Tartu tähetornis saab novembri lõpus osa võtta traditsioonilistest vaatlusõhtutest ja astronoomialoengutest.
29. novembril algusega 18.15 peab Tartu Observatoorimi erakorraline teadur Taavi Tuvikene Tartu tähetornis loengu teemal „Tähistaeva vaatlused galileoskoobiga“. „Rahvusvahelise astronoomia aasta raames töötati välja väike, odav ja õpetlik läätsteleskoob – galileoskoop. Räägime sellest, missuguseid objekte galileoskoobiga vaadelda on võimalik ning missugused lisavahendid vaatlemist hõlbustavad,“ tutvustas Tuvikene loengu sisu.
30. novembril kell 17.20 on tähetornis võimalus vaadelda lähemalt Kuud ja Jupiteri. Selleks on aga kindlasti vaja selget ilma. Pilves ilma korral vaatlusõhtut ei toimu.
Tähetorni astronoomialoenguid toetab Euroopa Sotsiaalfond teaduse populariseerimise alammeetme TEEME kaudu. Üritused on osalejatele tasuta.
Fenno-Ugria Asutus kutsub kõiki huvilisi kolmapäeval, 30. novembril kell 17 Eesti Keele Instituudi suurde saali (Roosikrantsi 6, Tallinn) hõimuklubi õhtule „Liivlased. Neitsi ja õng“, kus teeme kokkuvõtteid tänavusest rahvusvahelisest liivi keele ja kultuuri aastast.
Liivi aasta puhul ilmunud koguteost „Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur“ tutvustab liivi keele suurim asjatundja, Tartu Ülikooli läänemeresoome keelte emeriitprofessor Tiit-Rein Viitso. Esmakordselt näeb Tallinnas Vahur Laiapea filmi „Professor Viitso liivlased“. Hiljuti eesti keeles ilmunud Nora Ikstena liivi-teemalisest romaanist „Neitsi õpetus“ räägib Livia Viitol. Otse trükikojast jõuab esitlusele liivi luule antoloogia „Ma võtan su õnge, tursk!“, mis sisaldab liivikeelseid luuletusi koos Valli Helde tõlgetega.
Rahvusvaheline Liivi Sõprade Selts ja Liivi Kultuuri Keskus (Līvõ Kultūr Sidām) otsustasid kuulutada 2011. aasta rahvusvaheliseks liivi keele ja kultuuri aastaks, juhtimaks kultuuriürituste kaudu enam tähelepanu sellele väikesele soome-ugri rahvale.
Hoolimata sellest, et praegu on elus vaid üks liivi keelt emakeelena kõnelev inimene, on liivlased ja nende sõbrad kultuuriliselt ärksad ja tegusad. Eelmise aasta andmeil elab Lätis 177 end liivlasena määratlevat inimest, kellest paarkümmend räägib mõningal määral liivi keelt ning tegutseb liivi kultuuri alalhoidmise nimel.
Võrumaal tegutsev Sänna Kultuurimõis saadab üleskutse kõigile praegustele ja tulevastele külastajatele: seoses erinevatest üritustest aktiivse ja rohkearvulise osavõtuga oleme praegustest tegevusruumidest välja kasvanud ning kasutavate ruumide pindala on kolmekordistunud. Muuhulgas oleme aktiivselt kasutusele võtnud ka suure saali ja fuajee. Saali kütmine talvisel perioodil on aga väga kulukas. Seega võtame hea meelega vastu annetusi lõhutud või lõhkumata küttepuude näol. Abiks on ka väga väikesed kogused (1 ruum).
Eelistatud on kuiv lõhkumata puupakk pikkusega kuni 50 cm. Saame ise puudele järele tulla.
Jõulurong mullu. foto Eesti Raudtee arhiivist, fotograaf Anne-Mai Pällo
Eesti Raudtee jõulurong sõidab eeloleval pühapäeval, 4. detsembril taas Lõuna-Eestis ning viib jõulusõnumi ja kommikoti sadade raudtee ääres elavate lasteni. Nii on see toimunud ka varasemal kaheksal aastal.
Sel pühapäeval on lapsed oodatud kell 11.52 Vastse-Kuuste jaama, kell 12.20 Taevaskoja jaama, kell 12.45 Põlva jaama, kell 13.18 Veriora jaama, kell 13.48 Orava jaama ja kell 14.23 Koidula jaama.
Esinemispaikades pakutakse lastele kommi ja lauldakse jõululaule. Igas jaamas peatub rong ligi 25 minutit.
Jõulukaunistustega ehitud rongis sõidavad koos jõuluvana ja päkapikkudega kaasa ka ettevõtte juhtkonna liikmed, Eesti Raudtee segakoor ja orkester.
