Võrtsjärve konverents kutsub huvilisi Viljandisse

Foto: Võrtsjärve Sihtasutus
12. mail Viljandis Pärimusmuusika Aidas peetaval konverentsil käsitletakse Võrtsjärve olukorda, kirjeldatakse piirkonna majanduslikke, ökoloogilisi ja sotsiaalseid protsesse ning kavandatakse edasisi tegevusi.

Võrtsjärve Sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee ütles, et käesolevat aastat võib omamoodi Võrtsjärve aastaks nimetada ning pikem ettevõtmiste sari kulmineerub konverentsiga „Meie Võrtsjärv“.

„Me teame, et Võrtsjärv ei ole lihtsalt kuupkilomeeter magedat vett. Teame, et järv ei ole ühekordseks kasutamiseks, et järvele ei tohi haiget teha,“ selgitas Kaljuvee. „Me tahame leida parimaid lahendusi, kuidas inimene ja järv teineteist toetavalt ning teineteisest hoolides läbi saavad. Et Võrtsjärve ja piirkonna arendamisega edasi minna, peame rääkima, arutlema ja edasistes tegevustes kokku leppima.“ Loe edasi: Võrtsjärve konverents kutsub huvilisi Viljandisse

Juurusse kavandatakse Euroopa esimest universaaltanklat

Illustratsioon: Oxford Park
Raplamaale Juurusse rajatavasse uuslinnakusse Oxford Park kavandatakse Euroopa esimest FuelBar universaaltanklat, kus on võimalik liiklusvahendeid tankida elektri, biokütuste, metaani, biodiisli, gaasi ja bensiiniga ning võimalus laadida ka elektriakusid. FuelBaris on odavad elektri laadimishinnad tänu kohapealsele biomassi kombijaamale.

FuelBari universaaltanklas on ruumi sellistele tehnoloogiatele, mis võimaldavad autodele ja teistele liiklusvahenditele: elektri kiirlaadimist, standardlaadimist, alalis- ja vahelduvpinge valikuid, elektriakude vahetust, metaani, gaasi, diislit, bensiini, madala ja kõrge oktaanarvuga biokütust, biodiislit, tselluloosikiumassi etanooli, vesinik-kütuseelementide tankimist. Tulevikus on võimalik lisada ka teisi tulevikutehnoloogiaid. Loe edasi: Juurusse kavandatakse Euroopa esimest universaaltanklat

Teeme Ära talgupäeva toetavad paljud organisatsioonid

Talgu-Eesti kaart seisuga 4. mai 2011. Foto: www.teemeara.ee
Teeme Ära talgupäeva korraldusmeeskond annab teada, et paljud ettevõtted ja asutused üle Eesti pakuvad sel laupäeval omapoolset tuge ühiste tööde-tegemiste õnnestumiseks, sealhulgas talgutele jõudmiseks. 7. mail üle Eesti peetavale talgupäevale on tulemas ka palju firmasid, et koos töötajatega midagi ühiskonna heaks ära teha ja ühtlasi kaasa aidata kodanikuaktiivsuse edendamisele.

Talguliste toetamiseks mõeldud abipakkumisi on väga erinevaid – nii võimaldab Edelaraudtee kõigil inimestel sõita talgupaika tavapärasest 50% soodsamalt, Töötukassa maksab töötutele sõidutoetust talgutele sõiduks, Refonda võtab vastu vanametalli, Opeli esindustesse võib viia kasutatud autorehve jne. Lisaks saab portaali Sõida.me kaudu leida endale sobiva reisiseltskonna, mitmes maakonnas on kokku lepitud omad eripakkumised talgulistele. Samuti kehtivad talgujuhtidele soodustused talgusupi, tööriistade jm vajaliku soetamiseks. Täiendavalt on mitmeid pakkumisi korteriühistutele. Kõiki talgulistele mõeldud abipakkumisi saab vaadata siit. Loe edasi: Teeme Ära talgupäeva toetavad paljud organisatsioonid

“Eesti metsa lugu” jõuab Haapsallu, Rakverre ja Kuusallu

RMK ja Eesti Kontserdi koostöös korraldatav ainulaadne kontserdisari “Eesti metsa lugu” jõuab eeloleval nädalalõpul Harju-, Lääne- ning Lääne-Virumaale. Muusikat teeb UMA, luulet loeb Guido Kangur ning metsandusajaloost pajatab loodusemees Hendrik Relve.

Kontserdisarjaga tähistatakse rahvusvahelist metsa-aastat ning tutvustatakse meie metsade kujunemise lugu nii sõnas, pildis kui muusikas.

