Päev: 1. mai 2011

Eesti parim sommeljee on Kristjan Peäske

Kristjan Peäske tunnistati parimaks ka möödunud aastal.

Laupäeval, 30. aprillil, toimus juba üheteistkümnendat korda Meriton Grand Conference & SPA hotellis Eesti parima sommeljee 2011 finaalvõistlus Trophée G.H. MUMM, mille võitis Kristjan Peäske restoranist Leib, Resto ja Aed. Teiseks tuli Kristjan Markii restoranist Balthasar ja kolmandaks Aivar Vipper Tervis Spaast, Pärnust. Punktiarvestuse järgi tuli teiseks siiski Norra parim sommeljee ja Põhjamaade võistluste kolmas Francesco Azzarone. Eesti esindajana on
seekorne võitja Kristjan Peäske kutsustud osalema Norra ja ka Põhjamaade sommeljeede meistrivõistlustele. Samuti on Eesti esindaja kutsutud nüüd ka osalema Prantsusmaa Trophée G.H. MUMM võistlustele. Kõik see on suur tunnustus Eesti Sommeljeede Assotsiatsioonile ja selle liikmetele. Rahvusvahelise žürii tööd juhtis Ken Engebretsen, Norra Sommeljeede Assotsiatsiooni president. Liikmed olid Agnes Jones, Champagne G.M. Mumm´i toodete juht, Raimonds Tomsons, Läti Sommeljeede Assotsiatsiooni president, Matti Timmermann, Sommeljeede Erakooli lektor ja Urvo Ugandi, AS Liviko kvaliteetveinide tootejuht.
Ene Ojaveski

Kultuuripealinnas avati Põhuteater

Eile, 30. aprillil avati Euroopa kultuuripealinnas Tallinnas Skoone bastionil NO99 Põhuteater. Rohkem kui kaks aastat ette valmistatud Põhuteatrit ümbritseb avalik ruum koos erinevate lõõgastusvõimalustega, Põhuteatris eneses astuvad viie kuu jooksul üles teatritrupid ning kunstnikud Eestist ja kogu maailmast.  

NO99 Põhuteater on põhust rajatud installatsioon, mis põhineb Ene-Liis Semperi ideel, Põhuteatri kuraatorid on Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo.

NO99 Põhuteatri arhitektid on Maarja Kask, Karli Luik ja Ralf Lõoke.

Allikas: tallinn2011.ee

Eile lahkus Eesti kaasaegse kunsti legend – Evald Okas

Evald Okas. Foto perearhiivist.

E. Okas osales eesti kunstiloos ligi 70 aastat, 1941 lõpetas ta Riigi Kõrgema Kunstikooli maalijana. Esmakordselt olid tema tööd Tallinna Kunstihoones eksponeeritud juba 1939. a. Sõjaaastail Nõukogude armeesse mobiliseerituna kuulus Okas eesti kunstnike kollektiivi Jaroslavlis. Kodumaale naasnud, tõestas ta järgnevatel aastakümnetel end temperamentse ja mitmekülgselt võimeka kunstnikuna.
Tema looming kasvas välja eelkõige kaasaegsest linnakultuurist, reisielamustel kogetud impulssidest ja võimest sünteesida oma kaasaegse maailmakunsti avaldusi sõjajärgsetel aastakümnetel Nõukogude Eestis kehtinud kaanonites.
Evald Okase loomingus vahelduvad urbanistlikud stseenid kompositsioonidega teatri- ja muusikavaldkonnast. 1960. aastail maalitud fantaasiakostüümides naisfiguurid ning võõrapäraselt saladuslikud naisetüübid Jaapanist, Prantsusmaalt ja Itaaliast näivad ka aastakümneid hiljem üha rändavat meistri maalidele, omandades uusi ilmeid.
Võimsa kunstnikuisiksusena haaras ta oma loomingus paralleelselt mitmeid erinevaid kunstivaldkondi, oli erakordselt viljakas ja eksperimenteeriv. Kogu Evald Okase loomingut iseloomustab tugev joonistuslik alge, maale graafiline pintslikiri, täpne kompositsioon ja spontaanne värvikäsitlus. Nii maalikunstniku kui graafikuna avaldab ta end virtuoosse joonistajana. Okast on nimetatud ka Eesti kunsti Picassoks. Suure modernismiklassikuga ei seo teda mitte ainult üle inimvõimete ulatuv teoste hulk, vaid ka hingesugulus, mis väljendub eelkõige graafikas. Loe edasi: Eile lahkus Eesti kaasaegse kunsti legend – Evald Okas

Täna avab Pokukoda taas oma uksed külastajatele

Kojas on üleval näitus Sven Začeki looduspiltidega – tulge kaema!
Täna, Pokukoja avapäeval, toimuvad kella 12st kuni 16ni talgud ja koristustööd Pokukoja ja Padasoomäe talu ümber ning matkaradadel. Ootame rohket osavõttu! Vajalikud välitööriided, saab suppi! Seoses Võrumaa turismisuve avapäevaga, on Pokukoja uksed kõigile külastajatele täna tasuta avatud kella 12-18. Jälgige ürituste infot Pokumaa kodulehelt!

Rõõmsa kohtumiseni!

Pokupere

Homme algab metsanädal

Tänavu 19. korda toimuv üle-eestiline metsanädal algab 2. mail metsapealinna tiitli üleandmisega Haapsalule. Metsanädala avab keskkonnaminister Keit Pentus.

