5 mai 2011 Archives

Von Krahli Akadeemia kutsub huvitavale loengule

Von Krahli Akadeemia kutsub loengule, mille peab joogaõpetaja Rudra Shivananda teemal “Õnneliku elu võti pärast 2012. aastat”. Loeng toimub 9. mail kell 18.00 Von Krahli teatris, see on inglise keeles ja tõlge eesti keelde.

Kui Läänemaailmas on 2012. aastaga seotud ennustused keskendunud välises maailmas aset leidvatele katastroofilistele muutustele, siis India traditsioonis nähakse neid olukordi ette teistsugusest vaatenurgast. Vaade põhineb mitmete globaalsete tsüklite kokkulangevusele, mis hõlmab lühikesi, mõne tuhande aasta kuni keskmisi kolmesaja miljoni aasta pikkuseid ajajärke, ja fookuses on inimteadvuse evolutsiooniga seotud muutused.

Olenemata sellest, et 2012. aasta saab olema pöördeline ja toob endaga kaasa dramaatilisi muutuseid, on see protsess järk-järgult toimunud ja tugevnenud viimase 50 aasta jooksul ning jätkub ka pärast 2012. aastat. Võtmeküsimus on nende tsüklite põhjuste ja tagajärgede mõistmises, et oleks võimalik häälestuda ja seada oma elu selliselt, et need muutused toovad head ning õnn saab olema teatud määral tagatud.

Rudra Shivananda on pärit Indiast ja elab praegu Californias USA-s. Elektroonika inseneri, ärijuhtimise ja õigusteaduse taustaga 28 aastat Silicon Valleys töötanud pereisa otsustas pensionile jäädes pühendada oma elu inimkonna heaolu ja vaimse evolutsiooni edendamisele. Ta on vaimse õpetaja Yogiraj Siddhanathi õpilane, kuulub India iidsesse nath-joogide õpetusliini ning õpetab inimesi 1998. aastast alates. Loe edasi: Von Krahli Akadeemia kutsub huvitavale loengule

Talgulised annavad panuse laulu- ja tantsupeo heaks

7. mail Teeme Ära talgupäeval on Pala vallas üheks olulisemaks tööks 21. mail teoks saava Jõgevamaa laulu- ja tantsupeo toimumispaiga – kooli staadioni ja selle ümbruse – korrastamine ning kaunistamine.

Kultuurisündmuse ühe eestvedaja, Anna Haava nimelise Pala kooli direktor Malle Weinrauchi sõnul jätkub talgulistele tööd nii peoplatsil kui ka harjutusväljakutel. „Rehitseme ning teeme muidki kevadisi korrastustöid, puhastame metsaaluseid. Kindlasti pakub loomingulist rõõmu kaunistusatribuutide välja mõtlemine ja meisterdamine. Hea meel, et talgutele soovitakse tulla nii Palalt kui ka kaugematest küladest. Ootame igati ka uusi kaasalööjaid. Kindlasti valmistavad kohalikud kokad ka maitsvat talgutoitu,“ ütles Malle. Ta ise on ühtlasi ka talgujuht.

“Pidu „Las laps arvab” võib julgesti iseloomustada ka sõnadega „Kogu Pala vald tantsib”, sest esinemas on tõesti vist paljud-paljud, pooled meie kodukandi inimesed erinevatest põlvkondadest. Kõige väiksemad poisid ja tüdrukud astuvad publiku ette lasteaia tantsurühmast, Pala kooli esindab aga neli tantsuseltskonda. Tugeva annuse rahvakultuuri toovad peole . segarühm „Tuuritajad”, naisrühm „Lahe“ Lümatist, ja projektipõhine Pala naisrühm „Kirglikud keerutajad” ja kolm memmede rühma,” ütles Weinrauch, kes ka ise erinevaid kultuuriühendusi juhendab. Loe edasi: Talgulised annavad panuse laulu- ja tantsupeo heaks

Haapsalus tuleb 7. mail linnarahva metsapäev

Sel laupäeval ootab tänavune metsapealinn Haapsalu kõiki piiskopilinnuse hoovi linnarahva metsapäevale. Sündmus, kus mitmekesist tegevust leiab igas vanuses külastaja, on krooniks 2.-7. maini toimuvale metsanädalale.

Linnarahva metsapäeval osaleb traditsiooniliselt ka metsa-aasta patroon, Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves, kes istutab Haapsalu piiskopilinnuse läheduses asuvasse Mihkli parki metsapealinna puu. Loe edasi: Haapsalus tuleb 7. mail linnarahva metsapäev

Laupäeval peetakse Tartus taas kevadlaata

Laupäeval, 7. mail pakuvad Tartus Raekoja platsil ja Küüni tänaval toimuval kevadlaadal oma kaupa üle kolmesaja müüja.

