29 aprill 2011 Archives

MTÜde toetuseks loodud vabaühenduste fond tõmbab otsad kokku

Norra ja EMP finantsmehhanismide Vabaühenduste Fondi esimene periood on jõudnud lõpusirgele. Viimase kolme aasta jooksul rahastati ühtekokku 190 projekti 36 miljoni krooni (2 300 000 eurot) ulatuses.

Fondi prioriteetvaldkondadeks aastatel 2007-2011 olid demokraatia ja kodanikuühiskonna areng, keskkond ja säästev areng ning sotsiaalne integratsioon ja kohalik areng. Suur osa projektidest on tänaseks ka avalikkuse poolt hästi omaks võetud – näiteks on tuule tiibadesse saanud keskkonnahoiu ja säästva arengu portaal bioneer.ee, tuntust on kogunud Eestimaa Looduse Fondi Talgud, Uue Maailma Seltsi tegemised ning asumileht jõudsid eeskujudena president Toomas Hendrik Ilvese Vabariigi aastapäeva kõnesse. VÜF pani õla alla Keskkonnaõiguse Keskuse, Patsientide Esindusühingu, Õpilasühenduste Liidu, ühingu Korruptsioonivaba Eesti eeskoste algatustele ja Tähtvere Avatud Naistekeskuse loomisele.

„Laiemalt võttes aitas enamik VÜF-i projektidest kas ühel või teisel moel kaasa vabatahtlikkuse kui mõtteviisi juurutamisele. See omakorda on mootoriks muutustele Eesti ühiskonnas pikemas perspektiivis,“ sõnas VÜF-i koordinaator Natalja Loonurme. „ Lisaks ületas paljude imepisikese eelarvega projektide mõju ka tegijate endi ootused. Hea näitena võiks siin nimetada MTÜ Rakendusökoloogia Keskust Sillamäel, kes väga jõuliselt ja erinevaid osapooli kaasates võitleb Sillamäe puhta õhu nimel.“

Vabaühenduste Fondi vahendajaks Eestis oli nende aastate jooksul Avatud Eesti Fond. “Norrast on Eestil programmi süsteemsuse, läbimõelduse ja pikaajaliste eesmärkide seadmise osas palju eeskuju võtta. VÜF näitas meile ära nii teemad kui meetodid, kuidas vabaühendused saavad olla suunanäitajad kõige erinevamates eluvaldkondades ,” lausus AEF-i juhataja Mall Hellam.

Perioodi vääriliseks lõpetamiseks soovib VÜF kaasa aidata looduskeskkonna heaolu tõstmisele ning seetõttu tähistatakse täna Viimsi Rannarahva Muuseumus toimuvat lõpuüritust ka ühiste metesaistutustalgutega RMK poolt välja valitud maatükil.

Vabaühenduste Fond on Norra, Islandi ja Liechtensteini poolt Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismidest rahastatud toetuskeem, mille eesmärk on kaasata kodanikuühendused jõulisemalt majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamisse. Eestis on Vabaühenduste Fondi eesmärgiks suurendada mittetulundusühenduste tegutsemisvõimekust, rolli ja mõju ühiskonnas.

Adsoni-võistlusõ võitsõva Kääpä ja Võro Kreutzwaldi-kooli latsõ

Eelä, 28. mahlakuu pääväl Sännä mõisan peet võistlusa noorõmba vannusõrühmä pääpreemia sai Kääpä kooli 3. klassi opilanõ Eliise-Mariin Sepp ja vanõmbide ilolugõjite siäst olliva kõgeparemba Võro Kreutzwaldi-kooli 6. b klassi opilasõ Kris-Sten Saarepuu, Martin Paap ja Liis Kikkas.

Eliise-Mariin lugi Rahmani Jani luulõtusõ “Läbi Võromaa”, tedä opas Jana Kähr. Kreutzwaldi-opilasõ kanni ette päävä ainumba Adsoni Arturi luulõtusõ “Vana Org ja temä poig”, naid juhend Helena Linnamäe.