AS Eesti Raudtee traditsiooniline heategevusprojekt Jõulurong liikus Eestis esimest korda 2002. aasta esimesel advendil. Sellest ajast on jõulurong liikvel olnud igal aastal.
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts (ERRS) tunnustas esmakordselt oma parimaid. Eilsel aastakontserdil anti pidulikult üle kuus nimelist lokulauda selleaastase eduka tegevuse eest rahvatantsu ja -muusika maastikul.
“Kinkisime lokulauad just seetõttu, et tavaliselt jääb õpetaja esinemiste ajal varju,” ütles auhindu üle andes ERRSi juhatus eesimees Kalev Järvela. “Muidu tagasihoidlikult tagaplaanile jäävad suure töö tegijad saavad lokulauda kolistades nii oma tarmukast tegevusest enam märku anda”.
Tunnustuse pälvisid Harjumaa tantsupedagoog Maido Saar, kes tänavusuvisele noortepeole Maa ja Ilm tõi välja enim tantsurühmi. Rahvamuusikaõpetaja Jaanus Põlderi juhtimisel mängis samal peol suurim rahvamuusikakollektiiv Virumaa Noorteorkester. Enim tantsurühmi viis I Naiste tantsupeole teenekas tantsupedagoog Ilma Adamson. Sellesuvine 1000 kilomeetri läbitantsimise projekt TeateTants tõi kaks tunnustust: projektijuht Eero Kiipli viis koju omanimelise lokulaua kui enim vabatahtlike kaasanu ja Saaremaa õpetaja Anne Keerd kui TeateTantsule enim rühmi toonu. Rahvamuusik ja õpetaja Ahto Nurk viis lokulaua koju, sest tema oli sel aastal Tartus toimunud ja Euroopa suurima folkloorifestivali Europeade nõutuim rahvamuusik.
ERRS tänas aastakontserdil ka teisi aasta jooksul enim kaasa aidanud organisatsioone ja inimesi.
Marko Pikkat on enda sõnutsi tavaline 24aastane noor, kes õpib Tallinna ülikoolis kunstiõpetajaks, käib esmaspäevast reedeni tööl ning kasvatab kaheaastast poega. Tegelikult teeb ta aga ka iga päev tööd, et ühel päeval tegeleda vaid sellega, mida ta tõesti teha tahab. Joonistamisega.
Marko Pikkat. Paremal.
Kas sinust tulebki tulevane kunstiõpetaja?
Ei oska öelda, kas ma kunstiõpetajaks saada soovin. Praegu ma tean nii palju, et ma ei suudaks elada ilma joonistamise või maalimiseta. Õpetamine nõuab aga tohutult palju energiat. Praegu on põhirõhk siiski suunatud tekstide illustreerimisele. Lasteraamatud ja muud sellist.
Kas Eestis on lihtne olla kunstnik?
Kunstnik on lihtne olla, aga ära elada sellest on väga raske. Kunstnikuks võivad paljud ennast kutsuda. Üldiselt peab Eesti kunstnik olema ka õpetaja või leidma mõne teise kindla töö. Siis palk jookseb ja maksud on makstud – kindel värk. Aga see võtab tegelikult ju tohutult palju energiat. Vaid vabakutselise kunstnikuna ära elamiseks peab olema väga hea ärivaistuga. Olen tähele pannud, et Eestis on palju selliseid “õigeid” kunstnikke, kes arvavadki, et üks kunstnik peaks olema vaene kaltsakas ja natuke nupust nikastanud, palju kannatusi näinud. Mis tähendaks, et kui kunstnik suudab ainult oma tööde müügist ära elada ja veel hästi, siis on ta tingimata ainult raha peal väljas ja pole siiras. Ei ole ju nii. Loe edasi: Et kunstnik olla, on vaja head ärivaistu
Eesti ilma kujundab eilsest Norra rannikult üle Lõuna-Soome itta liikuv äge tsüklon, millele Berliini Ülikoolis on nimeks pandud YODA.
ilm.ee
YODA on enda ümber koondanud korraliku koguse Atlandi niiskust, mis Eesti kohal eeloleval ööpäeval maha sajab.
Tugeva tuule tõttu elektriliinidele murdunud puud ja oksad on põhjustanud
elektrikatkestusi. Täna keskpäeval oli rikete tõttu vooluta enam kui 13 300
Jaotusvõrgu klienti. Kõige rohkem on elektrikatkestusi Harjumaal Arukülas,
Keilas, Viljandimaal, Pärnumaal ning Saare- ja Hiiumaal.
„Tegeleme täisvõimsusel elektrikatkestuste likvideerimisega, kuid tugeva
tuule jätkumise tõttu tuleb samal ajal juurde ka uusi rikkeid,“ selgitas
Jaotusvõrgu juhtimiskeskuse juhataja Taivo Tõnne.
