24 mai 2011 Archives

Rakvere teatri sisehooaeg lõppes Marie Underi suudlusega

Laupäeval, 21. mail pidutses Rakvere teater koos oma publikuga 71. sisehooaja lõpu ja suvehooaja alguse puhul. Rahvaaia terrassil toimunud peo taustale jäi sümboolselt teatrimaja oma selle hooaja kaheksa uuslavastusega, läbi põliste pargipuude võisid pidulised näha suvise „Noor Eesti“ valmivat mängupaika.

Õhtu kulminatsiooniks oli publikupreemiate ja teatriordenite jagamine: vaatajad tunnustasid teatritegijaid ja teater omakorda tänas neid, kes hooaja jooksul kõige loomingulisemalt teatriga koostööd tegid.

Teatri tänusõnad kuulusid parimale vaatajale, teatritruuduse ordeni kavalerile Enn Õunpuule, parimale koostööpartnerile Põhjakeskusele ja parimale võõrustajale Sadala Rahvamajale.

Publiku lemmikuteks valisid ligi tuhat hääletanud teatrikülastajat Ülle Lichtfeldi ja Üllar Saaremäe. Parima lavastuse tiitli pälvis Andres Noormetsa-August Kitzbergi „Tuulte pöörises“. Publiku lemmikuid premeeris Vihula mõis.

Parima meesosatäitja ja ühtlasi peanäitejuhi Üllar Saaremäe leedukeelse tervituse ooperi „Attila“ proovidelt Vilniusest edastasid õhtu juhid Toomas Suuman ja Anneli Rahkema. Vastne parima naisnäitleja preemia laureaat astus aga publiku ette juba järgmises rollis – Marie Underina Rakvere Teatri suvelavastuses „Noor Eesti“. Nimelt müüdi heategevuslikul oksjonil teatrijuhi ametikoha ja muu väärtusliku kõrval maha Marie Underi suudlus.

Elvis Efert

Pilte peomelust. Kliki siia:
http://www.facebook.com/media/set/?set=a.10150198874253598.313566.173406063597

Ulvi küla on oma uue poeomanikuga rahul

Eelmise aasta lõpus lõpetas Ida-Virumaal tegevuse Ulvi küla kauplus. Nüüd on Ulvi külas uus kauplustekett “Meie” ja rahvas on väga rahul.

Kaubad on soodsamate hindadega ja tuuakse eeskätt seda, mida rahvas soovib. Vana kaup seisma ei jää. Muutus on täiesti tajutav. Kui varem sõitsid inimesed Avinurme või ka Mustveesse oma ostusid tegema, siis nüüd on vastupidi – Avinurme rahvas käib Ulvi poes ja kliente jätkub.

Ella Kraav

Sindis tähistatakse rahvusvahelist lastekaitsepäeva

Rahvusvahelise lastekaitsepäeva tähistamiseks toimub laupäeval, 28. mail algusega kell 11 Sindi seltsimaja esisel platsil perepäev, kuhu on oodatud lapsed koos vanematega.

Päeva aitavad korraldada jõustruktuuride esindajad, kes tutvustavad oma tegevust ja demonstreerivad oma tehnikat ning muud varustust. Näitlikul ja õpetlikul peredele mõeldud üritusel on päästeamet oma tuletõrjeautodega, lisaks politseiautod ja kiirabiauto. Kaitseliit on kohal oma
telgi ja supikatlaga, et pakkuda üritusest osavõtjaile sõdurisuppi. Lastele korraldatakse õpetlikke mänge ja mitmesuguseid võistlusi.

Peale selle annab Aide Autokool näitliku õppetunni sõiduautodes kasutatava turvavarustuse – turvavöö, turvahälli ja turvatooli kasutamise vajalikkusest. Kavas on ka päevateemaline joonistusvõistlus. Kohal on Pipi Pikksukk, Lõvi Leo ja päästekoer Nublu. Lapsed saavad osa võtta joonistusvõistlusest, mille jooksul valminud tööd ka kohe näitusele kõigile vaatamiseks välja pannakse.