Sännän luulõt lugõnu latsi hinnasiva võro kiränik Kauksi Ülle, Rõugõ rahvamaja juhataja Riina Kööts ja Põlva Eksperimentaaltiatri lavastaja, aolehe Koit kultuuritoimõndaja Rivo Veski.

Noorõmbide siäst pälvsevä eripreemiä Maryleen Karise ja Eva Liisa Andrejev Parksepä keskkoolist Panga Milvi luulõkava iist, naid opsiva Liia Luik ja Helle Liloson. Eripreemiägä kiteti ka Mõnistõ põhikooli poissi Tarvi Langust (opas Ive Ruusamäe).

Vanõmbite siäst olliva viil väega hää ilolugõja Hella Lillmaa Orava koolist (oppaja Maaja Glaser) ja Janek Pärn Rõugõ koolist (oppaja Maia Paas).

37 last vana Võromaa esi paigust kand eelä Sännän ette 20 võrokeelist luulõtust ni juttu. Inämbüste olliva esitätävä luulõ auturites võro kirändüse klassiku, a üts lats – Ruusa põhikooli opilanõ Lili Laar – ol esi etteloetu luulõtusõ “Tsiidso” autur.

Artur Adsonile pühendet jo 12. luulõvõistlusa kõrraldiva MTÜ Sännä mõisakeskus ja Võro instituut.

Tartus toimub täna öötantsupidu

Tänase rahvusvahelise tantsupäeva lõpetab öötantsupidu, mis on seekord eesti lõõtspillide ja eesti rahvatantsude päralt. Öötantsupeol õpetavad tantse Tartu Tantsuklubi aktiivsed noored, kelle juhendamisel ei jää ükski tants selgeks õppimata, kuna tantsud on lihtsad ja
häid õpetajaid palju.

Tantsijatele annab hoogu juurde ansambel “Lahked lõõtsad”, kuhu kuulub neli eesti lõõtspillil musitseerida armastavat suurepärast muusikut. Mängimisele tuleb 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusika, mille järgi on lausa lust jalga keerutada.
Väikese etteastega astub Öötantsupeol üles ansambel “Punt”. Punt on Lõuna-Eestist pärit noorte folkbänd, mis loodi jaanuaris 2011. Bändiliikmeid ühendab huvi pärimusmuusika säilimise ja kaasajastamise vastu. Seadete koostamisel on osalised kõik liikmed, nii sünnibki modernne noortepärane pärimusmuusika, mille kaasahaaravus ei jäta kedagi külmaks.
Öötantsupeole tulles ei pea tantsupartnerit kaasas olema, kuna rõõmsaid ja innukaid tantsuhuvilisi on täis terve Vabaduse puiestee.

Erametsakeskus viibloodushuvilise rännakule

Erametsakeskus viib sellel kevadel ja suvel loodushuvilised kuues suurema metsatuleohuga maakonnas õppereisile, mille käigus tutvutakse põlendikega ning jagatakse osalejatele teadmisi ja oskusi metsatulekahjude ärahoidmiseks.

Huvilised viiakse loodusesse, kus neile tutvustatakse metsatulekahjude peamisi tekkepõhjuseid ning antakse juhiseid põlengute ennetamiseks. Räägitakse ka metsapõlengute tagajärgedest, metsamaastikust ja ökosüsteemist peale metsatulekahju toimumist.

Loodushuviliste õppereisid on osa Euroopa Liidu LIFE+ programmi toel läbiviidavast metsatulekahjude ennetamise projektist, mille eestvedaja on Erametsakeskus koostöös Päästeametiga.

Mais toimuvad õppereisid Läänemaal ja Harjumaal, juunis Pärnumaal ning augustis Põlvamaal, Ida-Virumaal ning Lääne-Virumaal.

PRIAs algab pindalatoetuste taotluste vastuvõtt

Esmaspäeval, 2.mail algab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) pindala- ja keskkonnatoetuste taotluste vastuvõtt, dokumente esitama oodatakse ligi 16 000 maakasutajat.

