Pärnu muuseum saab uue hoone

Homme, 18. veebruaril toimuva Pärnu Muuseumi sarikapeo raames tutvustatakse külalistele uut, veebruaris 2012 avatavat muuseumihoonet. Pärnus Aia tänaval kunagise viljaaida hoone neljal korrusel on pinda kokku 2500 m2 ja see aitab Edela-Eesti inimeste ajalugu senisest laiemalt ja paremates tingimustes eksponeerida.

„Oleme väga rahul, et üle 10 aasta kestnud Pärnu Muuseumi ehitus lõpuks on sarikapeoni jõudnud, sest senine maja on 83 160-le eksponaadile kitsaks jäänud. Uues muuseumis saab tajuda originaalesemete aurat ja nupulevajutusega saada mitmesugust teavet ajaloost, protsessidest, inimestest ja esemetest. Samuti nautida kinosaalis kroonika-, loodus- ja õppefilme ja lõpuks panna käed-jalad külge mitmetele huvitavatele seadeldistele,“ selgitas Pärnu Muuseumi direktor Aldur Vunk. „Modernne esitlustehnika võimaldab tutvuda ka näiteks moodsa kuurordi rajamisel korraldatud Mudaravila ja Rannahotelli arhitektuurikonkursside võistlustöödega, kust leiab teiste seas ka Alvar Aalto võistlustöö.“

Kõige tipuks võimaldab varasemast suurem pind välja panna 14. sajandist pärineva koge, mille 8 meetri pikkuselt säilinud parda kõrgus on 4 meetrit ja mida ruumipuudusel on seni eksponeeritud vaid välismaal.

„Pärnu Muuseumi aidahoone rekonstrueerimine ning arendamine kaasaegseks ja atraktiivseks muuseumiks” projekti maksumus on 3,57 miljonit eurot, millest 2,14 miljonit eurot finantseeritakse EL-i struktuurifondide meetmest „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine” ja 1,42 miljonit eurot on Eesti riigi poolne kaasfinantseering läbi Kultuuriministeeriumi.

Ehitushanke võitis 2010. aastal Eston Ehituse ja Nordecon Ehituse ühispakkumine, ehitab Eston Ehitus.

Pärnu Muuseumi kogu avati külastajatele 1896. aastal ja see on üks seitsmest Eesti ülemöödunud sajandist pärinevast muuseumist.
Uus muuseumihoone avatakse 23.veebruaril 2012.

Allikas: Aldur Vunk, Pärnu muuseumi direktor

Hõimupäevast sai riiklik tähtpäev

Riigikogu võttis vastu eelnõu, mille kohaselt hakatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval tähistama riikliku tähtpäevana hõimupäeva, sel päeval tuleks heisata ka Eesti lipp.

Eelnõu kohaselt täiendatakse pühade ja tähtpäevade seadust ning Eesti lipu seaduse muutmise seadust. Seadusemuudatuste poolt hääletas 80 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Koostöös Fenno-Ugria Asutusega valminud eelnõu viis 11. jaanuaril Riigikokku Mart Nutt. Temaga koos kirjutasid eelnõule algatajatena alla Toivo Tootsen, Toomas Trapido, Maret Merisaar, Trivimi Velliste, Mart Jüssi, Peeter Tulviste, Urmas Klaas, Enn Eesmaa, Ivi Eenmaa, Marko Mihkelson ja Mari-Ann Kelam.

Hõimupäeva sätestamine riikliku tähtpäevana võimaldab paremini teadvustada eestlaste kuulumist soome-ugri rahvaste perre, väärtustada oma päritolu, emakeelt ja kultuuripärandit. Samuti on see päev, mil on paslik mõelda teiste soome-ugri rahvaste peale, tutvustada nende keeli ja kultuure ning kõnelda hõimurahvaste päevakajalistest probleemidest. Loe edasi: Hõimupäevast sai riiklik tähtpäev

Bussireisijatel uued õigused alates 2013. aastast

 Tänu Euroopa Parlamendi saadikute nõudmisele, et reisijate õigused peavad olema tagatud kõigi transpordiliikide puhul, peavad bussiettevõtted ning bussijaamad kõikjal ELis täitma kolme aasta pärast ehk kevadest 2013 uusi teabe, abi ning hüvituse eeskirju.

