11 juuli 2011 Archives

Jaanus Kala mitmevõistluse võitsid Mihkel Kannimäe ja Marika Nurk

Nädalavahetusel toimus Antsla staadionil traditsiooniline Jaanus Kala viievõistlus, kus osalesid nii mehed kui naised mitmes erinevas vanusegrupis. Meestel tuli joosta 100 ja 1500 meetrit, hüpata kaugust, tõugata kuuli ja visata oda. Naised pidid jooksma 60 ja 600 meetrit, hüppama kaugust ja tõukama kuuli. Kokku panid end viievõistluses proovile 83 meest ja 55 naist.

Meeste viievõistluse võitis Mihkel Kannimäe, kes kogus viie alaga 2908 punkti. Teiseks tuli 2657 punktiga Jaan Rakaselg ja kolmandaks 2492 punktiga Marko Kilp. Oma vanusegrupi parimad olid veel Toomas Pai ja Ramon Ruotsi.

Naiste neljavõistluse võitis Marika Nurk 2970 punktiga Deodora Josepha Maria Vahteli (2780 punkti) ja Kerli Rajaste (2744 punkti) ees. Veteranidest oli parim üldkokkuvõttes kuuenda koha saanud Tiiu Kannes. Nii meeste kui naiste kõiki tulemusi saab näha siin.

Jaanus Kala mitmevõistlus on võistlus lihtinimesele, kus võistlustingimused on küllaltki spartalikud. Võrdsete tingimuste huvides on võistlejatel antud võistlustel keelatud panna jalga naelikuid.

Võistluste korraldaja ja ka ise mõned alad läbi teinud Jaanus Kala teeb võistluste kodulehel sügava kummarduse võistlejate, toetajate ja abiliste ees. “Olen võistlustega väga rahul,” kinnitas Kala.

Rakvere teater lõpetas hooaja

Rakvere teater

Rakvere teatri 72. hooaja lõpetas suvelavastuse „Noor Eesti“ viimane etendus, mis tõi Rahvaaeda üle nelja ja poole tuhande vaataja. Rakvere Teater tänab kõiki, kellega koos möödunud hooaeg tehtud sai – vaatajaid, kaasamõtlejaid, toetajaid ja kritiseerijaid.

Lõppenud hooajal andis Rakvere teater 342 etendust, nende hulgas oli ka üheksa uuslavastust. Külalisetendusi anti 125 korral. Oma repertuaari näitas teater ligi 62
000 vaatajale. Lisaks etendustele pakkus teater lõppenud hooajal oma külalistele erinevaid näitusi ja tutvustas teatrit sarja “Rakvere Teater esitleb” kaudu. Rakvere teatri egiidi all sündisid Jazzuklubi ja Pangamaja kontserdid ja kohvikuüritused, Tallinn 2011 raames loodi uus etenduskunstide festival POT.

Kuigi teatri hooaeg on lõppenud kestab Rakvere Teatri näitlejate, lavastajate ja kirjutajate teatrihooaeg edasi. Silm soovitatakse peal hoida Uhtjärvel ja Kukruse Polaarmõisal, Tartul ja Vargamäel, Kõrveaia talul ja Jäneda Pullitallil. Jätkub teatrikino, mis pakub huvilistele filmiprogrammi läbi suve, samuti ootab külastajaid kohvikuterrass. Teatrikohvikust ja Piletimaailmast saab juba suvekuudel soetada algava hooaja pileteid. Viimastel soovitatakse silm peal hoida, sest osa etendusi on juba välja müüdud.

Uue hooaja kaardid avanevad täielikult 2. septembri avapeol, kuid juba on teada, et uus hooaeg toob endaga kaasa laste – ja noortelavastusi, eksperimendi Kolakambris, eesti klassiku väikseses saalis, vene klassiku seniavastamata mängupaigas ja romantilise armastusloo suures saalis. Põnevaid koostöid lubab teater uuel hooajal teha Viljandi, Jõhvi ja Inglismaa suunal.

Kukruse polaarmõis kutsub vaatama tennist ja teatrit

13.juulil ootab Ida-Virumaa Kukruse Polaarmõis huvilisi kaasa elama tennisematšile ja ja teatrietenduse „Vabrikutüdrukud“ peaproovile.