Perepäeva korraldab mittetulundusühing Sindi Lastekas koostöös Sindi lasteaia ja linnavalitsusega. Lastekaitsepäeva tähistatakse nii suure üritusega Sindis esmakordselt ja ka korraldajaks on Sindi noorim mittetulundusühing, mis sündis Sindi lasteaia lastevanemate initsiatiivil.

Viktor Kaarneem

Kuressaare lossi hoovis kaevati välja
14. sajandist pärinev kaitsemüüritis

Kuressaare lossi hoovis toimuvate arheoloogiliste uuringute käigus tuli päevavalgele ilmselt 14. sajandist pärinev esimene ringmüür, mida ühendas lossiga ligi kaheksa meetri kõrgusel asetsev sild.

Lossi hoovis toimuvad arheoloogilised uuringud pakuvad üha uusi avastusi. Viimati tuli maapõuest välja ilmselt 14. sajandist pärinev lossi esimene kaitsemüür. Foto: Irina Mägi

“Seni oletasime, et esimene ringmüür on ehitatud 13. sajandil ehk enne, kui hakati rajama konvendihoonet ehk lossi. Kuid nüüdne leid annab alust oletada, et tööd käisid paralleelselt,” lausus arheoloogilisi uuringuid tegeva OÜ Agu EMS arheoloog Garel Püüa.

Lossi kaitses kolm ringmüüri
Osa lossi esimese ringmüüri vundamendist ja alumisest osast ning sillaalusest avastati möödunud nädalal lossihoone kaguküljel hoonest vähem kui kümmekonna meetri kaugusel alustatud väljakaevamiste käigus.
“Teada oli, et lossi ümbritses kokku kolm ringmüüri, kuid me ei teadnud seni näiteks, milline ja kui paks oli esimene ringmüür,” lausus Garel Püüa. “Esimest ringmüüri ja konvendihoonet ühendas sild, mis oli maapinnast umbes 8 meetri kõrgusel. Arvata on, et kui ringmüüril vastupanu murti, taganeti lossi.
Möödunud sügisel leiti lossihoone merepoolsest küljest arheoloogiliste uuringute käigus ilmselt 15. sajandi lõpust või 16. sajandi algusest pärinev linnuse eelringmüüri jätk koos nelinurkse torniga. Tegu oli lossi teise ringmüüriga, mis rajati siis, kui esimene enam hoone kaitsmiseks tõhus polnud. Esimese ja teise ringmüüri vahel asus kunagi lai vallikraav. Kui esimese ringmüüri iga otsa sai, lükati see ilmselt 18. sajandil lõplikult vallikraavi. Loe edasi: Kuressaare lossi hoovis kaevati välja
14. sajandist pärinev kaitsemüüritis

Viimsi naised korraldavad homme omanäolise moeürituse “Roheline glamuur”

Homme, 25. mail toimub Viimsis Tsunftijänese antiigisalongis omanäoline moeüritus “Roheline glamuur”. Üritust korraldab Viimsi Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon.

“Roheline glamuur” püüab täita tühimikku, mis jääb Cosmo Glämmilaada, Uuskasutuskeskuse ja kirbuturgude vahele.

“”Roheline glamuur” on mõeldud naistele, kes julgevad olla isikupärased ja pooldavad rohelist mõtteviisi. Üritus pakub võimaluse garderoobi värskendamiseks moespetsialistide nõuandel, lõbusas seltskonnas ja mõnusas õhkkonnas.

Enamikul meist leidub kapis seisma jäänud esemeid – lemmikrõivaid, mis vajaksid uuenduskuuri või värsket aktsenti. On kotte, kingi, ehteid ja muid aksessuaare, mis enam ei meeldi, kuid võiksid õnnelikuks teha kedagi teist. “Roheline glamuur” annab unustusse vajunud esemetele võimaluse alustada uut elu.

