Kammermuusika kontsert Rogosi mõisas

Esmaspäeval, 14. märtsil toimub kahes Võrumaa mõisakoolis järjekordne kontsert MTÜ Muusikasõprade Seltsi korraldatavast sarjast „Kammermuusika mõisakoolides“. Kell 11.50 esineb Rõuge Põhikoolis (Viitina mõisas) ja kell 14 Rogosi mõisas (Haanja-Ruusmäe Põhikooli Ruusmäe majas) Tartu Uue Muusika Ansambel koosseisus Ursula Chillaud (saksofon) ja Kadri-Ann Sumera (klaver) kavaga „Haara kinni!“

Kontserdid toimuvad kokku rohkem kui 20 mõisakoolis üle Eesti ja on avalikud ning tasuta või sümboolse piletihinnaga.

Kadri-Ann Sumera,
MTÜ Muusikasõprade Seltsi aseesimees

Karin Laine võitis veteranide MMil kolm kuldmedalit

laine
Karin Laine. Foto: erakogu

81aastaseks saav rõugelanna Karin Laine täiendas Kanadas Sovereign Lake’is peetud veteranide murdmaasuusatamise MMil oma auhinnakappi kolme kuldmedaliga. Veteranide MMidelt on ta võitnud nüüd kokku 28 kulda, üheksa hõbedat ja seitse pronksi.

Karin Laine võitis MMil 80-84-aastaste naiste seas nii 5 km, 10 km kui ka 15 km ühisstardist vabatehnikasõidu. Kahel lühemal võistlusmaal oli tal kaks konkurenti ja pikimal distantsil üks.

Võidud olid kindlad, sest kõigil kolmel distantsil teise koha saanud kanadalannat Olwyn Ringheimi edestas Karin Laine 5 km sõidus rohkem kui 18 minutiga, 10 km sõidus rohkem kui 50 minutiga ja 15 km sõidus ligi 55 minutiga.

MMil võistles kokku üle tuhande suusaveterani 22 riigist.

Allikas: VSport.ee

Kaitseliidu Järva malev käis Järva-Jaanis külas

kaitselKaitseliidu Järva maleva kaitseliitlased koos naiskodukaitsjate, kodutütarde ning noorte kotkastega tutvustasid Järva-Jaani rahvale kaitseliidu ja selle allorganisatsioonide tegevust ning eesmärke. Näha ja katsuda sai erinevat relvastust, harjutada kätt elektroonilises lasketiirus, vaadata kaitseliidu ja allorganisatsioonide kohta käivaid vanu filme, tutvuda langevarjurite varustusega, õppida esmaabi andma, morsekoodiga sõnumeid edastama ning end proovile panna erinevates ülesannetes. Ürituse peakorraldaja, Järva maleva Koeru üksikkompanii pealiku Aldur Lõhmuse sõnul kulges üritus igati planeeritult ning täitis oma eesmärgi.

Allikas: jarva.ee

Suislepas taastatakse ajalooline mõisahärra matkarada

matk
Mittetulundusühingu Suislepa Külaliikumine eestvedaja Artur Grossthali sõnul peaks 1,1-kilomeetrine laudtee valmima suve hakul. Foto: Elmo Riig / Sakala

Ajaleht Sakala võrguväljaanne annab teada, et Õhne jõe ääres taastatakse suveks ajalooline mõisahärra matkarada. Mittetulundusühing Suislepa Külaliikumine taastab projektiraha abil Õhne jõe paisjärve äärse matkaraja, kus omal ajal jalutas kohalik mõisnik.

Rajatav 1,1-kilomeetrine matkarada kulgeb Suislepa ujumiskoha lähistelt mööda jõeäärt 650 meetrit  kirjeldatud oja nurgani. Ajalooline pink taastatakse ja rajatakse väike terrassinurk. Sealt keerab rada metsa ja viib tagasi mõisapere kabelimäele staadioninurka.

Matkaraja projektis vajaliku omaosaluse tasub vald.

