Päev: 10. juuli 2011

Rogosi mõisa veini meistriklassis valiti parim kohalik koduvein

Rogosi mõisa veinisein

Sel nädalavahetusel Võrumaal Rogosi mõisas toimunud koduveinitegijate meistriklassis osales üle 50 veinitegija. Veinide degusteerimisel valiti parimaks Hurda talu kirsivein.
 
Nädalavahetusel toimunud meistriklassi juhendas Veinivilla perenaine Tiina Kuuler. Enam kui viiskümmend koduveini valmistamise huvilist rääkisid kahe päeva jooksul sellest, millest saab koduveini teha,  kuidas erinevat toorainet veiniks ette valmistada, kuidas veini kääritada  ja realiseerida. Tavapäraste veinide kõrval sai mekkida ka pea tundmatuid rabarberi ja võililleveini.
 
Koos meistriklassis osalejate ja mõisa külalistega valiti mõisaveinid. Kõige kõrgema, mõisahärra veini tiitli pälvis Hurda talu kirsivein. Mõisaproua veiniks valiti Kadri Giannakaina Laube valmistatud mustsõstravein viinamarjamoosiga, kupja veini tiitli pälvis Veinivilla vein Liebling, talumeheveiniks osutus Veinivilla võilillevein ja tallipoisi veini nimi anti Veinivilla jõhvikaveinile.
 
Auhinnatud veinide võrra täitus ka Rogosi mõisa veinikeldris asuv mitmesaja-aastane veiniseinastik, millesse on juba kogunenud omanäoline veinide kollektsioon.
 
Järgmine Võrumaa  kohalikku ja mahetoitu esitleva UMA MEKI sarja ettevõtmine toimub 23.-30. juulini Haanjas. Haanja suitsusauna nädala raames on siin suitsusaunas liha suitsutamise töötuba. Selle kohta saab lisa aadressilt www.haanja.eu.  26. juulil peetakse Kiidi turismitalus sõiraseminari koos õhtuse piimapukipeoga (vt www.kiidi.ee).

Tohisoo mõisa kogunesid keraamikud üle ilma

Tohisoo mõis Raplamaal Kohilas

Kohilasse Tohisoo mõisas töötavad alates sellest nädalast seitse puupõletuse huvilist keraamikut üle maailma. Kolm nädalat kestva sümpoosioni jooksul  katsetatakse üheskoos puupõletuse väge ja skulpturaalsete keraamiliste vormide loomist spetsiaalses anagama tüüpi savipõletusahjus mõisa hoovil. Tulijaid on tänavu USA-st, Venemaalt, Hong Kongist, Taanist, Türgist ja kaks kunstnikku nagu ikka ka Eestist. Kolme nädala jooksul valmivad kunstnike käe all  saviskulptuurid, mis pannakse uudistajatele imetlemiseks mõisaparki välja 23. juulil.  Juba täna õhtul saavad huvilised näha samas ka esimesi kunstnike töid. Eelnevalt kokku leppides on võimalik ka külastada kunstnikke nende töötubades ja oma simaga vaadata, kuidas teos ahju panekuks valmib.

Sümpoosioni peakorraldaja, kunstnik Külli Kõivu sõnul on kõik osalejad äärmiselt huvitatud puupõletuse fenomenist ja tehnoloogiatest. Üheteist aasta jooksul on Kohilas loomingulist suve nautinud ligi sada nelikümmend kunstnikku kogu maailma.

Eesti Keraamikute Liidu, Kohila valla ja  MTÜ Tohisoo Mõis koostöös korraldatud keraamiksümpoosioni peategelane on endiselt Tohisoo mõisapargis asuv baltimaade suurim keraamika puupõletusahi, kus kunstnikud ja suuri saviskulptuure põletada saavad. Selline ahi kutsub kunstnikke eksperimenteerima ja oma seni teostamata suuri keraamilisi vorme põletama.

Sümpoosion lõpeb 23.juulil kell 15 meeleoluka parginäitusega ja väikese kontserdiga.

Maailmakuulus jutuvestja jõuab oma lugudega Viljandisse

Jutuvestja Jan Blake

Viljandi folgil esineb  ilmakuulus Jamaika juurtega jutuvestja Jan Blake. Manchesteris sündinud Jan Blake alustas oma
jutuvestmisteekonda juba 1986. aastal. Ta jagab kuulajatega peamiselt Aafrikast ja Kariibi mere saartelt pärinevaid lugusid ning teeb seda  vaimukalt ja meeletu energiaga. Maailmas enim ringi rändava jutuvestja stiil on veatu ja täpne. “Kuulda Jan  Blake`i jutustamas, on paljude kinnitusel meeldejääv elamus kogu eluks,” kinnitab Eestimaa jutuvestjate “ristiema” Piret Päär.