“Eestis on iga seitsmeteistkümnes elanik metsaomanik. Neid tuleb väärtustada, sest metsaomanikest sõltub väga olulisel määral see, kui hea tervisega ja millises seisus meie metsad tulevaste põlvede jaoks on. Sel aastal saab vastu võetud pikalt ette valmistatud erametsa tulumaksureform, mis
motiveerib metsaomanikke metsa uuendama ja korrastama,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus.

“Metsa ei tohi suhtuda isekalt ja ainult praeguse hetke peale mõeldes. Selleks, et Eestis oleks 50 ja 100 aasta pärast sama palju sama heal järjel olevat metsa kui praegu, tuleb seda metsa praegu mõistlikult majandada ja istutada. Metsanädalal on muude ürituste kõrval võimalik igal inimesel ka metsa istutamisel kaasa lüüa,” lisas keskkonnaminister Keit Pentus.

Selle aasta metsapealinn Haapsalu sai jaanuarikuus umbes 250hektarilise Valgevälja metsamaa omanikuks. Valgevälja mets kuulus linnale ka enne Teist maailmasõda. Ka on Haapsalu kuulus oma puidust paatide ehitamise traditsioonidega.

Metsanädala eelüritused on toimunud üle Eesti juba alates aprillikuust – metsanduse visioonikonverents, metsaistutamise talgud, erinevad võistlused, üritused koolilastele.

Laupäeval, 7. mail avaneb Haapsalu linnarahval ja külalistel võimalus ise näha ja kogeda, milliseid väärtusi peidab endas Eesti mets. Sel päeval muutub Haapsalu piiskopilinnuse hoov suureks
metsakeskuseks, kus saab proovida laevaehitust ja puutööd, käia puutöölaadal ja osaleda erinevates õpitubades; kohal on ka Erametsaliidu metsatelk „Kõik metsast“. Õhtul saavad kõik nautida kontsertetendust ning pimeduse saabudes tulemängu. Vastavalt traditsioonile istutab linnarahva metsapäeval 7. mail metsa-aasta patroon president Toomas-Hendrik Ilves Haapsallu metsapealinna puu.

Rohkem infot metsanädala ja konkursside kohta leiate metsanduslikust infoväravast www.metsainfo.ee.

Regina Hansen

Täna avatakse Palamusel naisaktide akvarellinäitus

Pühapäeval, 1. mail kell 14 avatakse Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumi ärklisaalis akvarellinäitus “Naisakt akvarellis”.

Kuna akvarell on tehnika, mis nõuab kunstnikult enese väljendamiseks äärmist meisterlikkust, ning inimkeha kujutamine akvarellis ei kuulu just kergemate ülesannete hulka, siis sai näituse teema välja valitud väljakutsena akvarellikunstnikele.

Valli Lember-Bogatkina, Eero Ijavoinen, Gennadi Lapin, Sergei Minin, Rein Mägar, Slava Semerikov, Anatoli Strahhov, Ruudi Treu ning Leedu akvarellikunsti esindajad Eugenija Pilypaitiene ja Jurga Sidabriene, kelle töid näitusel eksponeeritakse, on selle väljakutse vastu võtnud ning tulemused on Palamusel 39 akvarellmaali näol näha.

Näitus on avatud Palamuse O. Lutsu kihelkonnakoolimuuseumis (Köstri allee 3, Palamuse, Jõgeva maakond; koduleht www.palmuseum.ee) 1.-31. maini 2011, E–P kella 10–18ni.

Gennadi Lapin, tel 7723 755, 5190 6357, akvakala@hot.ee

Sindi raekoja tornikella jaoks algatati korjandus

Sindi raekoda ehitise valmimisel esimese vabariigi ajal. Foto: Sindi muuseumi kogu.

Tänavu tähistab Sindi linn oma 73. aastapäeva. Selle tähtpäevaga seoses otsustas Sindi linnavalitsus algatada Sindi raekoja tornikella paigaldamiseks korjanduse.

Selle nädala alguses saatsid Sindi Ajalooklubi ja Sindi muuseumi nõukogu linnavalitsusele ühispöördumise, milles tehti ettepanek koguda raha raekoja tornikella muretsemiseks ja paigaldamiseks. Ettepanekus oli soov algatada korjandus 1. mail, et sellega rõhutada Sindi linnaõiguste saamist 1938. aasta 1. mail. Sindi alevi ametimaja ehk raekojahoone avati pidulikult 8. augustil 1937. aastal.

Ühispöördumises on märgitud, et raekojahoone pidulikule avamisele lisas ajaloolisust riigivanema Konstantin Pätsi poolt saadetud 1000 krooni tornikella paigaldamiseks raekoja tippu.

“Sindi on tööliste alev ja sintlastele on kellaajaline täpsus väga tähtis, sellepärast torni tühiku täitmiseks ongi määratud teile 1000 krooni,” oli Sindi alevivanem Nikolai Letile edasi antud ümbrikus kirjas.

Arvestades eestoodut ning Sindi Ajalooklubi ja Sindi muuseumi nõukogu poolset ettepanekut, algatab Sindi linnavalitsus raekoja tornikella paigaldamiseks korjanduse. Annetusi saavad teha kõik soovijad Sindi linnavalitsuse arveldusarvele 1120145828, märksõna “Tornikell”. Eesmärgiks on koguda vajalik summa, et linna 75. aastapäevaks 2013. aastal oleks linna sünnipäeva tähtsündmuseks tornikella pidulik avamine.

Kella piduliku avamisega samal ajal paigaldatakse raekoja eeskotta tahvel suuremate annetajate nimedega. Tahvlile jäädvustatakse eraisikud, kelle annetus on alates 40 eurost, ettevõtete ja organisatsioonide puhul 100 eurot.

Viktor Kaarneem