Mis moeüritusel Roheline Glamuur täpsemalt toimub:

Kevad-suvise garderoobi tuunimine, täiendamine, komplekteerimine
Rõivaste ja aksessuaaride vahetus, annetus, ost ja müük
Moedisaineri personaalne nõustamine isiklike lemmikrõivaste ümberdisainimiseks ja garderoobi täiendamiseks uute stiilsete esemetega
Dr. Hauschka meigikunstniku nõustamine ja proovimeigid
Moeshow – kevad-suvise kollektsiooni esitlus. Igaühest võib saada mannekeen!
Töötab puhvet; veinide esitlus ja degusteerimine

“Roheline glamuur” toimub kolmapäeval, 25. mail algusega kell 18 Tsunftijänese antiigisalongis Viimsis (Mõisa tee 2).

Lisainfo: Harmoonikumi kodulehel ja Rohelise Glamuuri fännilehel Facebookis

Neljapäevast saavad õpingud katkestanud taas esitada avaldusi TULE tasuta õppekohtadele Tallinna Ülikoolis

Ülehomme, 26. mail algab Tallinna Ülikoolis vastuvõtt TULE programmi tasuta õppekohtadele. Avaldusi saab esitada kuni 31. maini.

Arvult neljandal Tallinna Ülikooli TULE vastuvõtul saab kandideerida peaaegu kõikidele riikliku koolitustellimusega erialadele. Täpsem info TULE õppekavade kohta asub siin <http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=4876> . Tasuta õppekohti on sel korral 43, neist 27 bakalaureuse- ja 16 magistriõppes.

TULE abiga saavad kõrgharidusteed tasuta jätkata need, kes on oma õpingud katkestanud õppeaastatel 2003/04–2008/09. Õpinguid ei pea jätkama samal õppekaval ja samas kõrgkoolis, kus õpinguid alustati, kuid kandidaadil peab olema varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisega läbitud vähemalt pool õppekavast, millel nad oma õpinguid planeerivad jätkata. Tasuta saavad õppima asuda ka varem riigieelarvevälisel õppekohal õppinud.

Kandideerimiseks tuleb koos avaldusega esitada varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise (VÕTA) taotlus ja täita motivatsiooniküsimustik. Dokumente saab esitada Terra hoone ruumis T-223 (Narva mnt 25, II korrus) tööpäeviti kell 11–15.

Lähemalt TULE programmist Tallinna Ülikoolis: www.tlu.ee/tule

„TULE – tule uuesti, lõpeta edukalt!“ on Haridus- ja Teadusministeeriumi programm, mis võimaldab kõrghariduse katkestanutel tasuta õpingud lõpetada. Programmi toetab Euroopa Sotsiaalfond ning selles osaleb 13 Eesti kõrgkooli.

Lisainformatsioon: Merit Paist, Tallinna Ülikooli vastuvõtuspetsialist, telefonid: 640 9235, 518 1165, e-post: merit.paist@tlu.ee

Tartu tantsuklubi: Noorteansamblid

Järgmises Tartu tantsuklubis on huvilistel võimalus tutvuda noorteansamblitega ning õppida rahvatantse Eestist ja võõrsilt. Osalevad noorteansamblid Wigla Tallinnast, Rüblikud Moostest, Sireli ja Punt Tartust.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.

Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimub 25. mail 2011 kell 20.00-24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Haapsalu õpilane peab kodus
sisalikke, ämblikke ja 30 madu

Jonny-Harrison Nõmmik (17) on Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi 10. klassi õpilane, kelle kirg on roomajate pidamine: madusid on tal kodus lausa 30, peale selle veel sisalikud ja ämblikud, kirjutab www.laanlane.ee. Ja kõigi nende looduse vingerpussidega elab Nõmmik ning tema pere koos kolmetoalises korteris ning nad saavad sõbralikult hakkama.