Maikuu kontserdid on pühendatud kaasajale ning neil astub üles muusikaline kooslus UMA ehk Aleksei Saks ja Robert Jürjendal. Muusikute kava koosneb enda kirjutatud paladest, mida iseloomustab klassikaline vormistus, nordic ambient atmosfäär ning free- ja jazzimprovisatsioonid. Aleksei Saks esineb trompetil ja väga harva kasutataval corno da caccia’l ning Robert Jürjendal kitarril, kasutades live-elektroonikat.

Pajatusi metsast ning metsandusest tänapäeval jagab armastatud loodusemees Hendrik Relve, Janek Mäggi luulet esitab Guido Kangur.

Kontserdid toimuvad reedel, 6. mail Kolgaküla rahvamajas Harjumaal, laupäeval, 7. mail Haapsalu kultuurikeskuses Läänemaal ning pühapäeval, 8. mail Rakvere rahvamajas Lääne-Virumaal. Harjumaa kontsert algab kell 19.00, ülejäänud kaks kell 18.00. Osalemine on tasuta, ent soovituslik on eelregistreerimine RMK veebis: http://www.rmk.ee/loodusegakoos/uritused/eesti-metsa-lugu Loe edasi: “Eesti metsa lugu” jõuab Haapsallu, Rakverre ja Kuusallu

Viljandis korraldatakse kodanikeühenduste mess

17. mail toimub esmakordselt Viljandimaa kodanikeühenduste mess, kus saab tutvuda ühenduste tegevustega ja leida häid koostööpartnereid.

Messi eesmärgiks on luua kodanikuühiskonna arenguks hea keskkond, anda teada kodanikeühenduste tegevustest ja olulisest rollist, suurendada organisatsioonide vahelist koostööd ning tutvustada organisatsioonide tegemisi avaliku ja erasektori partneritele.

Messil osaleb üle 20 ühenduse, kes tutvustavad oma organisatsiooin, tegevusi, tooteid ja teenuseid. Kodanikualgatusena tehakse väga huvitavaid ja omanäolisi asju. Neist võimalustest teadlik olles saame üheskoos piirkonda arendada ja väärtusi luua.

Tulge messile 17. mail kell 11.00 kuni 14.00 Vabaduse plats 6 II korruse saalis ja tutvuge ühendustega ning leiate endale häid koostööpartnereid.

Rohkem infot leiad siit.

Allikas: Viljandimaa Arendukseskus

Kohila alustas sajandi investeerimisprojekti

Täna kaevatakse 3500 elanikuga Kohila alevis esimesed kopatäied kraave kanalisatsioonitrassi paigaldamiseks, millega saab reaalselt nähtavaks ligi kolm aastat ette valmistatud suurinvesteering Kohila keskse vee- ja kanalisatsioonivõrgu ehitamiseks ja renoveerimiseks. Tööde lõpptähtaeg on 2012. aasta novembris.

13,8 miljonit eurot (216 miljonit krooni) maksev investeering saab teoks tänu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusele, millest kaetakse enam kui 81% vajaminevast summast. Ülejäänud osa, (19%) finantseeritakse Kohila valla ja Kohila Maja OÜ vahenditest. Ehitusprojektide teaostaja Kohila alevis on Nordecon AS ja Ülejõe piirkonnas Santeh Ehituse OÜ. Väiksemate tiheasustusalade ehitushanked on samuti lõppenud.

Ehitusprojekti raames rekonstrueeritakse ja rajatakse vee- ning kanalisatsioonitorustikke ainuuüksi Kohila alevis, Pukamäe ja Masti külades vastavalt 29 ja 27 kilomeetri ulatuses. Lisaks sellele rekonstrueeritakse täielikult ühisveevärk ja -kanalisatsioon valla sellistes väikeasumites nagu Prillimäe, Salutaguse, Sutlema ja Hageri. Loe edasi: Kohila alustas sajandi investeerimisprojekti

Erametsaomanikud tervitavad RMK initsiatiivi

Eesti Erametsaliidu (EEML) tegevjuhi Ants Varblase sõnul loob RMK uus jahipidamisvõimaluste pakkumise kord esimese reaalse võimaluse, et jahipidamise tasust saab osa ka jahipiirkonnas asuv maaomanik.