Et jutuvestmine on pärimuse lahutamatu osa, on igal aastal Viljandi  pärimusmuusika festivali programmis kontsertide ja õpitubade kõrval koha  leidnud ka hubased muinasjututoad. “Tulge kindlasti kuulama! Pärast hea jutuvestjaga kohtumist on maailm alati natuke parem paik,” soovitab ka Viljandi festivali regilaulupesa  pealik Kairi Leivo. “Tema lugusid kuulates kaob aeg ja ruum ning maailm
justkui luuakse uuesti. Iga tema sõna ja näoilme paneb meid ootama järgmist. Ta otsekui võtab inimesed oma loo sisse ja kihutab nendega koos üle mägede, jõgede ja läbi nende maastike, kust tema jutud pärit on. See on reis, mis on täis rõõmu, kurbust, uudishimu, huumorit ning üllatusi.”

Jan Blake`i üheks tippesinemiseks peetakse hiljutist ülesastumist koos muusikute Kouame ja Raymond Serebraga Hay Festivalil Keenias. Seda festivali korraldas ÜRO Keskkonnaprogramm ja Jan Blake’i jutustatud lugu Sundiata Keita, Lääne-Aafrika tuntumaid muinasjutte, kanti üle ka Kopenhaageni kliimamuutuste tippkohtumisele.

Iga kahe aasta tagant antakse välja Thuringe Marchen Preis auhinda, mille pälvivad õpetlased ja esinejad, kes on pühendanud oma elu
jutuvestmisele. Sel aastal on preemia saajaks määratud just Jan Blake.

Jan Blake esinemised Viljandi pärimusmuusika festivalil toimuvad Pärimusmuusika Aida suures saalis 29. juulil kell 20 ( inglise keeles, ilma tõlketa) ning  31. juuli kell 14 ( inglise keeles, eesti keelde tõlgib loodKairi Leivo).

Rõuge muinasmaja ehitatakse edasi

Rõuge muinasmaja

Sel nädalas käivitus Rõuges taas rauaaegse muinasmaja ehitus. Eelmisel aastal pooleli jäänud tööd jätkuvad ning lootus on lähiajal ka maja valmis saada.

Nädala alul  tassiti kokku juba üsna korralik kogus kive, millest laotakse kerisahi minasmajja. Palkidest tehti rauaaegsete tööriistadega  kisklauad ja tihendati saviga majas palgivahesid. Siis jääb veel katuse panek ja ongi suuremad tööd tehtud.

Rõuge linnamäel alustati rauaaegse muinaselamu ehitamist juba mullu. Tegemist on Tartu ülikooli arheoloogiamagistrandist Viire Pajuste ekspreimentaalaarheoloogia projektiga, mille käigus pannakse tolleaegsete töövahenditega püsti rauaaegne elumaja. Eelmisel suvel saadi mõne nädalaga 30 ruutmeetrise ristpalkmaja seinad püsti ning savipõrand alla, samuti soojustati seinad turbasamblaga.

Kogu töö tehakse vabatahtlike abiga, kellest enamus on kas ajalootudengid. Viire PAjuste tõdes, et alati on kõik abikäed ka oodatud, sest sellist võimalust ehitada nii nagu tehti tuhat aastat tagasi, ei saa ju maha magada.

Talvel on eksperimendi korras kavas majas ka nädalake elada, kasutades abivahendeid, mis võisid inimese käsutuses olla ka 8.-10. sajandini.

Viire Pajuste loodab, et 29. juuliks on põhitööd tehtud. Just selle päeva õhtul kell 20 on kõik huvilised kutsutud maja vaatama. Samuti esineb Kanepi näitetrupp ning saab kuulata nii rahvalikku kui metalmuusikat.

Kuidas muinasmaja valmib, sellest räägib Viire Pajuste ka 16. juulil kell 14 KUKU raadio  Ilmaparandaja saates.

ERM kogub kalja ja mõdu retsepte

Öeldakse, et taaril on tervendav vägi. Taar ja kali on olnud Eestis igapäevasteks jookideks – taari joodi Lõuna-Eestis ja saartel, kalja rohkem Põhja-Eestis. Mõdu oli aga vanaks pidulikuks joogiks. See keedeti kokku veest ja meest ning lasti mõni nädal käärida.

Kuumadel suvepäevadel mõjuvad need joogid tänagi värskendavalt. 13. juulil toimub Raadi mõisapargis üritus Taari linn Tartu, kus oma tooteid tutvustavad kalja ja mõdu tegijad.

Sel puhul kutsub Eesti Rahva Muuseum kõiki üles saatma teie peres kasutatavaid või kasutusel olnud kalja ja mõdu retsepte ning kirjeldusi, kuidas ja mis puhul neid jooke teie peres joodud on. Kellel oma retsepte võtta pole, on oodatud kirjutama kalja joomise lugusid nii kollaste kaljavaatide taga järjekorras seismise ajast kui ka tänapäevast.