Nõmmiku kogusse kuuluvad boa, nastiklased, püütonid ja teised Eestist kaugel elavad maoliigid. Koduseid nastikuid Nõmmikutel pole, sest need on meil kaitse all, neid ei tohi vangistada. Mürgimadudest noormees hoidub, sest tal on kaks nooremat venda, kes võivad ohtu sattuda.
Nõmmiku juures elavad nastikud on pärit Indiast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast ning Madagaskarilt. Noormees tunnistab, et mõni on ka selline, keda sealses looduses kohtab harva.

Kui tavaliselt toovad vanemad lapsele lemmikloomaks kassi, koera või küüliku, siis Jonny-Harrisoni isa on nipiga isa, kes tunneb samuti huvi roomajate vastu. Kui poiss käis kolmandas klassis, luges isa ajalehekuulutust, kus pakuti müüa üht huvitavat roomajat.

“Kui isa luges, mis madu see on, siis tuli lihtsalt sellele järele minna,” ütleb Nõmmik. Sellest ajast muutus Nõmmikute pereelu. Noormees tunnistab, et pole madusid kunagi kartnud. “Ma olin üldse selline looduslaps, kes huvitus loodusest ja teadis loodusest võib-olla teistest lastest natuke rohkem,” arutleb ta.

Vaata pildigaleriid ja loe pikemalt noormehe hobist ja sellest, kuidas tema pere roomajatega kodu jagab:
http://laanlane.ee/article/haapsalu-%C3%B5pilane-peab-kodus-sisalikke-%C3%A4mblikke-ja-30-madu

Simuna ootab taas kihelkonnapäevadele

Reedel-laupäeval, 27. ja 28. mail peetakse Lääne-Virumaal Simunas juba seitsmendat korda kihelkonnapäevi.

Päevad avatakse reedel kell 17 Simuna vabadusausamba juures. Tervitussõnadega astuvad üles Väike-Maarja, Laekvere ja Rakke vallavanemad.

Kell 17.30 saab Simuna kirikus kuulata tasuta kontserti “Hingemuusika”. Esinevad Pille Lill ja Läti rahvusooperi muusikutest koosnev puhkpillikvintett Ensemble Livonia. Kavas on Bach, Händel jt.

Kell 19 teevad Simuna päästekomando eest Järva-Jaani priitahtlikud pritsimehed etteaste “Ennetus eelkõige. Samuti saab näha välinäitus-etendust “Tuli lahti!” Etenduses demonstreeritakse endisaegset tulekustutamist nahkämbri, kustusluua, putkpritsi, hüdropuldi, käsipritsi, mootorpritsi ja autopritsiga. Soovijad saavad vahu sees hullata. Kohal on ennetustöö tuletõrjeauto Ennetuse Eedi.

Hilisõhtul on kavas retrokino.

Laupäeval jätkuvad kihelkonnapäevad Laekvere staadionil Kossuässa tänavakorvpallivõistlusega. Simuna rahvamajas saab vaadata nelja etendust: Simuna Vabatahtliku Tuletõrje Seltsi näitering esitab kaks Oskar Lutsu lavatükki – “Kalevi kojutulek” ja “Valimised”. Rakke noortekeskus tuleb lavale noortekomöödiaga “Mis valemiga?” ja Venevere näitering Kaido Liiva lavatükiga “Onu Alberto miljonid”.

Õhtu lõpeb kontserdiga Avanduse mõisas, kus kell 20 algab rahvamuusika- ja tantsusimman. Kell 20.45 suundutakse ühises rongkäigus mõisast Simuna rahvamajja tantsuõhtule ansambliga Energia.