Allikas: Sakala.ee

Rakke kogudus tänab kiriku ehituse toetajaid

Rakke palvela ehitati 1930. aastatel. Palvela ehituseks tegid annetusi Rakke ja ümberkaudsete külade inimesed ning kogudused üle Eesti. Hoone oli koguduse koduks ligi 70 aastat, kuni pühapäevahommik, 9. märts 2003 vapustas teatega: Rakke kirik põleb!

Enamik kirikuhoonest ja koguduse ning kiriku korteris elanud koguduse juhi varast hävis või sai kuuma- ja suitsukahjustusi.

Kuna kirikut taastada ei olnud võimalik, võeti vastu julge otsus  ehitada Rakkesse uus kirik. Saadi ehitusluba puitkiriku ehituseks kogudusele kuuluvale kinnistule. Alustada tuli aga lammutustöödega, sest kõrge poolpõlenud ehitis oli ohtlik möödujatele ja uudishimulikele külastajatele. Kõigi rõõmuks õnnestus päästa tornikell, mis praegu on ootel, et ühel päeval täita oma ülesannet uues kirikus. Lammutamine võttis koguduselt kiriku remondiks kogutud säästud.

Vallavanema eestvõtmisel saadi riigilt lubadus kiriku ehitust toetada. Asuti otsima arhitekti, kellel oleks meiega uuest hoonest sama ettekujutus. Selliseks meheks osutus Hindrek Kuldbek. Projekti koostamisel püüdsime arvestada vana kirikuhoone puuduste ja voorustega. Nii sai muu hulgas uude kirikusse planeeritud lastetuba, et lastel oleks oma toimetamise koht. Loe edasi: Rakke kogudus tänab kiriku ehituse toetajaid

Laulu- ja pillimänguhuvilised saavad kokku Leevil

16. aprillil leiab Veriora vallas Leevi rahvamajas aset Põlvamaa seltskonnalauljate ja pillimängijate töötuba ning simman-ühislaulmine.

Töötuba algab kell 16 ja kestab ligikaudu kolm tundi. Järgneb väike kohvi- ja hingetõmbepaus ning kell 20 alustatakse ühislaulmist ja simmanit.

Töötuba juhendavad Kalev Tilk ja Rain Kõrbe ansamblist Parvepoisid ning õhtune simman-ühislaulmine toimub samade meeste ehk ansambli Parvepoisid saatel.

Samal ajal on rahvamajas üleval näitus muusikateaduste professori ja folkloristi A. O. Väisäneni (1890–1969) tehtud piltidest.

Töötoast oodatakse osa võtma kõiki, kellel on huvi muusika ja laulu vastu. Pole oluline, kas tegu on algaja või juba pisut muusikaliselt haritud inimesega. Võimaluse korral tasub pill kaasa võtta, sobivad ka rütmipillid (šeiker, bingod jne).

Huvilised saavad kohapeal soetada ka seltskonnalaulude raamatu „Eesti rahva lemmikud 101 seltskonnalaulu” , kus on igal laulul ka tähtharmoonia peal.

Töötoas käsitletakse järgmisi teemasid:
Mis on muusika ja laul?
Milliseid laule võib pidada seltskonnalauludeks, kuidas need tekivad?
Mis on harmoonia, mis on tähtharmoonia, mis on duurid?
Mis ja milline on laulude saatmiseks vajalik harmoonia ja kuidas saab kujundada laulude saadet pilliga?
Kuidas kasutada erinevaid pille laulude saatmisel.
Erinevate pillide ülesanne ja tähtsus ansamblis.
Milline on laulude esitamiseks mugav kõrgus ehk helistik ning kuidas seda leida?
Mis on transponeerimine ja kuidas leida õiged duurid laulude saatmiseks?

Lisainfo: Piret Rammo, tel 525 7864; kultuur@veriora.ee.