Bussireisi tühistamise või bussi väljumise hilinemise korral rohkem kui 2 tundi peab bussiettevõte pakkuma reisijatele viivitamata võimalust lisakuludeta reisi jätkata või marsruuti muuta, et jõuda lõppsihtkohta, või saada tagasimakse. Kui vedaja sellist valikut ei paku, on reisijatel õigus hüvitisele 50% ulatuses pileti hinnast, mis tuleb maksta lisaks piletihinna hüvitamisele.

Kui buss hilineb väljumisel rohkem kui 90 minutit, tuleb reisijatele pakkuda suupisteid ja karastusjooke. Kui reis katkeb, juhtub õnnetus või kui reis hilineb nii palju, et tuleb kohapeal ööbida, siis peab bussioperaator hüvitama kuni 2 öö majutuskulud (maksimaalselt 80 eurot/öö). Erandeid võib teha vaid juhul, kui reisi tühistamine või hilinemine on põhjustatud halbadest ilmastikutingimustest või suurtest loodusõnnetustest.

Pagasi kaotsimineku või kahjustumise korral on reisijal õigus kuni 1200 euro suurusele hüvitisele. Abivahendite, nagu ratastoolid, kahjustumine tuleb hüvitada täielikult. Reisija vigastamise või surma puhul nähakse ette kuni 220 000 euro suurune hüvitis. Liikmesriigid võivad maksimaalset hüvitissummat suurendada. 

Määrus näeb lisaks ette 12 põhiõigust, mis kehtivad kõikidel regulaarliinidel, sõltumata reisi pikkusest. Siia alla kuuluvad õigus saada teavet enne reisi ja selle ajal, ning puuetega inimeste õigused. Puudega või piiratud liikumisvõimega isikul on õigus abile bussijaamas kui ta teeb vastava avalduse vähemalt 36 tundi enne reisi väljumist. Kui sellist abi ei pakuta, on puudega isikul õigus võtta tasuta kaasa tema poolt valitud saatja.

Liikmesriigid, seega ka Eesti, võivad määruse kohaldamisest vabastada kuni neljaks aastaks riigisisesed regulaarveo teenused ja konkreetsed veoteenused, mida suuremas osas osutatakse väljaspool liitu. Seda perioodi võib pikendada üks kord.

Allikas: Euroopa Parlament

Suur kumumine

Tänasel Kumu sünnipäeva pärastlõunal oodatakse kõiki osa võtma põnevast, hasartsest ja harivast kogu Kumu haaravast orienteerumismängust, kus mõteldakse ja tehakse, otsitakse ja leitakse. Kumumine toimub Kumu aatriumis ja näitusesaalides, auditooriumis ja hariduskeskuses, poes ja raamatukogus, koridorides ja treppidel, isegi liftides ja tualettides ning annab vastused küsimusele “mis on Kumu?” Mängus võib osaleda individuaalselt või kuni viieliikmelise võistkonnaga.

Mida tähendab sõna “kumumine”? Kui “KUMU” nimi on lühend sõnast “KUnstiMUuseum”, siis “kumumist” võiks mõista kui kunstimuuseumi avastamist läbi mängulise tegevuse, mida on mõnus teha koos pere, sõprade või töökaaslastega, aga miks ka mitte üksi.  “Suur kumumine” viiakse läbi koostöös üritusturundusfirmaga Event Masters, kel on selja taga mitu aastat praktikat nö. tavalise kumumisega, mida nad on pakkunud eelkõige ettevõtetele meeskonnamänguna. Sünnipäevakumumise sisu on veidi teistsugune – oma teemalt muuseumikesksem ja Kumu inimeste poolt välja mõeldud.

Iga võistkond saab mapi kumumise kaartidega, mida võib lahendada suvalises järjekorras. Kaardid koosnevad küsimustest, ülesannetest ja veidi fantaasiat nõudvatest loomingulistest väljakutsetest, mis suunavad võistkondi Kumus ringi liikuma ning annavad üheskoos vastuse küsimusele “mis on Kumu?”. Niisiis on kumumine ühtaegu orienteerumine ja mälumäng, detektiivi mängimine ja lihtsalt lõbus sagimine.