Eesti tootis eelmisel kvoodiaastal piima
lubatust pisut vähem

Eesti piimakarjade kasvatajad tootsid lõppenud kvoodiaastal üle 606 000 tonni piima, see moodustab riigile kinnitatud piimatootmiskvoodist ligi 90,2 protsenti. Piima kogus oli eelmise kvoodiaasta omast ligi 17 000 tonni võrra suurem.

Piimakvoodiaastaks on ajavahemik 1. aprillist kuni järgmise aasta 31. märtsini. Eesti piimakvoot oli 2010/2011. kvoodiaastal 672 547 197 kg, täitmine 606 356 895 kg (90,16%). Kvooti omavaid loomapidajaid oli aasta lõpuks 1027.

Sõltuvalt sellest, kas tootja tarnib piima tööstustele või töötleb ja turustab ise, võib tootjal olla kindla koguse piima tootmiseks tarnekvoot, otseturustuskvoot või ka mõlemad. Valdav osa kvoodist Eestis on piima tarnimiseks, otseturustuskvoodi osakaal on aasta-aastalt kahanenud ja moodustab pisut üle ühe protsendi.

Kvoodi ehk riigis toota lubatud piima koguse kinnitab igale Euroopa Liidu liikmesriigile iga kvoodiaasta kohta Euroopa Komisjon. Viimastel aastatel on kõikide riikide kvooti suurendatud aastas ühe protsendi võrra.

1.aprillil alanud kvoodiaastal 2011/2012 on Eestil lubatud kvoodi piires toota piima kokku ligi 679,3 tuhat tonni.

Kvoot ei tähenda “plaani” piima tootmiseks, vaid piirmäära, millest rohkem piima tootmise korral tuleb riigil trahvi maksta. Eestile rakendus piimakvoot kui Euroopa Liidu turureguleerimise abinõu aastal 2004, täitmine on aastate lõikes jäänud vahemikku 85-93 protsenti.

Loe edasi: Eesti tootis eelmisel kvoodiaastal piima
lubatust pisut vähem

Hilaro annab pühapäeval viimase juubelikontserdi

Pühapäeval 29. mail toimub kell 16 Võru kultuurimajas Kannel segakoori Hilaro 20. tegevusaastat tähistava kontserdisarja viimane kontsert “Hilaro juubeldab”.

Kontserdi kavas on Eesti koorimuusika ning kaasa teeb Hilaro lauljate laste koor. Esiettekandele tuleb Hilaro tellitud Aare Kruusimäe kooriteos „Paar palvid“ Kauksi Ülle tekstidele. Dirigeerib Silja Otsar.

Segakooril Hilaro on võrukeste kultuuri- ja muusikaelus oma koht tänaseks juba 20. aastat. 1991. aastal asutatud koor on jätkuvalt täis rõõmsat energiat ja seda jagatakse alati hea meelega ka teistele muusikasõpradele. Kontserdisarja esimesed kontserdid olid „Hilaro rokib“ koos rockansambliga ja „Baroki pärlid“ koos Võru Kammerorkestriga. Loe edasi: Hilaro annab pühapäeval viimase juubelikontserdi

Tallinnas saab täna õhtul osaleda toortoidu töötoas

Teisipäeva, 24. mai õhtul toimub praktiline toortoidu töötuba, kuhu on oodatud kõik, keda huvitab teadlik toitumine ja kes soovivad muuta oma toidulauda tervislikumaks ja mitmekesisemaks.

Maikuu on lehekuu ja loodus on nüüd tärganud ja muutub üha rohelisemaks. Aias ja nurmedel on kasvamas naadid, võililled, nõgesed, nurmenukud, karulaugud jne. Esimesed väikesed lehed on kõige võimsamad, nendes on väga palju teadaolevaid vitamiine ja mineraale, klorofülli, karotenoide, ensüüme, antioksüdante jne. Minge korjake neid ja tehke toitu nendest. Rohelist peetakse kõige toitainerikkamaks toiduks. Seekord teeme just nendest erinevaid maitsvaid sööke.