Jakobsoni kõnevõistluse võitis Tanel Sakrits Jõgevalt

Laupäeval Carl Robert Jakobsoni lapsepõlve ja noorusaastate paigas peetud kõnevõistluse „Isamaa on meile püha„ võitis Jõgeva gümnaasiumi 12. klassi õpilane Tanel Sakrits, kelle kõnes väljendus rõõm eestlaste elujõu ja vabaduspüüdluse üle.

„Pole uhkemat tunnet kui olla eestlane. Meil on oma riik, mida paljudel rahvastel pole. Eestlasi ei õnnestunudalistada ei sajandite pikkune saksa ülemvõim ega ka nõukogude okupatsioon. Kui kunagi peaks veel mõni võõrvõim tulema, suudame ka sellele vastu panna.“ Veel avaldas Sakrits aramust, et kui läheb hästi Eesti riigil, peab samaaegselt ka selle elanike käsi hästi käima.

Žürii esimees, ühiskonna- ja kultuuritegelane Ants Paju võrdles Tanel Sakritsa emotsionaalset ja jõulist esinemist Carl Robert Jakobsoni omaga. „Kuulates Taneli kõnet tuli mul silmade ette Carl Robert Jakobsoni kuju Eesti Panga muuseumis,“ sõnas Paku.

Žürisse kuulusid ka Jõgeva maavalituse haridus- ja sotsiaalosakonna spetsialistid Heiki Sildnik ja Tiina Tegelmann, kellest viimane on ka Eesti harrastusteatrite liidu juhatuse liige, samuti eesti keele ja kirjanduse õpetaja haridusega Torma vallavanem Riina Kull. Võitja sai auhinnaks nahkköites Carl Robert Jakobsoni kolm isamaakõnet ja rahalise preemia. Eelnevatel kordadel oli selleks rahatäht Jakobsoni pildiga, nüüd aga 35 eurot. Loe edasi: Jakobsoni kõnevõistluse võitis Tanel Sakrits Jõgevalt

Urvaste kohapärimus on kaante vahel

Üleeile, 11. märtsil esitleti Võru instituudis trükivärsket raamatut „Metsast leitud kirik”, kuhu on koondatud Urvaste kihelkonna kohapärimus.

Kogumik kuulub sarja „Eesti Rahvaluule Arhiivi toimetused” ja selle autor-koostaja on Võru juurtega Valdo Valper.

Eks iga kandi kohta kuluks niisugune raamat ära, kui ainult jaguks neid, kes võtavad vaevaks lood kokku koguda, süveneda, süstematiseerida jne.

Valdo Valper kõneles esitlusel, kuidas ta Urvaste lugude juurde jõudis. Kümmekond aastat tagasi juhtus ta Eesti Rahvaluule Arhiivi kohapärimuse töörühma liikmena nägema kogumiku „Rõuge kihelkond. Paigad ja pärimus” valmimist. Rõuge oli talle emaisa kodukihelkonnana lähedane, samavõrd paelus emaema kodupaik Urvaste. Nii oligi liisk langenud.

Autor tunnistas, et talle on kontorilaua taga konutamisest südamelähedasem looduses ringi liikuda. Seega oli magusam osa tööst just maastikku mõõta.

Kuna raamat on nii mahukas, võib aga arvata, et töölaua taga oldud tunnid ei olnud ka üürikesed. Lisaks omakorjatule on raamatus pealegi kasutatud rohkelt arhiivimaterjali.

Raamatut illustreerivad fotod võimaldavad lugudega kaasa mõelda teisel, elaval pildilisel tasandil, ja keel, mida lugude kõnelejad on kasutanud, veel mingis kolmandas võtmes.

Kokkuvõtteks: rikas maa see Eesti, kus saab ühe kihelkonna kohapärimusest kaalult ja sisult nii kaaluka raamatu kokku panna.

Kaile Kabun

Valdo Valper ja „Metsast leitud kirik”.
Pealkirja on andnud raamatule üks
Urvastes tuntud kohapärimuslik lugu.

Foto: Kaile Kabun