Pindala- ja keskkonnatoetused moodustavad kokku suurima summa, mis PRIA vahendusel põllumajandustootmise edendamiseks, maade hooldamiseks ja keskkonna säästmiseks aastas välja makstakse. Ka toetuse saajad moodustavad PRIA suurima sihtgrupi. Tänavuste taotluste rahuldamiseks on eelarves ligi 159 miljonit eurot.

Tänavu saab taotleda järgmisi toetusi:
– Otsetoetused: ühtne pindalatoetus, põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus, heinaseemne täiendav otsetoetus;
– Maaelu arengukava (MAK) 2007-2013 toetused: ebasoodsamate piirkondade toetus, toetus Natura 2000 alal asuvatele põllumaadele ja erametsamaale, loomade karjatamise toetus. MAKi põllumajanduslikul keskkonnatoetusel on viis alaliiki: keskkonnasõbraliku majandamise toetus, mahepõllumajandusliku tootmise toetus, poolloodusliku koosluse hooldamise toetus, toetused Eestile omaste ohustatud tõugu loomade pidamiseks ning kohalikku sorti taime ehk ‘Sangaste’ talirukki kasvatamise toetus.

Enamiku MAKi toetuste puhul tuleb taotlejal võtta 5-aastane kohustus meetme nõudeid täita, sest keskkonnale on neil majandamisviisidel mõju just pikemaajalise rakendamise korral.
MAKi toetuste kohustuse-perioodi saab alustada ka tänavu, välja arvatud keskkonnasõbraliku majandamise toetusega seoses. Sellega saavad tänavu liituda vaid need, kel lõppes 2006. a alustatud MAK 2004-2006 mahepõllumajandusliku tootmise kohustus ja kellele tehti 2011. a toetuse määramise otsus.

Pindala- ja keskkonnatoetuste raha pärineb nii Euroopa Liidu kui ka Eesti riigi eelarvest. PRIA ülesanne on toetuste administreerimine, registrite pidamine ning kontroll selle üle, et toetusesaajad toetuste saamisega seotud nõudeid ja kohustusi täidaksid. Toetusi makstakse selleks, et hüvitada maakasutajatele maa hooldamisel tekkivaid kulutusi või keskkonnatoetuste saajatele võrreldes tavatootmisega saamata jäävat tulu. Toetuste abil hoitakse Eestis korras üle 850 000 hektari põllumajandusmaad.

Europe Direct Jõgeva Infokeskus avas Peipsi pealinnas “akna “ Euroopa Liitu

Eile avati Mustvee Vene Gümnaasiumi alumise korruse jalutusaalis Europe Direct Jõgeva Infokeskuse kujundatud ja teabematerjalidega sisustatud euroinfonurk.

Europe Direct Jõgeva Infokeskuse töötaja Astrid Pauluse sõnul tundsid Mustvee Vene Gümnaasiumi õpilased ja õpetajad juba pikemat aega euroinfonurga avamise vastu huvi. “Sisustasime infonurga trükistega, mis võimaldavad saada mitmekülgset ja põhjalikku teavet Euroopa Liidust, selle erinevatest organisatsioonidest ja pakutavatest võimalustest. Hea oli vaadata, et mitmed noored hakkasid teemakohast kirjandust kiiresti lehitsema.

“Euroinfonurk avardab õpilaste silmaringi Nii kujuneb tulevikuks tugevam pagas edukaks toimetulekuks Eestis. Ühtlasi avanevad ka paremad võimalused õppima või töötama asumiseks välisriikidesse,” ütles gümnaasiumi direktor Jaan Rahuküla. “Meie euroinfopunkti on oodatud lisaks õpilastele ja õpetajatele külastama ka teised Mustvee ja selle ümbruse elanikud. Europe Direct Jõgeva töötajad Astrid Paulus ja Vahur Kukk teevad tõsist ja misoonitundelist tööd selleks, et euroteave jõuaks paljudesse Jõgevamaa paikadesse ja ka meie maakonnas elava vene kogukonnani, “lisas Paulus.