Tänavu juba 11. korda peetavale kevadlaadale on linnavalitsuse ettevõtluse osakond registreerinud juba üle 350 kaupleja, kes pakuvad linlastele omavalmistatud käsitööd ja kunstiesemeid, kevadisi istikuid, toidu- ja muud laadakraami.

Lisaks eestlastele tuleb Tartu laadale müüjad ka Lätist, Leedust ja Petserimaalt. „Laadalt leiab palju põnevat kunsti ja käsitööd, eksootilisemad on meie jaoks kindlasti Petseri keraamika ja lätlaste pakutav aiakeraamika,“ kommenteeris ettevõtluse osakonna kaubanduse peaspetsialist Meeri Tensing.

Kuigi tänavu on jalakäijate tänavaks rekonstrueeritud Küüni tänaval laadalistel lahedamad tingimused kui mullu, kimbutab korraldajate sõnul selgi aastal ruumipuudus. „Kuna kauplejatele on Tartu kevad- ja sügislaatadel müügipinnad tasuta, siis tahetakse ikka avaramaid pindu. Meie huvi on siiski see, et oleks rohkelt pakkujaid ja mitmekesist kaupa,“ lisas Tensing.

Tartu laadakorraldajate tööga on tänavu tutvumas ka Peterburist saabunud asjahuvilised.

Laadalistele esinevad Tartu kivilinna laululapsed, Error stuudio tantsijad, ansambel Veskikivi, klounid Tuut ja Piip, ning tantsu- ja moekool.

Kevadine teeremont on Tartus alanud

Esimesed lepingud kevadsuvisteks tänavate taastusremonttöödeks on sõlmitud. Ühtekokku uuendatakse tänavu umbes 60 000 ruutmeetrit tänavapinda.

Peagi algavad pindamistööd Aruküla teel, Ravila tänaval Nooruse ja Viljandi mnt vahelisel lõigul ning Pikal tänaval Paju tn Sõpruse ringi vahelisel alal. Tööde käigus parandatakse teekate ja tõstetakse kaevuluugid tänava tasapinda. Tööde valmimise tähtaeg on 30. juuni.

Uue ülekatte saavad Fr. Tuglase tänav Fr. R. Kreutzwaldi ja Vaksali tänava vahelisel lõigul, Anne tänav (Anne 53-55), Veski tänav (Jakobi-Näituse), Ravila tänav Riia ja Nooruse tänava vahelisel lõigul ning Jaama tänava Raatuse-Paju vaheline teelõik. Ravila ja Jaama tänavate lõigud on praegu projekteerimisel, töö algab seal suvel. Ühtekokku tehakse sel aastal ülekattetöid ca 45 000 ruutmeetril.

Põhjalikumad rekonstrueerimistööd saavad mai lõpuks tehtud Aleksandri tänava Lina ja Jõe tn vahelises lõigus ning novembriks rekonstrueeritakse Emajõe kaldakindlustus Fortuuna kvartali osas. Suve lõpuks ehitatakse valmis ka Turu 49 kavandatava keskkonnajaama juurdepääsutee.
Uued kõnniteed tulevad Ülikooli tänavale Vanemuise esisel ja Näituse tänavale Veski-Baeri lõigus.

Tartu Jooksumaraton toob sportima 2500 last

SEB 29. Tartu Jooksumaraton toob nädalavahetusel Tartus, Otepääl ja Elvas stardijoonele kokku ligi 2500 noort spordisõpra.

Kõige osavõtjaterohkem sündmus toimub laupäeval, 7. mail kell 11.00 Tähtvere Spordipargis Tartus, mille tarvis on juba praegu ette valmistatud erineva pikkusega rajad. „Eelmisel aastal käis TILLUjooksul ja MINImaratonil kokku enam kui 1800 noort,“ kirjeldab MTÜ Klubi Tartu Maraton büroo juhataja Epp Paal. Tema sõnul tekitas nii paljude laste rõõm sportimisest Tähtvere Spordipargis väga positiivse ja üleva meeleolu.

7. mail on Lõunakeskusel Tartus TILLUjooksul ja MINImaratonil osalejatele veel ka üllatus varuks. Nimelt saab iga laps lasteürituse medaliga tasuta jääpileti ning uisud Lõunakeskuse liuväljal uisutamiseks. Lisaks Tartule toimuvad lastejooksud ka pühapäeval, 8. mail Otepääl ja Elvas enne 23 km ja 10 km põhidistantside starte. Lisainfot sündmuste, distantside ja registreerimise kohta leiab aadressilt www.tartumaraton.ee

Uko Urb

Sel laupäeval peetakse Narva Kevadlaat

Narva Kevadlaat 2011 toimub laupäeval, 7. mail 2011 kell 9:00-17:00 Narva kindluse sisehoovis. Traditsioonilist Narva Kevadlaata korraldab Narva Kutseõppekeskus, korraldust toetab Narva linnavalitsus.