Toortoidu töötoas valmivad imekiiresti ja lihtsalt organismi puhastavad, kaalu langetavad ja ph-tasakaalu taastavad vitamiinirikkad toortoidud. Seekord on töötoa teemadeks:
1. nõgesepesto
2. tipikaste
3. juustumääre päikesekuivatatud tomatite ja oliividega
4. rohelise naadi ja karuluagu salat õunaga
5. nõgese kartuli salatit
6. päikesekuivatatud tomatite ja köögiviljasalat brõnsa juustuga.
7. võilille smuuti jne.

See kõik valmib ilma kuumutamata ja vähese töötlemisega. Osalus tasuline. Registreerumine aadressil liivia@ph-ime.eu.

Allikas: Helle Kahro

Ökokogukondade kokkutulek peetakse Sännas

Sel suvel toimub Eesti Ökokogukondade Ühenduse kokkutulek 26.-28. augustil Võrumaal Sänna Kultuurimõisas. Tänavu toimub kokkutulek juba viiendat aastat, nii et ökohuvilistel on põhjust kokku tulla ning senist ja edasist tegevust tähistada.

Kokkutuleku kava on alles koostamisel, kuid mõned asjad juba ka selgunud. Näiteks ühel päeval toimub Pachamama liikumisest alguse saanud sümpoosium “Awakening the Dreamer Changing the Dream”, juhendajateks Erki Kaikkonen. Ülejäänud aeg on sisustatud põnevate ettekannete, praktiliste töötubade, innustavate avatud ruumi arutelude ja mõnusa õhtuse programmiga. Ses osas on teretulnud kõik head ettepanekud aadressil: kogukonnad@kogukonnad.ee. Et kokkutuleku ettevalmistus ja toimumine ladusalt sujuks, vajab ühendus ka lisajõudu korraldajate ridadesse. Anna palun märku, kui soovid kaasa lüüa.

Allikas: Eesti Ökokogukondade Ühendus

Sann palli üten lihaga

Palanu_sann — Panni Malle ja palanu sann. Foto: Uma Leht

«Neli-viiskümmend killo lihakõist, kümme rummi puid, kreissaag – kõik läts´!» ohas´ Vahtsõliina valla Sutõ külä Palo talo pernaanõ Panni Malle (72) halõhõlõ maaha palanu savvusanna varõmidõ man. Timahava om vanal Võromaal palanu joba viis savvusanna.

Malle suidsut’ sannan lihha, nigu tä om tennü joba tuust aost pääle, ku 24aastadsõlt Palo tall’o mehele läts’. Malle es tii hindä meelest suidsutamisõ man midägi võlssi. «Eloaig olõ suidsutanu, ei olõ midägi juhtunu, a no näet!» ütel’ tä. «Käve, nigu kõgõ käüt, iks puid pääle pandman. Tuura lepä, mis naabrimiis tekk’, palliva viil ja ma kai, et ei panõ pääle. Lätsi rahuligult tarrõ tagasi ja… Vast kümme minotit käve är. Piä naabrimehele teno ütlemä: ma es kuulõ tarrõ toda paukmist (sanna eterniitkatus lahõs’ kuumusõ käen – UL), timä kuuldsõ ja tull’ kaema.»

Pästeammõdi jutu perrä läts’ Malle sannan lihast tsilkunu rasõv palama ja tuust sann tuld võtsõgi. Malle ja savvusanna-as’atundja Elleri Kalle arvasõ tõistõ.

«Tuud ma taha-i usku, et sannan lätt lihasuidsutamisõ aigu rasõv palama,» kõnõl’ Elleri Kalle. «Ku inemine õkvalt nii ull’ olõ-i, et liha keresse kotsilõ savvuma pand. Sõs om tuu nigu nimme sanna palamapandminõ. A lakkõ ei päse rasõv kuiki ja põrmandu pääl tä palama ei lää.» Loe edasi: Sann palli üten lihaga