Kuni viieliikmeline võidumeeskond saab väärilise auhinna ja kõik osavõtjad on pärast mängu palutud Kumu sünnipäevapeole!
Mäng algab kell 16.00 ja kumumiseks on aega kaks tundi ehk kuni muuseumi sulgemiseni, mil tuleb oma kaardid käest anda ja jääda lootma parimale tulemusele. Võidab mitte kiireim, vaid sisukaim võistkond. Võrdsete tulemuste korral on kaalukausiks loomingulisus ja häda korral fortuuna Kumu direktori näol.

Selleks et osa võtta ja auhindu võita, on vaja oma meeskond eelnevalt registreerida. Registreerida ja rohkem infot küsida võib helistades telefonil 602 6126 või kirjutades aadressil kumu.giid@ekm.ee

Enne või pärast registreerimist tuleb igale võistkonnaliikmele osta ka pilet, mida saab Kumu kassast või Piletilevist.
Eelkooliealistele sisspääs tasuta.

Muuseumisse tasub tulla juba varem, sest kell 15.00 on võimalik Kumus kohtuda mitme tuntud eesti kunstnikuga, kes räägivad Kumust, endast ning oma töödest Kumu ekspositsioonis. Graafikaateljees on võimalik vaadata, kuidas sünnib graafikatehnikas kunstiteos.

Tantsumemm Helju Mikkel saab Anna Raudkatsi elutööpreemia

Helju Mikkel

Anna Raudkatsi Fondi haldusnõukogu otsusel saab käesoleval aastal Anna Raudkatsi nimelise rahvatantsustipendiumi elutööpreemiana tantsumemm Helju Mikkel kauaaegse tulemusliku rahvatantsualase tegevuse eest Eestis. Elutööpreemia antakse Helju Mikkelile üle Paide Spordihoones 19. veebruaril kell 16 algaval XI Kägara kontserdil.

Tantsulooja ja -pedagoog Helju Mikkel on olnud tantsujuht alates 1945. aastast. Tartu Riikliku Ülikooli rahvakunstiansambli pikaajalise kunstilise juhina (1953-1978) oli ta 1956. aastal üks üliõpilaste laulu- ja tantsupidude Gaudeamus algatajaid ning hiljem mitmekordne peo üld- ja aujuht. Helju Mikkel on olnud aktiivne tantsulooja, tema tantse on tantsitud üldtantsupidudel 25 korral. Ta on kuulunud neljal korral üldtantsupidude lavastusgruppi, on olnud 1970. aastal peo üldjuht ning liigijuht aastatel 1955, 1965, 1973.
Helju Mikkeli koduõuel Haldja talus on kolmel korral (1994, 1999 ja 2004) süüdatud tantsupeo tuli. Helju Mikkeli tööd ja tegevus on pälvinud palju tähelepanu. 1991. aastal omistati talle Ullo Toomi nimeline tantsupreemia ning 2000 aastal tunnustati teda ka Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärgiga.
Anna Raudkatsi Fondi haldusnõukogu liikme, Angela Arraste sõnul on Helju Mikkel, või memm, nagu tantsijad teda kutsuvad, suur rahvatantsu looja ja mõtestaja. “Halduskogul on väga hea meel, et Anna Raudkatsi stipendiumi kaheksas laureaat on just memm. Ta on algatanud palju olulisi traditsioone ja sõnastanud olulisi väärtusi.” ütleb Angela Arraste.
Anna Raudkatsi fond asutati 1992. aastal Eesti Üldlaulupeo Direktsiooni (Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse) poolt. Fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Anna Raudkatsist ja väärtustada folkloori- ja rahvatantsualast tegevust. Stipendiumit antakse vähemalt 50-aastasele isikule vaid üks kord. Stipendiumi antakse välja Anna Raudkatsi 5 või 0 lõppeva sünniaastapäeva aastal (Anna Raudkats sündis 23. veebruaril 1886. a.) ja igal tantsupeol. Tänavu on Eesti Rahvuskultuuri Fondi ning Eesti Laulu- ja Tantspeo Sihtasutuse poolt välja antava stipendiumi suuruseks 2011 eurot.

Anna Raudkatsi stipendium antakse Helju Mikkelile üle 19.veebruaril kell 16 Paide Spordihoones tantsukontserdil “Kägara 11”, millega tähistatakse Eesti Tantsujuhtide Rahvatantsurühma 45.sünnipäeva ja Anna Raudkatsi 125. sünniaastapäeva.