Euroteabe olulisust mitmekülgse ja konkurentsivõimelise hariduse omandamisel ning huvitava ja tasuva töökoha saamisel toonitas ka avamisel osalenud Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. “Mustvees plaanitsetakse koostöös Mereakadeemiaga avada merendusklass. Usutasti õpivad s mõnedki siinsed noored meremeheesteks kellel igapäevatöös igati vajalik tunda Euroopa Liiduga seonduvat, “ ütles Mustvee linnapea Urmas Laur.

Vahur Kukk viis gümnaasiumi vanuseastmes õpilastele läbi ka Euroopa Liidu teemalise ühiskonnaõpetuse tunni ja mälumängu. Paremad vastajad said kingituseks Europe Direct logoga meeneid:pastakaid , märkmike ja helkureid “Kui helkureid kantakse saavad lapsed Europe Direct Infokeskusest kaasa ka turvatunde

Mitmel pillil musitseerimist valdav Vahur Kukk esitas suupillil muusikapala, mida palus õpilastel ära arvata. Kõik teadsid et kõlas Ludvig van Beethoweni Ood rõõmule, mis tuntud ka Euroopa hümnina. Mõnedki noored hakkasid aga Mõnigi noormees ja neiu hakkasid aga Kukke pillimängu saatel ka kaasa laulma. “Muusikaline etteaste läks igati korda,” arvas Astrid Paulus, kes ka Torma kammerkoori laulja.

Europe Direct Jõgeva Infokeskus Mustvee euroinfonurka sageli külastama ja siia uut teabematerjali tooma ja Peipsi pealinnas Euroopa Liidu teemalisi sündmusi korraldama.

Jaan Lukas

Volbriprogramm „Oo buršihiilgus endine, kus on su kuldsed päevad?“ Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis

30. aprillil ootab Tartu Ülikooli ajaloo muuseum praeguseid tudengeid, vilistlasi ja linnarahvast Toomemäele saama osa mineviku ja kaasaja bur¨ide elust ja kommetest. Muuseumi volbriprogramm „Oo bur¨ihiilgus endine, kus on su kuldsed päevad?“ algab kell 15 toomkiriku varemetes ning kestab kuni kella 21-ni.

TÜ ajaloo muuseum on sel päeval tasuta avatud kell 11-22, Tartu toomkiriku tornid on avatud 11.00-22.00 (pilet 1,60/1,00) ning Tartu tähetorn on avatud 10.00-22.00 (pilet 2,60/1,60).

Loe lähemalt

Pühapäeval joostakse 82. korda ümber Viljandi järve

Laupäeval, 30. aprillil väljastatakse võistlusnumbreid kella 12—18 Viljandi spordihoone fuajees. Pühapäeval, 1. mail töötab registratuur kella 9—11 järve ääres stardiväljaku kõrval asuvas telgis. Sealsamas väljastatakse ka võistlusnumbreid. Jooksule ümber Viljandi järve on kirja pannud ligi 2500 inimest. Lastejooks algub kell 11. Registreerimine algab kella 10.30 staadionil. Jooksumaa pikkus on 300 meetrit.

Suurjooksu kavva kuulub juba seitsmendat korda ka energiakõnd.

Seoses 1. mail toimuva 82. suurjooksuga ümber Viljandi järve ja 7. energiakõnniga on Viljandi linnas liiklemiseks suletud Järve., Aasa ja Roo tänav ning Ranna puistee kella 8–15.

Liiklemiseks on suletud Tartu tänav Mäe tänavast kuni Kösti riskmikuni kella 12.15– 14. Samuti on keelatud peatumine Tartu tänaval Mäe tänavast Kösti ristmikuni ja ringteel Orika silla piirkonnas.

Korraldajad paluvad jälgida liiklusmärke. Parkimise kohta on paigaldatud suunavad viidad. Viljandlastel palume aga auto koju jätta.

Lähemalt:
Suurjooksu korraldaja Igor Tavaste, tel 516 6968