Õhtu algab PRIA külaelu arendamise toetusel valminud Kablimetsa laste- ja noorte spordiväljaku avamisega. Sel puhul peetakse tennisematš, kus omavahel kohtuvad suveetenduse „Vabrikutüdrukud“ näitlejad ning Kohtla vald. Peale sportlikku pooltundi liigutakse edasi Kukruse Polaarmõisa, kus saab tutvuda maailmas unikaalse polaarmõisa ekspositsiooniga ning toimub kohumine lavastaja ja näitlejatega.

Õhtu lõpetab Eili Neuhausi lavastatud teatritüki „Vabrikutüdrukud“ peaproov, kus õmblejatena astuvad üles Ines Aru, Ülle Lichtfeldt, Terje Pennie, Marin Mägi, Natali Lohk ning direktorina Hannes Prikk.

Iiri näitekirjaniku McGuinness´i kirjutatud näidend „Vabrikutüdrukud“ lahkab ühiskonna sotsiaalseid probleeme nagu näiteks töötus, koondamised ja vähekindlustatus. Juttu tuleb ühest õmblusvabrikust, viiest koondamisest, ühest juhist ning viimasest meeleheitlikust sammust. Kuigi etendus on kirjutatud 1982. aastal, on tegevus toodud tänapäeva ning etenduse tragikoomiline lähenemine sotsiaalsetele probleemidele viib üllatava avastuseni.

Etenduse korraldusmeeskonda on SA Kukruse Polaarmõis kaasanud ka Ida-Virumaa töötuid ja Kohtla valla vabatahtlikke. Esietendus ise toimub 15. juulil.

Huvilistel palutakse osalemisest teatada aadressil harles@gooddeals.ee või helistada telefoninumbrile 566 60590.

Algas mängulaager, kus kõik lapsed on alati head

Täna kogunesid rekordarv 150 poissi ja tüdrukut Kohila Tohisoo mõisaparki, et veeta seiklusrohke nädal mängulaagris “Mäng on väikese inimese töö”. Seekordne mängulaager on arvult juba üheteistkümnes.

Laagripäevade jooksul valmistavad lapsed igal aastal ette ühe suurejoonelise näitemängu, kus kehastatakse erinevaid muinasjututegelasi maa ja mere tagant. Tänavu pajatatakse vaatajatele imelugusid Pärsiast ja teistest idamaadest. Vabaõhuetendus „Ajaliiv võlukellas ehk Päris pärsia prints päris päris Pärsia“ esi-ja ühtlasi ka ainus etendus saab teoks 14. juuli õhtul Tohisoo mõisapargis. Etendus on tasuta ja avatud kõigile huvilistele.

Originaalse, liikuva mänguväljakuga loovust ja mängulusti toetav viis päeva kestev laager on mõeldud 6-11 aastastele lastele. Nende juhendajad ja seltsilised on vanemad kaaslased, kes enamasti ise samast laagrist välja kasvanud. Laagri algatajaks, filosoofia kandjaks ja eestvedajaks on MTÜ Raplamaa Noored, kellega laagri ajaks on liitunud veel ligi kuuskümmend vabatahtlikku noort. Loe edasi: Algas mängulaager, kus kõik lapsed on alati head

Väntorelifestival kutsub kuulama väntoreleid

14.-17. juulil toimub koostöös Tallinna Merepäevadega rahvusvaheline väntorelifestival. Festivali toimumispaikadeks on Tallinna vanalinn, Põltsamaa roosiaed ja Rakvere Rahvaaed.

Festivalil osaleb ligikaudu 30 väntorelimängijat Eestist, Soomest, Saksamaalt, Poolast, Rootsist, Šveitsist ning Türgist. Kontsertidel esitatakse muuhulgas spetsiaalselt väntorelitele seatud muusikat, väntoreliga saadetavaid šanssoone ja pantomiimi. Samuti võib festivalil kuulata eritellimusel väntorelile seatud Eesti heliloojate (K.A. Hermann, R. Valgre T. Aints jt) loomingut. Korraldajate sõnul võib festivali pidada ka “muuseumiks tänaval”, sest mitmed väntorelid on väga vanad.