Alates selle aasta märtsist kehtiva uue korra alusel tohib Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kasutuses olevas jahipiirkonnas küttida ainult maaomaniku nõusolekul. Jahipidamisvõimalused kuues RMK jahipiirkonnas müüakse nüüdsest soovijatele aastase küttimise mahus suulise enampakkumise teel. Juhul, kui maaomanik annab nõusoleku oma maal jahipidamiseks RMK-le, jagab RMK maaomanikega enampakkumise tulud proportsionaalses mahus maa pindalaga. Kui seni sai jahipidamisest tulu vaid kütt, siis uue korra kohaselt saab sissetulekust osa ka metsaomanik, kes oma maal jahipidamist lubab.

Eesti Erametsaliit kutsub maaomanikke jahipidamise lubamise küsimuses RMK-ga aktiivselt suhtlema, et ühiselt läbi arutada ja lahendada metsakahjustuste ja vajalike ulukihooldetööde küsimused. Samuti kutsub EEML metsaomanikke aktiivselt osalema kohalike organisatsioonide töös, et üheskoos alustada jahipidamiseks õiglaste tingimuste taotlemist teiste jahipiirkondade kasutajatega. Loe edasi: Erametsaomanikud tervitavad RMK initsiatiivi

Metsa-aasta andis metsaviktoriinile uut hoogu

Täna kuulutati välja kümnenda RMK metsaviktoriini võitjad, parimad loodusetundjad elavad Tõrvas, Olustveres, Raasikul ning Võhmas. Kui viimastel aastatel on loodusõppe mitmekesistamiseks ellu kutsutud interaktiivsest viktoriinist osavõtjate arv jäänud 5000 ja 6000 vahele, siis tänavu pani oma teadmised proovile 9307 õpilast.

“Rekordilisele osalejate arvule aitas ilmselt kaasa tõsiasi, et see aasta on ÜRO poolt kuulutatud rahvusvaheliseks metsa-aastaks, mis hoiab metsateemad suurema tähelepanu all,” kommenteeris viktoriini korraldaja, RMK Oandu looduskeskuse juhataja Tiina Neljandik. “Küsimused said meie endi arvates küllaltki rasked ja eks natuke krutskit panime neisse ka sisse. Nii näiteks ei olnud Lahemaa jugade pildid mitte tavapärased, vaid külmunud ja lumevaiba all jõgedest.” Seda suurem on korraldajate heameel aktiivsest osalusest.

Metsaviktoriini eripäraks on see, et osaletakse klasside kaupa ja ka auhinnad – loodusõppereisid RMK looduskeskustesse on määratud parema keskmise punktisumma saanud klassidele. Kokku vastas metsaviktoriini küsimustele tänavu 809 klassi. Loe edasi: Metsa-aasta andis metsaviktoriinile uut hoogu

Von Krahli teatris toimub täna “Be The Change”

Täna, 4. mail toimub Tallinnas Von Krahli teatris Pachamama liikumisest alguse saanud sümpoosion “Be The Change”. See sümpoosion on sündinud koostööst loodusrahvaste ja läänekultuuri inimestega ning selleks, et me kõik mõistaksime, millest me õieti unistame ja kas see on see, mida tahame.

Mis on see, mida avalik meedia maailams toimuvast ei kajasta – seda nii hea kui halvas? Kus me oleme ja millised on alternatiivid?
Sümpoosion on väga mõjus protsess, mis ei jäta kedagi ükskõikseks ja aitab oluliselt enam mõista ning teadvustada põhjuseid ja tagajärgi.

Loe lähemalt siit ja sealt.

Allikas: Von Krahli Akadeemia

Vana Võromaa muusikidõ kuuntüü

Ku võrokõisi tsõõriklavva kõrraldaja kutsva vana Võromaa tegosampa rahvast kokko märgotama, kuis inämb kultuurilist kuuntüüd tetä, sõs muusigainemise omma tuud joba tennü: tsõõriklavva aos sai valmis ütinõ lasõrtsõõr «Vana Võromaa helü 2011».

Plaat om Võromaa muusigainemiisi visiitkaart – mõtõldu noilõ, kinkal vaia ülekaehust umakeelitsest muusigast ja tahtva seod ummil tegemiisil pruuki.

Vana Võromaa muusiga om kirriv – plaadi pääle om kokko kor’at üle tosina pilliluu ja laulu täämbädse ao muusikidõ käest: Ilvesse Aapo, Kalkuna Mari, Tamra Kait, Tartese Heino, ansambli Ummamuudu, Winny Puhh, Sannalise jt.

Plaati saa küssü võrokõisi tsõõriklavva aol Räpinält Sillapää lossist ja muido Võro instituudist.

Uma Leht

Teemi Är’ raames on Sänna kultuurimõisas
permakultuuri õpituba

Sänna kultuurimõisa Teemi Är’ talgutel koristatakse lagunenud kuurid ja lõigatakse saadav puitmaterjal küttepuuks. Samal päeval on plaanis permakultuuri õpituba ning permakultuuri kasvuhoone ja kasvulavade ehitamine.

