkäinen ütles, et Helsingi linn on võtnud eesmärgiks suurendada lasteaedade toitlustuses mahetoidu regulaarset tarbimist. Mahetoidule üleminek toimub järk-järgult. Sel aastal alustati maheteraviljasaaduste pakkumisega, järgmisel aastal mahepiimatoodete pakkumisega.

„Iga kolmas eine süüakse väljaspool kodu ning toidutootmisahel moodustab kuni 1/3 kogu tarbimisega seotud keskkonnamõjudest,“ ütles Soome mahetoitlustuskeskuse EkoCentria ekspert Irma Kärkkäinen. „Soomes on kõikidele põhi- ja keskkoolilastele koolitoit tasuta, see tähendab, et ligi miljon last sööb Soomes iga päev tasuta sooja toitu. On väga tähtis, et toit oleks tervislik ja tasakaalustatud. Seepärast on vastu võetud otsus, et avalik sektor peab käituma pioneerina ja näitama head eeskuju mahe-, kohaliku ja hooajalise toidu kasutamisel. Mahetoidu projekti kaasatakse lapsed, lapsevanemad ja õpetajad, aga ka talunikud ja väiksemad tarnijad, et oleks võimalikult kiiresti võimalik kohaneda tarbijate vajadustega. See projekt annab ka mahetootjatele suurepärase võimaluse oma toodangu müümiseks ja tootearendusega tegelemiseks,” rääkis Irma Kärkkäinen.

„Mahetoidule üleminekul on kaks võimalikku strateegiat. Esimene neist, kus tavakoostisosad lihtsalt asendatakse mahekoostisosadega, muutmata seejuures toitude retsepte ja toiduvalmistamise viise, toob tavaliselt kaasa kulude kasvu 20-30%. Teine strateegia on järk-järguline üleminek, kus toitumisharjumusi muudetakse nii toiduvalmistamise, retseptide kui ka toidu tooraine osas – selle võttega võib saavutada suuremas osas mahetoidule ülemineku lisakulutusteta. Muidugi nõuab see strateegia üleminekusse investeerimist, nt töötajate koolituse osas. Ning alustada tuleb riiklikest strateegiatest, poliitikast,“ sõnas Kärkkäinen. Loe edasi: Helsingi plaanib hakata lasteaedades mahetoitu pakkuma

Parim e-raamat jutustab teest kunstimaailmas

Õpilastele mõeldud Koolielu e-raamatu/e-õpiku konkursi võitis üldkokkuvõttes Tartu Mart Reiniku kooli 6. klassi õpilane Linda Janter (juhendaja Merle Randla), kes koostas e-raamatu oma teest kunstimaailmas.

„See raamat on üks asi, mis minu elus on salaja mind saatnud ja lõpuks välja tulnud, nagu see ise tahtis. See raamat räägibki sellest, kuidas mina kunstiande endas avastasin. Kuidas see lihtsalt tahtis, ja tuli,“ kirjutab Linda e-raamatu „Minu tee kunstimaailmas“ sisekaanel tutvustuseks.

Žüriile avaldas muljet Linda originaalne idee ja omaloomingu kasutamine.

Teise koha pälvis Kohtla-Järve kesklinna gümnaasiumi 3. klassi õpilase Jegor Grigorjevi (juhendaja Jelena Gerstman) esitatud töö „Meie koos isaga“, kuhu olid talletatud 3. klassi laste joonistused. Žüriile meeldis, et raamatus on esitatud laste omaloomingut nii sõnas kui pildis. Loe edasi: Parim e-raamat jutustab teest kunstimaailmas

DASAde-teemaline pöördumine Riigikogu poole

Urmo Kübar, EMSL:

Paar viimast päeva on palju juttu olnud plaanitavast erakonnaseaduse muutmisest, millega neli parlamendiparteid saaksid õiguse asutada enda juurde demokraatia arendamise sihtasutusi (DASA-d), keda rahastataks otse riigieelarvest. Praeguse plaani järgi jõustuks eelnõu selle vastuvõtmise puhul järgmise aasta 1. juulist ning DASA-de toetamiseks on 2012. aastaks ette nähtud 0,9 miljonit eurot. Oleme püüdnud kõik selleteemalised materjalid koondada http://www.ngo.ee/DASA.

Oleme EMSL-i nõukogu ja abilistega ette valmistanud pöördumise mustandi Riigikogu põhiseaduskomisjonile ja parlamendierakondadele, mille leiate kirja lõpust. Kui teil on ettepanekuid selle pöördumisega seoses (või ka ettepanekuid, kuidas võiks selle teemaga veel tegeleda), palun andke tänase, neljapäeva jooksul meile teada, minu e-posti aadressil urmo@ngo.ee. Vajadusel täiendaksime pöördumist ja saadaksime selle homme. Siis kutsume ka teisi vabaühendusi üles kas sama pöördumist Riigikogule saatma või seda vastavalt oma organisatsiooni soovidele-mõtetele täiendama, kohendama, muutma ning siis saatma.

