Uurides Võru folkloorifestivali kava, torkasid silma kolm laegast – tarkuselaegas, käsitöölaegas ja pillilaegas. Otsustasin neid laekaid kaema (avama) minna.
Alustasin tarkuselaekast, sest kes see enne on pakutavast takusest ära öelnud. Tarkuselaegas pidi avatama täpselt südapäeval Kandle kultuurimajas. Mõned minutit enne õiget aega kohale jõudes tuli mul aga üllatuseks tunnistada peaaegu tühja saali. Küsimusele, kas ma ikka olen õiges kohas, sain kiirelt vastuse, et olen. Minutite möödudes tuli tarkusenõudlejaid pisut juurde, kuid neid oleks võinud vähemalt minu nägemust mööda olla küll rohkem. Aga see selleks, mina ja veel mõned olime kohal ning valmis kuulama Reet Piiri Eesti Rahva Muuseumist. Teemaks olid rahvarõivad ja nende juurde kuuluvad ehted. Üle tunni kestnud tarkusejagamise jooksul sain teada nii mõndagi huvitavat. Väljend “sõba silmale laskma” tähendab suure räti (sõba) peale võtmist magamise ajaks. Pikk-kuube ei kanna ainult mulgid, vaid ka teised, kui on külm. Tänapäeval koovad eestlastele rahvariidekangast hoopis lätlased. Mõni mees pani talvel külmakartuses jalga kolm paari linasest pükse. Vöö pidi tüdrukule kindlustama peene piha. Päternad ning prunellid on vanaaegsed jalanõud. Lisaks sain teada, et kui mees läks laadale lehma müüma, siis tagasi tuli ta tihti hõbedast sõrmusega, mille oma naisele kinkis. Loe edasi: Võru folgi kolm laegast