Autodest, külmast ja käivitamisest

Et talv veel kestab ning ka külmad ilmad pole otsa saanud, on autoomanike igapäevased käivitamismured ikka ja jälle aktuaalsed. Järgnevas loos jagab muusik ja raadiohääl Raen Väikene oma mõtteid ja kogemusi, mis hiljutistel aegadel omandatud.

Täisväärtuslik talv, lume ja pakasega, on igati tore ja tänuväärne ettevõtmine, aga auto-omanikule tekitab see, teadagi, erinevaid lisamuresid.

Eks jõuga (turbobooster aku, käima tõmbamine, eeter õhuvõtjasse jne) äratab ellu ka täiesti surnuks külmunud auto, aga kui tahta oma neljarattalisse sõpra natuke säästlikumalt suhtuda, siis on ka mõned leebemad meetodid olemas.

Üks väga mõnus asi on mootori eelsoojendus. Neid on kahte erinevat tüüpi – autonoomsed ja elektrilised. Esimesed töötavad väikese põleti baasil, mis siis põletab kütust ja sellega soojendatakse üles nii mootor kui ka salong. Kindlasti väga mugav, eriti kui asja juhtida taimeri või suisa mobla pealt. Samas, autonoomsed soojendused on väga keerukad ja ka kallid. Ja veel, kuna need töötavad auto aku pealt, siis on need päris suureks koormuseks. Seetõttu ei soovitatagi autonoomset soojendust pruukida ajaliselt pikemalt kui on järgnev sõit, et aku jõuaks taastuda. Kes teeb ainult lühikesi linnaotsi, sellele võib akuprobleem päris tõsiseks osutuda. Loe edasi: Autodest, külmast ja käivitamisest

Täna valmib Eesti Rahva Muuseumis Eesti kaardi kujuline pidusöök

Eesti Rahva Muuseum tähistab Eesti Vabariigi 93. aastapäeva 24. veebruaril Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) kodusele maale ja kodumaisele toidule tähelepanu pöörates.

Eestlased on üks paiksemaid rahvaid Euroopas, kes on elanud samal maal aastatuhandeid. Alati on siin hoitud ja hinnatud oma peret, kodu ja maad. Aastasadade jooksul on muutunud maa omanikud ja maakasutusviisid.

24. veebruaril kuulutame Eesti Rahva Muuseumi ja Maa-ameti koostöös välja kogumisvõistluse „20 aastat maareformist“, millega kutsume kirja panema 1991. aastal alguse saanud maareformiga ja muutunud maakasutusega seotud mälestusi ja kogemusi. Maa-ametis valminud lühifilm tutvustab kaartide tegemist ja Maa-ameti geoportaali kasutusvõimalusi. Samas valmib kartulitest ja eestimaiste toiduainete valikust Eesti kaardi kujuline pidusöök, mida üheskoos proovida. Muusikat teevad Andres Vago ja Roland Mällo. Ürituse algus kell 13.00.

Avatud on püsinäitus „Eesti. Maa, rahvas, kultuur“ ja vahetuvad näitused „Euroopa maitsed“ ning „Kui põllud põlesid“.

Muuseum on 24.02.2011 avatud 10–-17.
Sissepääs tasuta.

Pillimänguhuvilisi kutsutakse improvisatsioonikursustele

Tulekul hääleimprovisatsiooni õpituba – 26. veebruaril kl 14.00 on huvilised oodatud Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja (J. Kuperjanovi 9), kus põeva juhendab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia pärimusmuusika laulu magistrant, muusik, helilooja ja improfänn Mari Kalkun.

„Praktilise õpitoa käigus teeme erinevaid harjutusi, mis keskenduvad häälele ja heli tekitamisele hääle abil. Inimhääl on instrument, mida kanname endaga kogu aeg kaasas, mida kasutame pidevalt ja iga päev. Hääle kaudu suhestume endaga ja maailmaga. Kuna hääl saab tekkida ainult tänu hingamisele, siis pööratakse õpitoas sellele olulist tähelepanu. Lisaks on tähelepanu all hääle ja keha seosed. Proovime koos improviseerimist, meloodiate, rütmi ja helimaastiku loomist ning otsime hääle erinevaid varjundeid.“

Hääleimprovisatsiooni õpitoas osalemiseks ei ole vaja eelteadmisi ja kogemusi laulmisest.