Rikete likvideerimisse on Jaotusvõrk kaasanud ka oma partnerite brigaadid,
et taastada klientidele elektrivarustus esimesel võimalusel. Kokku
kõrvaldab rikkeid 114 brigaadi. Piirkondades, kus liinid on saanud mitmeid
kahjustusi, võib rikke parandamine kesta kauem. Et vooluühendust taastada, tuleb rikkebrigaadidel leida kõik rikkekohad, eemaldada liinilt puud, püstitada mastid ja parandada või vedada uus elektriliin.
Elektrikatkestustest palub Jaotusvõrk teada anda helistades või saates SMSi rikkenumbrile 1343. Samuti saab rikkest teada anda veebilehe www.energia.ee/katkestused kaudu. Et rikkekõnedele kiiremini vastata, on ajutiselt katkestatud klienditelefoni 1545 teenindamine. Kui elektririkete hulk väheneb, taastatakse ka klienditelefoni töö.
Möödunud ööpäeva jooksul käisid Põhja-Eesti Päästekeskuse päästjad kahekümne neljal tormi põhjustatud väljakutsel. Peamiselt oli tegu teele või elektriliinidesse kukkunud puude eemaldamisega.
Lääne-Eesti Päästekeskus sai ööpäeva jooksul tormi tõttu 59 väljakutset, neist enim Pärnumaale.
Tugeva tuule tõttu häiritud olnud laevaliiklus mandri ja Hiiumaa vahel taastub esmaspäeval kell 10.30, kui Heltermaalt väljub parvlaev Saaremaa ja Rohukülast parvlaev Hiiumaa.
Saartel puhanguti kuni 29 meetrit sekundis puhuv loodetuul peatas täna hommikul laevaliikluse Hiiumaaga. Ära jäid väljumised Heltermaalt kell 6.30 ja 8.30 ning Rohukülast kell 6.30, teatas Väinamere Liinid.
Triigi-Sõru liinil katkes liiklus tuule tõttu juba kolmapäeva, 23. novembri õhtul, kui Triigist ei toimunud enam kella 19-st väljumist. Üha tugevnev tuul ei ole seni lubanud liiklust taastada. Kuivastu-Virtsu liinil tuul laevaliiklust ei ole seganud.
Täna puhub loodetuul sisemaal puhanguti 15-20, rannikul 23-27 m/s. Soome lahel on tuule kiirus 15-20, puhanguti 25-29 m/s. Laine kõrgus 3-4 m. Väinamerel 15-20, puhanguti 25-27 m/s. Laine kõrgus kuni 2,0 m.
Võrumaa külavanemaid ja -aktiviste oodatakse 13. detsembril Võru pensionäride päevakeskuses toimuvale teabepäevale „Muudame oma kodu ja koduümbruse turvaliseks“.
Teabepäeva eesmärk on jagada näpunäieid, kuidas muuta oma kodu ja selle ümbrus ohutumaks ning vältida vigastuste teket, mille tagajärjel kaotavad inimesed töövõime või hukkuvad.
Teabepäeval tutvustab MTÜ Eesti Naabrivalve esindaja Ivari Oja naabrivalve põhimõtteid, Malle Kuusik räägib ohtudes kodus ja selle ümbruses. Käsitlust leiavad teemad „Millal ja kuidas kutsuda kiirabi, esmaabivahendid kodus“, „Kodu ja paikkonna ohutuse ja tuleohutuse tagamine“. Toimub grupitöö „Ohud minu kodus ja paikkonnas (külas)“ ning vaadatakse filmi „Teoreem tulest“.
Teabepäev toimub 13. detsembril algsega kell 9.30 Võru pensionäride päevakeskuse saalis Jüri 19A.
Info ja regisgtreerimine Mare Udras e-post mare.udras@mv.werro.ee, tel 50 96 843. Teabepäev on tasuta.
Täna kell 18.30 toimub Tartus Baeri majas saalis (Veski 4) Eesti Ornitoloogiaühingu selle aasta viimane ettekandeõhtu “Kahe miljoni partlase sügisränne Põõsaspea neemel 2009”. Lindude rändest räägib nii Eestis kui Soomes tuntud linnuvaatleja Margus Ellermaa.
Lääne-Eestis asuv Põõsaspea neem on Euroopa üks olulisemaid veelindude rände koondumiskohti. Ettekandes räägitakse selle rändetee võludest ja valudest ja lindude rändest üldse. Näitena kasutatakse mustlagle teekonda pesitsuspaikadest talvitusaladele.
Varasemad ettekanded on vaadatavad EOÜ kodulehel www.eoy.ee.
Tartu tähetornis saab novembri lõpus osa võtta traditsioonilistest vaatlusõhtutest ja astronoomialoengutest. 