Kell 10 laupäeval  algavatele talgutele tuleks kaasa võtta võimaluse korral mootorsaag, kindad, tööriistad, töösaapad ja piknikukorv. Talgulistele pakutakse teed, talgusuppi ja võimalust kümblustünnis lõõgastuda. Talgule saab registreeruda siin: http://talgud.teemeara.ee/events/saenna

Eelmisel aastal alustati Sänna kultuurimõisa juures permakultuuri aia loomisega. Sai tegeletud permakultuuri põhielementidega: kasvuhoone ja juurvilja- ning ürdiaia loomisega. Sel aastal jätkatakse alustatut ja soovitakse arendada permakultuuri süsteemi laiemalt. Sestap kutsuvad Sänna “mõisnikud” osalema erinevates õpitubades kogu suve jooksul kuni oktoobrini välja.

Esimene tänavune õpituba toimubki laupäeval, 7. mail ning teine pühapäeval, 8. mail kell 10. Kaasa võiks võtta vana kasutu klaasi. Kõik on kutsutud ja oodatud, et koos teha, ideid jagada ja mõnusalt aega veeta. Mõisa poolt on tee, näksid ja väike lõunasöök. Projekti juhib Sänna kultuurimõisas elav lätlanna Ieva Dubanevica. Projekti toetab AEF Noortefond.

Info (varsti tuleb rohkem): http://permakultuur.wordpress.lv/

Mis on permakultuur? See on igaühe ökoloogiline võimalus, radikaalne lähenemine toidu tootmisele, energiamajandusele, vee kasutamisele, saastamisele, hõlmates metsa- ja põlluökosüsteemide kujundamist, maastikuarhitektuuri, öko-aiandust ja ehitusarhitektuuri. Kasutatakse tehnoloogiaid, mis annavad kõrget tulu madala sisendenergiaga, saavutades mitmekesise ja püsiva ressursi. Permakultuuri kujundamise põhimõtted on rakendatavad nii linna- kui ka maaelanikele. Permakultuur on kunst ja teadus ühes, mis rakendab loodusseadusi kujunduses ja konstruktsioonides. Kasutades neid seadusi, saavutatakse jätkusuutlik elamissüsteem.

Täna algavate kaevetöödega saab Kohilas nähtavaks sajandi suurim investeering

Täna, 4.mail, kui 3500 elanikuga Kohila alevis kaevatakse esimesed kopatäied kraave kanalisatsioonitrassi paigaldamiseks, saab reaalselt nähtavaks ligi kolm aastat ette valmistatud suurinvesteering Kohila keskse vee- ja kanalisatsioonivõrgu ehitamiseks ja renoveerimiseks. Tööde
lõpptähtaeg on 2012 aasta novembris.

13,8 miljonit eurot (216 miljonit krooni ) maksev investeering saab teoks tänu Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusele, millest kaetakse enam kui 81 protsenti vajaminevast summast. Ülejäänud osa (19 protsenti) finantseeritakse Kohila valla ja OÜ Kohila Maja rahalistest vahenditest. Ehitusprojektide teaostaja Kohila alevis on AS Nordecon ja Ülejõe piirkonnas OÜ Santeh Ehituse.

Vallavanema kohusetäitaja Argo Luige sõnul on projektiga tegeletud „kogu aeg“ ehk kuni selle ajani, mil avanesid reaalsed kaasrahastamise võimalused. “Arvestades raskendavaid olusid on Kohila ELi meetmes «Veemajanduse infrastruktuuri arendamine» 2007-2013 ette nähtud ettevalmistavate töödega hästi toime tulnud. Taotlesime samast tõukefondist vahendeid ka Aespa-Vilivere piirkonna vee- ja kanalisatsiooni ehituseks, kuid kahjuks saime negatiivse otsuse, mistõttu lükkub selle projekti teostamine tulevikku.“

Luik lisas: “Loomulikult kaasnevad kaevetöödega paratamatult ebamugavused nii jalakäijatele kui ka sõidukitele. Püüame planeerida tööde järjekorra nii, et inimesed saaksid pidevat infot kaevetööde graafiku kohta ja maksimaalne võimalik ligipääs oleks tagatud igasse piirkonda.“ Loe edasi: Täna algavate kaevetöödega saab Kohilas nähtavaks sajandi suurim investeering

Läänemaal oodatakse loodushuvilisi õppereisile

SA Erametsakeskus ootab loodushuvilisi metsatulekahjude alasele õppereisile Läänemaal, mille käigus toimub ka matk põlendikule. Osalejatele tutvustatakse metsatulekahjude peamisi tekkepõhjusi ning räägitakse, kuidas on võimalik põlenguid ära hoida. Reis toimub 6. mail algusega kell 11.00 Haapsalu Kultuurikeskuse parklast.