Väntorelimäng ja sellega kaasnev kultuur sai alguse mitusada aastat tagasi Itaalias levides sealt üle Euroopa. Väntorelimängu traditsioon on kestnud tänaseni – paljudes linnades toimuvad festivalid, loodud on asjaosaliste ühendusi. Kui algselt oli väntorelimängu eesmärgiks teenida raha, siis tänapäeval on tegevus saanud pigem kultuurilise ja meelelahutusliku rõhu ning muutunud mitmel pool linnakultuuri osaks.

“Väntorelimuusika võlu peitubki tema universaalsuses, positiivsuses ning sobivuses igale eale ning rahvusele.” ütlevad korraldajad.

Festivali korraldab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Festivali programmi leiab siit.

Ehted rinda ja peole!

14.-17. juulil toimub Võrus järjekordne folkloorifestival, mille seekordseks teemaks on “Uma ehe”. Tegemist on koguperepeoga, kus saab kuulata nii rahvalaulu kui ka rahvamuusikat.

Sel aastal oodatakse Võrru kümmet rahvatantsuansamblit kaheksast riigist – Iisraelist, Lõuna-Koreast, Tšehhist, Venemaalt, Lätist, Türgist, Poolast ja Ukrainast. Eestit esindavad festivalil lisaks Võrumaa tantsijatele ja muusikutele West Läänemaalt, Kajakas Pärnust, Viisuveeretajad Tallinnast ja teised.

Festivali rongkäik avatakse 14. juulil traditsiooniliselt Kreutzwaldi samba juures linnapargist, kust liigutakse koos Kandle aeda avakontserdile. Avakontserdil, aga ka lõpukontserdil, saab näha rühmade lühemaid etteasteid, pikemate kavadega esinetakse päevakontsertidel. Tavapäraselt saab selgi aastal osa populaarsest lõõtsameeste võistumängimisest August Teppo auks ja maitsta osalevate maade rahvusköökides pakutavat.

Kesklinna pargi noortelaval esinevad 15. ja 16. juulil Eesti noored muusikud – Dialekt Tartust, noormeestekvartett Wigala Tallinnast, vokaalansambel Greip Pärnust, 11-liikmeline Tartu muusikakoolide õpilaste ansambel, noorte pärimusmuusikute ansambel Moosisai, Punt ja HTG Bigband Tartust ja teised. Loe edasi: Ehted rinda ja peole!

Igaüks meist saab aidata lapse sünnile kaasa

Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi eestvõtmisel käib heategevusaktsioon „Iga lapsega algab maailm uuesti“. Sellega kogutakse toetust loote tsentraalse jälgimise süsteemi soetamiseks

Fond ootab kõikide heade inimeste abi elutähtsa abivahendi- loote tsentraalse jälgimise süsteemi – soetamiseks. Tegemist on ainulaadse järelevalvesüsteemiga Eestis, mis võimaldab ämmaemandatel ja arstidel loote seisundit väga täpselt jälgida ja seda sünnitajat mitte liigselt segades.

„Lapse sünd on imeline hetk. Enamuse jaoks kulgeb sünnitus loomulikult, kuid on ka neid peresid, kelle beebide elu ja tervise päästmiseks tuleb osutada asjatundlikku abi. Väga oluline on jälgida sünnitegevuse käigus ema ja lapse seisundit parimal võimalikul moel, samas aga sekkumata seejuures liigselt sünnitusse,“ rääkis Pelgulinna Sünnitusmaja sünnitusosakonna juhataja doktor Jana Klementsov. „Loote tsentraalse jälgimise süsteem on oluline abivahend mitte ainult probleemsete sünnituste, vaid kõikide sünnituste puhul, sest kunagi ei või teada, millise pöörde võib võtta ka üks täiesti normaalselt alanud sünnitus.“

Loote tsentraalse jälgimise süsteemi abil saadav info võimaldab hinnata abi andmise vajadust ja operatiivselt reageerida, et vältida loote hapnikupuudusest tekkida võivaid tõsiseid tervisekahjustusi. Samuti võimaldab saadud info ära hoida ebavajalikud kirurgilised sekkumised sünnituse kulgu.

Loote tsentraalse jälgimise süsteemi maksumus on 51 129 eurot. Helistades telefonil 900 6000 saab annetada 5 eurot ja numbril 900 6100 annetad 10 eurot. Samuti saab teha annetusi SA Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfondi pangakontodele 221014760940 (Swedbank) ja 10220049001018 (SEB).

Lisainfo http://fond.synnitusmaja.ee/