——–

Lugupeetavad põhiseaduskomisjon ja parlamendierakonnad! Loe edasi:

Hatiku küla infotahvlid ja postkastid said valgustuse

Valgustatud külatänav suurendab piirkonna turvalisust. Foto: Reeli Kork

Hatiku külaosa vanema ja projektijuhi Annika Freibergi edastusel saab Hatiku külarahvas käesoleva aasta lõppedes taas rõõmu tunda, kuna valmis sai küla infotahvlite valgustusprojekti teine etapp.

Projekti teise etapi kogumaksumuseks kujunes 5465 eurot, millest 60% saadi Leader-toetusena, 1917 euroga toetas omaosalust Põlva vallavalitsus ja ülejäänu kaeti külaseltsi vahenditest.

Hatiku elanike jaoks on infotahvlite ja postkastide valgustuse rajamine suureks sammuks turvalisuse suurendamisel ning valgustus kergendab oluliselt ka postiljoni tööd. “Suurt rõõmu tunnevad kindlasti tervisespordi harrastajad ja muidugi lapsed, kel on nüüd pimedal sügis-talvisel ajal olemas valgustatud liikumisrajad,” on külaosa vanem rahul.

Projekti elluviimisele aitas kaasa Põlvamaa Partnerluskogu, toetades projekti Leader-programmi kvaliteetse, turvalise ja korrastatud elukeskkonna meetmest.

„See projekt on heaks näiteks Leader-lähenemise põhimõtte – mitme sektori partnerluse – edukast toimimisest,“ kommenteeris Põlvamaa Partnerluskogu tegevjuht Tiiu Rüütle.

Infotahvlite valgustuse projekti koostas ning valgustuse ehitas OÜ Eltam.

Allikas: polvamaa.ee

Virumaa noortele tuuakse uuest aastast rahvusvahelised keeletestid koju kätte

Tallinna Ülikooli keelekeskuse juhataja Tuuli Oder ja Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Katri Raik allkirjastasid kolmapäeval, 14. detsembril Narvas koostöölepingu, mille kohaselt hakkavad uuest aastast Narva kolledžis toimuma Tallinna Ülikooli korraldatavad rahvusvaheliste keeletestide väljasõidueksamid.

Esialgu on Narvas võimalik sooritada IELTS (International English Language Testing System) eksamit, mis on eelduseks õppima asumisel 135 riigi 6000 ülikoolis. Samuti korraldatakse koostöös kahe kõrgkooli vahel nende Narva kolledži üliõpilaste nõustamist, kes kolledži inglise keele eriala lõpetamiseks sooritavad CAE (Certificate in Advanced English) rahvusvahelise keeleeksami. Nimetatud sertifikaat võimaldab erinevates riikides töötada inglise keele kui võõrkeele õpetajana. Loe edasi: Virumaa noortele tuuakse uuest aastast rahvusvahelised keeletestid koju kätte

Järva maavalitsus tunnustas andekat õpilast

Tänavuse Järva maavalitsuse poolt väljaantava andeka õpilase stipendiumi sai Paide Ühisgümnaasiumi 12. klassi õpilane Maia Salm.

Maavalitsuse haridus-ja sotsiaalosakonna peainspektor Anne Viljat ütles, et Maia Salm on aastaid paistnud silma väga hea õppeedukuse poolest. Tal on mitmekesised vaimsed huvid, paremaid tulemusi on ta saavutanud reaal- ja loodusainete olümpiaadidel. 2011. a jagas Salm maakonna matemaatikaolümpiaadil esikohta ja võitis keemiaolümpiaadi. Akadeemiliste võimete arendamisele on kaasa aidanud osalemine Tartu Ülikooli teaduskooli tegevuses. Maia Salmi koostatud uurimistöö saavutas keskkonnaalaste uurimistööde konkursil esikoha. 2011. aasta saavutuste hulka kuulub ka osalemine Saksamaal suveakadeemias ja osavõtt rahvusvahelisest noorteprojektist Türgis.

Maavalitsus soovib stipendiumi väljaandmisega tähtsustada teadusandekate noorte toetamise olulisust, motiveerida kõrgete vaimsete võimetega õpilasi arendama maksimaalselt oma potentsiaali ning tunnustada väga heade akadeemiliste saavutustega õpilast. Stipendiumikonkursi tänuüritusele olid kutsutud kõik esitatud kandidaadid koos vanematega.

Stipendiumi suuruseks oli 325 eurot.

Allikas: jarva.ee