Tartu Maraton siiski toimub

Täna otsustas 40. Tartu Maratoni korralduskomitee, et 63 km start Otepääl lükatakse tund aega edasi ning see toimub kell 10.00. Lühema 31 km distantsi lähe Arula teeristis saab teoks samuti tund plaanitust hiljem kell 13.30.

„Edasilükkamise põhjuseks on ennustatav külm ilm. Tund aega hiljem toimuv start võimaldab tuhandetel suusatajatel alustada mõnevõrra pehmema temperatuuriga. Rohkem ei ole võimalik starti aga edasi lükata, sest nii jääksid viimased lõpetajad jälle külma ja pimeda kätte. Valisime kõiki arvestava kesktee,“ selgitab 40. Tartu Maratoni peakorraldaja Indrek Kelk.

Maratoni meditsiiniteenistuse koordinaator Andras Laugamets soovitab kõigil osalejatel kindlasti läbi mõelda enda kaitsmine külma eest. Juhendi selleks leiab aadressilt: http://tartumaraton.ee/index.php?sisu=tekst&mid=2213&lang=est. Tegemist on kõigile suusasõpradele kohustusliku lektüüriga.

Finiši uus sulgemisaeg on 18.30. See tähendab, et pika distantsi läbimiseks on senise 10 tunni asemel 8 tundi ja 30 minutit. Sellega tuleb aeglasematel suusatajatel kindlasti arvestada. Antud otsus võeti vastu samuti osalejate heaolu silmas pidades. Lisaks kuuele teeninduspunktile lisandub maratoniraja ja maantee ristumiskohtadesse veel 4 meedikuga varustatud punkti, kus saab soovi korral rajalt lahkuda.

Laupäeval toimuma pidanud lasteüritused lükatakse edasi, sest ilmaprognoos lubab väga madalaid temperatuure. Toimumisaeg täpsustatakse edaspidi.

Rebane omandas sukeldujaameti

Rebase kaevatud poolemeetri sügavune auk
Rebased on paksu lume ja krõbedate külmakraadidega hästi kohanenud. Sel nädalal oli Haanjas Laioja talu hoovis näha rebast, kes pidas jahti pool meetrit lume all liikuvale loomakesele.

Üle välja jooksev rebane tardus keset jooksu, jäi pingsalt kuulama, hüppas siis kõrgele õhku ja sukeldus pea ees sügavasse lumme. Ainult sabaots jäi lume alt välja. Eemal pilti jälgiv pererahvas nägi, kuidas rebane kühveldab august lund välja, tuli siis rahuloleva näoga august välja, väike loomake hammaste vahel. Augu äärel maiustas rebane lõunasöögiga ja tipsis rahulolevalt üle lume metsa tagasi.

Pererahvas läks hiljem auku vaatama ja nägi, et see on äärest pea poole meetri laiune, põhjast vaevalt 5 sentimeetrine.

Noored saavad parema võimaluse poliitikas osalemiseks

Projekti „Noored dialoogis poliitikutega“ raames avati veebiportaal www.valitsejad.eu. Selle eesmärgiks on tihendada noorte ja poliitikute vahelist aktiivset ja sisutihedat dialoogi.

Portaal annab ülevaate poliitiku eluloost, tegevustest, publikatsioonidest ning sotsiaalmeedia sissekannetest. Portaali vahendusel on võimalik esitada riigikogu- ja valitsuse liikmetele päringud ning algatada foorumis diskussioone ühiskonnaelu aktuaalsetel teemadel. Lisaks on portaalist kättesaadavad lugemismaterjalid kodanikühiskonna ja osalusdemokraatia kohta.

Portaal www.valitsejad.eu on mõeldud eelkõige noortele vanuses 15 – 25 aastat. Kaasalöömiseks ei ole vaja riigiteaduste eriharidust, vaid huvi ühiskonna vastu – olgu sinu nišiks sport, kultuur, loomakaitse, keskkond, ettevõtlus või teadus! Kuna portaal on edasiarendamisel, ootavad tegijad kommentaare ja ettepanekuid selle paremaks muutmisel.

Valitsejad.eu on loodud koostöös Eesti Noorteühenduste Liidu, vabatahtlike Eesti noorte, Ratastoolis poliitikahuviliste organisatsiooni ning Poliitikauuringute Keskusega PRAXIS.