Improvisatsioonikursus pakub pillimängijatele vanuses 16+ võimaluse avardada oma muusikalist silmaringi. Kord kuus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas toimuvates töötubades antakse ülevaade improviseerimisvõtetest jazzis, rahva- ja vanamuusikas. Juhendajateks on oma ala professionaalid, kes selgitavad eri stiilide mängimiseks vajalikku teoreetilist tausta ning seejärel rakendatakse need võtted kohe ka praktikasse. Kursuse lõpuks on osalejatest kujunenud koosseis, kes valdab vähemalt algtasemel improvisatsioonivõtteid eri stiilides ning on valmis üles astuma Eesti Rahva Muuseumis toimuval kursuse lõpukontserdil.
Kursusel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine; maksimaalne osalejate arv 12. Ühe töötoa hinnaks on 3 eurot.
Töötoad toimuvad: 26. veebruar, 26. märts, 30. aprill, 28. mai

Lisainfo ja registreerimine: Karmen Puidak, e-postil karmenikas[at]gmail.com

Improvisatsioonikursuse läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapital

Kas kodus on julge olla?

Ma usun, et hea sõber, geoloog ja praegune siseminister Marko Pomerants mäletab, kuidas 80ndate keskpaiku oli kellegil meie ülikooli ühiselamus loll komme peo lõpuks tuletõrjekapist voolik välja tõmmata, see üheksandalt korruselt rippu lasta ja vesi purskama panna… Loll nali, mõtlen ma praegugi. Aga hea oli tunda, et riik oli päästesüsteemi luues meiesuguste elluastujate elude säilitamise peale mõelnud.

Minu, mu kaasa Mikk Sarve ja 6-aastase Aotähe hoolega ehitatud kodu põles 12. veebruaril ahervaremeks, maani maha. Kodu, mis oli kui väike muuseum, täis kultuuriloolisi arhiivimaterjale, mida ei saa enam kunagi taastada… põlesid ka need pillid, millega on sisse mängitud Rein Marani loodusfilmide muusika.

Keegi ei mõista siiani öelda, millest kahjutuli puhkes. Meie külas oli see juba neljas tulekahi kümne aasta jooksul, tulehirmus ei olda hooletud. Kuid selline õnnetus võib puhkeda igas kodus, sest energia, mida me kodumasinates ja soojasaamiseks kasutamine on muundatud tuli.

Meie vahetult piirimaantee kõrval seisev maja põles maani maha, sest ei jätkunud vett – lühikest aega kustutati ja siis pikemat aega põles, kui käidi vett jahtimas. Mustvee linn on 3 kilomeetri kaugusel, äsja oli seal lõppenud euroveevärgi paigaldamine – hüdrantidest vett aga ei tulnud. Mustvee päästekeskusest 100 meetri kaugusel on jõgi, sadam ja piirivalvekordon. Meie maja kõrval on suur tiik, kui see lõpuks avastati, ei läinud väikese jõudlusega pump käima. Maja tulekolde lähedale suitsu sukeldumiseks ja selle piiramiseks ei jätkunud hapnikumaske. Ja kuigi esimene korrus ja juurdeehitis ei põlenud veel vähemalt tund aega, ei saanud sealt asju välja tuua, sest polnud taskulampe.

Tõhus päästmistöö eeldab head meeskonnatööd, samuti usaldust päästjate ja päästetavate vahel, kus päästja ei pea kartma kohtuhagi päästetava poolt vara kahjustamise eest. Needki olukorrad tuleb läbi analüüsida ja lahendused leida. Päästjaid tuleb toetada ja tunnustada, mitte suurendada niigi suurt stressi. See tõhusama toimimise võti on aga poliitikute ja riigi käes. Täname siinjuures südamest meie kodu päästa püüdnud päästjaid, nad tegid tõesti kõik, mis oli nende võimuses.