Reisil arutatakse, mis on tulekahju hind ja millised on metsatulekahjude tagajärjed. Juttu tuleb ka metsamaastikust ja ökosüsteemist peale metsatulekahju toimumist.

Erametsakeskuse LIFE+ projektijuhi Pille Aasametsa sõnul viiakse huvilised loodusesse, kus nad saavad teavet metsatulekahjude olemuse, ennetamise ja põhjuste kohta. Samuti räägitakse, mis on riigi roll tulekahjude puhkemisel, ning mis võiks olla iga inimese enda huvi tulekahjusid vältida. Loe edasi: Läänemaal oodatakse loodushuvilisi õppereisile

Vudila mängumaa kutsub lastekodulapsed külla

24. mail uut hooaega alustav Vudila mängumaa on saatnud kutsed kõikide Eesti lastekodude lastele, et kutsuda neid tasuta külla.

Tabivere vallas Kaiaveres asuvale kogu pere mängumaale Vudila lisatakse  tänavu atraktiivsust ja hubasust  mitmete uute rajatistega, mis pakuvad veelgi vahvamaid vaba aja veetmise võimalusi erineva põlvkonna külastajatele.

OÜ Vudila Mängumaa üks omanikest Kajar Lember (fotol) märkis, et uus hooaeg algab Vudilas 24 mail. „Oleme saatnud sooduspakkumised lasteaedadele ja koolidele. Kõikide Eesti lastekodude lapsed kutsume aga külla tasuta.  Nii püüame ettevõtlusega tegelemise kõrval arendada ka sotsiaalset tegevust ning muudame tervisliku ja huvitava vaba aja veetmise võimalikult kättesaadavaks nendele, kes seda väga vajavad, kuid kellel endil võimalusi napib,“ ütles ta.

Lemberi sõnul rajatakse hiljemalt juunis  Vudila mängumaale väikestele lastele mõeldud seiklusrada, kus on uued võimalused turnimiseks. Juurde tuleb ka üks maabatuut ja torusaun, et jahedamatel ilmadel sooja saada. Lisaks on muretsetud ka  paar uut vesijalgratast ning mõned mänguautomaadid, mistõttu avatakse ka esmakordselt Vudila mängude maja, kus leidub ahvatlevaid võimalusi ka teravaid elamusi otsivatele pereisadele.

„Arvestades silmapaistvalt suurt kehakinnitajate ja janukustutajate arvu avame lisaks senisele „Vuti  bistroole“ ja grillmajale ka uue toitlustuskoha, kus saadaval lisaks jookidele ja jäätisele ka kergemad suupisted.” Loe edasi: Vudila mängumaa kutsub lastekodulapsed külla

Haapsalu ajaloolisse lossi rajatakse haigla

De la Gardie lossi projekti joonis. Illustratsioon: laanlane.ee
Haapsalus Vaba tänaval aastaid kasutuseta seisnud ajalooline De la Gardie loss saab tulevaks kevadeks korda – praegu on kooskõlastamisel õendus- ja hoolduskeskuseks renoveeritava hoone põhiprojekt, ehitushankeni loodetakse jõuda selle aasta juunis-juulis, kirjutab uudisteportaal Läänlane.

Läänemaa haigla infrastuktuuri arendamise projektijuhi, Innopolis Konsultatsioonid AS-i konsultandi Kadri Tamme sõnul on Euroopa regionaalarengu fondist saadud toetust 0,92 miljonit eurot, mis katab koos haigla omaosalusega hooldusraviosakonna väljaehitamise kulu.

Eelmisel nädalal valmis Kalle Rõõmuse arhitektuuribüroos haiglahoone projekt, mille ülevaatamine on praegu lõppjärgus.

Renoveerimistöö käigus tehakse korda Läänemaa haigla peahoone kolmas korrus ning koos sellega 19. sajandil ehitatud De la Gardie loss. Praegu lossihoonet ja haiglat ühendav galerii lammutatakse ning hooneid hakkab tulevikus ühendama osaliselt maa all kulgev tunnel.

“Plaanime ehitushanke välja kuulutada juunis või juuli alguses ning ehitama hakata augustis või septembris,” ütles Tamm. Loe edasi: Haapsalu ajaloolisse lossi rajatakse haigla