Laupäeval tuleb Pärnus rohevahetus

Kõik, kel kodus mõni toataim üle või puudu, võivad laupäeval, 19. veebruaril minna Pärnu aiandus- ja mesindusseltsi saali Allika 2a, kus kella 10-11 toimub toataimede rohevahetus. Rohevahetusse tulevad nii toataimed, tütartaimed,  pistikud, sibulad, mugulad kui seemned. Hädalised saavad kaasa ka taimepotte ja muid anumaid. Astroloogilise kalendri järgi kestab homsest kuni 25. veebruarini hea külvi- ja istutusaeg.

Kell 11 algab samas loeng toataimede kasvatamise iseärasustest, valguse, õhuniiskuse, kastmise ja väetamise nippidest, kasvusubstraatidest ja taimekaitsest. Praktilise tööna õpitakse istutama erinevaid orhideesid.

Päeva korraldab Pärnu Aiandusklubi.

Rosmal jätkub Laivi nukukursus

Põlvamaal Rosmal waldorflasteaias Täheke jätkab tööd Laivi nukukursus. Meisterdamishuvilisi oodatakse Rosmale kolmapäeviti kord kuus kell 14.00-17.00.

Eile alanud tänavune nukukursus jätkub 9. märtsil, 6. aprillil ja 11. mail. Kõik huvilised on oodatud, ent hea oleks enne oma osalemissoovist teada anda kursuse juhendajale, kogemustega waldorfkasvatajale Laivi Raamat-Boekele telefonil 53625812.

Kursus algas väikeste loomade õmblemisega. Kevadel proovitakse kätt väikeste nukkude õmblemisega. Kui sul on kodus viltinud vana kampsunit, paksemast sametit, millest saaksid välja lõigata koera, siis võta see kaasa. Osalemise tasu 3 eurot, lisaks tasu nukutrikoo, täitevilla jms materjali eest.

Allikas: Rosma Haridusselts

Sännas algab täna läbipaistvate suhete koolitus

Sel nädalal on Eestis Euroopa ökokogukogukondade liikumise eestvedajad Saksamaalt Ina Meyer-Stoll ja Achim Ecker ökokogukonnast ZEGG. Eile viisid nad Tartus läbi oma kogukonna tutvustuse teemal “Läbipaistvad suhted ja hirmudest vaba armastus ZEGG ökokogukonnas Saksamaal”, täna on algamas neljapäevane läbipaistvate suhete koolitus Sänna kultuurimõisas.

Sänna koolitusele vabanes paar kohta, nii et kellel huvi, võib võtta ühendust jaanus@juured.ee. Vt lähemalt siit.

Allikas: Jaanus Viese

Söödävili läbi!

Foto: Uma Leht
«Kulõ, kas ma või sullõ tuvva 20 põrsast? Rahha ei taha, mul olõ-i näid inämb minka süütä!» kõlist’ ilda aigu üts väiku Võromaa tsiakasvataja tõsõlõ. «Kos sa hukah, kost ma tuu söödä võta?!» hiitü tõnõ ja kaup jäigi katski.

«Nii korgõt söödävilä hinda ei olõki nännü! Ja kõgõ hullõmb – tuud ei olõ Eestimaalt inämb saia, mõni ütsik viil müü!» ütles murõligult Peri POÜ juht Kongo Kalmer. Tuu tähendäs, et ku eläjäpidäjäl om söödävili läbi, sõs om parhilla murõ suur. Suurõl Peri POÜl om õnnõs vilävaru olõman, 530 eläjät ja 120 000 kanna nälgä ei jää.

Et kõgõ inämb söödävillä kulus tsiko süütmises, sõs ommaki parhilla kõgõ suurõmban hädän tsiakasvataja. «Ku võtat aolehe valla, sõs kõgõ põhilidsõmb ostukuulutus põllumajandusõ poolõ päält om terävili,» ütles vana Võromaa üts suurõmbit tsiakasvatajit, Navi külä Jaagumäe talo peremiis Timmi Mart. «A kes tsiku ostõdu viläga süüt, saa lihamüügist tagasi õnnõ söödä hinna, kõik muu – eelektri, kütus, palga – tuutva kahjumit.»

Et Timmi kasvatas umalõ tsiakar’alõ (laudan kõrraga 2000 tsia ümbre) söödävilä esi ja tuud jääs eski 600–700 tonni perrä, sõs timä kurta ei saa. A väega kipõstõ tä villä müümä kah ei torma: hind nõsõs viilgi. Loe edasi: Söödävili läbi!