Kui kolleegid järgmisel päeval meie poole pöördusid, et me meedias räägiksime, mis juhtus, siis… ma tunnistan, et seda polnud kerge teha… samas üritasime Mikuga saata inimesteni sõnumi, et sellise varustuse ja motiveeritusega päästjad ei suuda päästa ka inimelusid. Kirjutasin ka Facebookis, et päästeameti, politsei ja meditsiini eelisrahastamine peab olema riigi prioriteet. Mul on nii kahju, et tõeks osutus inimelude kaotamine vaid mõned päevad hiljem. 10 süüta inimelu on igavikuteel. Kui palju on veel neid lapsi, kes kodu kaotades saavad hinge igavese haava? Kogedes seda, mis juhtus Haapsalus on tõesti väär see, et kohale saab tulla vaid kaks kutselist tuletõrjujat, kellel on voli teha hapnikumaskiga suitsusukeldumist, ohus inimelu hävib loetud minutite jooksul. Sama arv kutselisi päästjaid oli ka meie kodu kustutamisel.

Päästjate maine ja roll peaks olema selline, nagu seda näitab laste animasari pritsimees Samuelist. Meil on oma iseseisev riik, mille sünnipäeva  tähistame. Tehkem siis oma elamine korda!

Kui palju on vaja makse langetada ja eelarvet kärpida, et riik enam toimida ei suudaks. Tundub, et see olukord on nüüd kätte jõudnud. Kas varsti loovad ettevõtlikud ärimehed taas eratuletõrje, mis kustutab ainult neid maju, kes neile kustutustasu maksnud on? Nii käisid asjad 100 aastat tagasi USA-s, aga isegi seal on nüüdseks aru saadud korraliku riigi poolt finantseeritud päästevõimekuse vajadusest. 

Mõelda võiks ka sõna sisejulgeolek peale. Meil ei ole enam kodus julge olla, sest me ei tea, kas kärbete tõttu suudab riik enam meid toetada. Üks asi on pidevalt 2% SKT-st relvade ja sõjardluse alla matta, aga teine küsimus on meie kodanike kaitse rahuajal. Meil on vaja pigem hästirahastatud päästjaid kodus, kui sõdureid kuskil kaugel.

Hea Marko! Ma olen näinud, kuidas Su muidu nii vali hääl kahaneb piinlikusttundvaks sosinaks, kui pead teatama, et päästjatele ei jätku palgarahaks vaid 20 miljonit või siis kui Sa pead õigustama alarahastuses meeste suutmatust olukordadega toime tulla. Poliitika on kompromisside kunst, kuid inimelude hinnaga ei saa kompromisse teha. Meid on siin Maarjamaal liiga vähe. Kogu rahvas on su selja taga, kui lähed riigikogu ette avaldusega, et hiljemalt järgmisel nädalal on vaja teha eelarvemuudatus ning anda riigikassast päästeametile just niipalju kui nad vajavad kogenud päästeametnike kojutoomiseks, komandode võrgu taastamiseks, isikukoosseisude suurendamiseks, päästjate motiveerimiseks ja elukindlustuseks ning vajalike vahendite ja tehnika soetamiseks.

Autor: Kristel Vilbaste

Maa- ja matsirahvas

Kes meist ei teaks vahvat rahvalikku laulu:

Mats alati on tubli mees, ei kedagi ta pelga!

Küünlakuu viimases nädalas on madisepäev, 24. veebruar. Siis on küünlapäevast alates kolm esimest nädalat loetud ja kukkedel-kanadel õigus käes õue minna. Madisepäev on Eesti Vabariigi aastapäev. Matsirahvana kuulutasime sel päeval välja oma riigi. Maamees Mats on uhke nimi. Uhke on ka laul “Mats alati on tubli mees.” Kunagi lauldi seda isegi hümni asemel. Ürgvana ja uhke on ka meie asumisala vana nimetus MAA, millest tulenevad nimetused maarahvas ja maakeel. Hõimurahvastest nimetavad oma asumisala Maaks mansid ja ungarlased.

Maa rahvana peame hoolima maast ja kõigest sellega seonduvast – allikatest, kividest, hiiesaludest, pühadest paikadest. Nii, nagu meie hoiame maad, hoiavad maa ja maa erinevad paigad ka meid.

Võtke sel küünlakuu lõpunädalal aega ja leidke oma koht, kus maa teid hoiab ja armastab. Minge parki või metsa või mere äärde, laske jalgadel end viia paika, kuhu nad minna tahavad. Peatuge seal, tervitage ja tänage, et pärale jõudsite. Soovige endale ilusat kevadet ja jälgige vaikselt, mis ümberringi juhtub. Jätke kõik hästi meelde ja pange hiljem kirja. Käige oma armsaid paiku külastamast ikka ja jälle. Need paigad hoiavad ja armastavad teid!

Mikk Sarv