Lugude ja retseptide saatjate vahel loositakse 13. juulil Raadi mõisapargis välja ka auhinnad.
Tööd on oodatud koos esitaja nime ja kontaktidega kuni 12. juulini e-postile tiina.tael@erm.ee või aadressile Eesti rahva Muuseum, Veski 32 Tartu 51201

Kirumpää linnuse varemetel saab vabaõhuetendust näha

Kirumpää linnuse varemed

Võru linna põhjapiiril  Võru – Põlva maantee ääres Kirumpää linnusemäel etendub  15. juulil kell 19 Papa Kreutzwaldi õueteatri suvemäng   “Tarkpääd Kirumpääl”. Kadi Kronbergi ja Silvi Jansonsi  kirjutatud näidend  “Tarkpääd Kirumpääl” ühendab möödunud aegade  tegelaste toimetused kaasaja inimeste sooviga iga hinna eest  mäele jõuda  ehk siis eluga edukalt toime tulla. Lavastaja Silvi Jansons.

“Üks tantsuline vabaõhulavastus on Võru folkloorifestivali kavas olnud pea  igal suvel,” selgitab Jansons. ” Algust tehti koos festivaliga 1995. aastal  Paganamaal, kui  Võrumaa tantsijad  ja ansambel Untsakad  vääristasid   legendaarse paiga Võrumaa rahvamuusikale toetuva lavastusega “Paganamaa legendid”” .  2000. aastal loodi juba Papa Kreutzwaldi Õueteater,  mille erinevad lavastused  etendusid  Kreutzwaldi  muuseumi õuel Võrus.

Vabaõhuetendusteks otsivad lavastajad ikka põnevaid kohti, nii ka selle lavastuse eestvedajad. Võhandu jõe kaldakõrgendikule jääv Kirumpää   linnus rajati Tartu piiskopkonna idapiiri kaitseks juba 13. sajandi lõpul või 14. sajandi alguses. Esmakordselt on linnust mainitud 1322. aastal. Kirumpää  linnus oli ruudukujulise põhiplaaniga kastell-linnus. Liivi sõja alguses hävitatud linnus  võeti  uuesti kasutusele  17. sajandi alguses, kuid aastasaja lõpus jäi linnus lõplikult varemetesse. Endisest kantsist  on säilinud väga vähe.

“Tarkpääd Kirumpääl” tegijad oma publikule  linnusemäel erilisi mugavusi ei paku. Kaasatoodud istmealus tuleb panna ebatasasele pinnasele, juhul kui järsk mäekalle edukalt ületatud saab. Aga kõik raskused siin ilmas on ju ületatavad, kinnitavad nad.

Tiit Leito viib huvilised avastama Kaibaldi liivikut

Pärimusmuusikafestival Hiiu Folk pole ainult muusika festival. Juuri uuritakse ka looduses. Nagu ikka on tänavuseski programmis loodusretk Tiit Leitoga, mis on osalejate seas alati kõrgelt hinnatud. Sel aastal lubab tuntud loodusmees viia huvilised kohta, kuhu muidu naljalt ei satuta.
„Kaibaldi liivik on Eesti suurim sisemaal asuv liivaala. Suurem kui näiteks taoline Värska lähedal asuv. Keset Hiiumaad mõjub säärane liivik üsna ebaharilikuna,“ kirjeldab külastatava koha eripära Leito ise.
Loodusmees ja -fotograaf, kelle suureformaadiliste piltide näitusmüük on samaaegselt avatud nii Kõpu majaka kohvikus kui ka Heltermaa käsitöömajas, lubab näidata valgusküllaseid nõmmemetsi ja kauneid samblikumännikuid, jutustada liiviku tekkeloo ning rääkida taimedest ja loomadest. Samuti uuritakse jälgi liival ning maitstakse esimesi valminud mustikaid.
Retk kestab kokku neli tundi ja selle aja sees läbitakse kokku 100 kilomeetrit. Jalgsimatka pikkus on siiski vaid neli kilomeetrit, nii et osalejatel ei tasu väsimust karta. Buss põnevale matkale väljub 16. juulil kell 10 Kassari kiigeplatsilt ja 10.30 Kärdla pritsimaja juurest. Retke hind on 3 eurot. Osalemiseks tuleb eelnevalt registreeruda telefonil 5259525.
Varasematel aastatel on folgilised koos Leitoga saanud tutvuda Hiiumaa pankade, looalade, luidete, Aruselja soomaastike ja seal asuva talu kultuurilooga.
Seitsmes Hiiu Folk toob 14.–17. juulini Hiiumaale hulga häid esinejaid, nende seas näiteks Paabel, Indigolapsed, Liisi Koikson, Bonzo, vennad Urbid, Henry Laks, Jaak Johanson, Kihnu Poisid.
Hiiu Folki on hinnatud omalaadse rahuliku õhkkonna pärast, milles mängivad oma osa nii saar, meri, kadakad ja muusika kui ka tänapäeva festivalidel ebatavaline otsus mitte müüa ja tarbida alkoholi.
Festivali täpse kava leiab kodulehelt www.hiiufolk.ee