Kevadlaadal pakuvad oma tooteid kaupmehed ja käsitöölised üle Eesti ja lähiriikidest. Pakutakse taimi ja istikuid, köögitarbeid ja toidukraami, mett, kudumeid, käsitöid, suveniire jm.

Suurt tähelepanu pööratakse külastajate meelelahutusele – kogu päeva jooksul toimuvad mitmesugused mängud, jõukatsumised ja esinemised, esinevad Narva Kutseõppekeskuse ja Narva linna loomingulised kollektiivid. Päevajuhiks on Toomas Loo.

Laadaterritooriumil toimuvad ka lihaküpsetamise võistlused – Kevadlaadal 2011 toimub Eesti Barbecue Assotsiatsiooni poolt korraldatav Eesti Meistrivõistluste avaetapp barbecue lihaküpsetamises. Loe edasi: Sel laupäeval peetakse Narva Kevadlaat

Võrus algavad täna sõpruslinnade noorte spordimängud

5. ja 6. mail toimuvad Võru Spordikeskuses juba viiendad Rahvusvahelised Võru Sõpruslinnade Noorte Spordimängud, millest võtavad lisaks Võrule osa üheksa välisriigi noored.

Võistlustele saabuvad osalejad Aluksnest (Läti), Suwalkist (Poola), Iisalmist (Soome), Chambray-lés-Tours´st (Prantsusmaa), Bad Segebergist (Saksamaa), Kanivist (Ukraina), Joniškisest (Leedu) ja Petserist (Venemaa) ning tänavu on võistlustele oodata ka judoklubi
sõpru Valgevenest Ljahovitsi linnast. Sündmus, kus on esindatud nii paljude sõpruslinnade noored, on ainulaadne Eestis.

Noored sportlased vanuses 13–15 võtavad omavahel mõõtu kolmel spordialal: judo, korvpall ja kergejõustik. Võistlejaid on kokku umbes 240. Kui lugeda kokku treenerid, ametnikud, korraldajad ning vabatahtlikud abilised, on spordimängudega hõivatud inimeste arv ligikaudu 350. Loe edasi: Võrus algavad täna sõpruslinnade noorte spordimängud

Kobras «kütt sanna»!

«Kae, tan om tä sis ahju kütnü! Mis mõttõga külh?» es suta Võromaa keskraamadukogo bibliograaf Elsteini Maie naaru pitä, ku näüdäs’ pilte tuust, kuis üts ettevõtlik kobras timä Lüllemäe-lähküdse maakodo sannast hindäle pesä tekk’.

«Sanna manu oll’ täl käük tettü joba minevä aasta. Poig nakas’ tuld tegemä ja kai, et korsnast suitsu es tulõ, tull’ sanna takast kopramulgust. A mi võtsõmi minevä aasta lumbist timä ossa vällä, kuivatimi är ja kütsemi noidõga sanna – või-olla tä koskilt näkk’,» naard’ Maie.

Majjaj-inseneer sai umma vahtsõt elämist vuntsi ja sannaperemiist mängi nikani ku suurõ riidini. Sõs sõitsõ Maie vahmiil päält pikkä talvõ maalõ keväjäpühhi pidämä.

«Lätsimi kõik kodu, poig tekk’ sannaussõ vallalõ ja ütel’ mu vele kotsilõ: «Kas Märt om pääst ull’ vai: om topnu ahju roovikit, kõik otsa omma välän!»,» sellet’ Maie. «A kai edesi ja ütel’: «Nii, tan om tävvelik pesä!» Sanna aho ala oll’gi tettü pesä: eski põrmandulavva olli iist är tõmmadu. Juusksõmi kaema, pilti tegemä, naarsõmi nigu ulli… A lugu oll’ tragikoomilinõ: samal aol oll’ tettü ju peris kuritüü.»

Maie naas’ perrega sanna man lumbi veeren märgotama, kas tetä vahtsõnõ sann – a sõs tuu majjaj hindä sugulasõ kohalõ ja võtt tuu kah hindäle…

Sõs joudsõ maalõ ka Maie tütär üten väümehega. «Väümiis tekk’ sannaussõ vallalõ ja ütel’, et tulku mi kipõlt kaema, ahjualunõ maka,» kõnõl’ Maie. «Joosõmi kaema: kobras maka rahuligult ahu all! Naas’ sis ruttu hinnäst käändmä ja kattõ sanna ala. A nägimi «peremehe» är!» Loe edasi: Kobras «kütt sanna»!