Pärimusmuusik ja jutuvestja alustavad kontserttuuri

Catlin Jaago (vasakul) ja Piret Päär. Foto: folk.ee
Viljandi Pärimusmuusika Aidas jaanuari keskel sooja vastuvõtu saanud kontsert “Sõnade ja sõrmedega” läheb veebruaris üle-eestilisele tuurile. Ees seisab kuus kontserti, mis on täidetud eheda pärimusmuusika ja haaravate juttudega.

Eesti üks silmapaistvamaid noori pärimusmuusikuid Cätlin Jaago esitleb tuuril oma värsket sooloalbumit “Soolo” ja tutvustab peagi ilmuvat parmupillikogumikku. Tuntud jutuvestja Piret Päär räägib vahelduseks nii tõestisündinud lugusid kui rahvajutte, kus peategelaseks pillimees.

Kontserdid toimuvad 4. veebruaril Sangaste Seltsimajas, 6. veebruaril Haanja Rahvamajas, 9. veebruaril Tallinna Vanalinna Muusikamajas, 10. veebruaril Pärnu Maarja-Magdaleena Gildis, 18. veebruarilil Rapla Kultuurikeskuses ja 25. veebruaril Harjumaal Oru Külakeskuses.

Cätlin Jaago eestvõttel valmiv kogumik “Eesti parmupill” saab olema mahukas helimaterjalide ja fotodega illustreeritud ülevaade eesti parmupilli ajaloost, mängijatest ja pillilugudest, mille juures leiavad koha ka noodiraamat ning mänguõpetus. Loe edasi: Pärimusmuusik ja jutuvestja alustavad kontserttuuri

Puulaevaselts Vikan avab uksed ning tutvustab tegevust

puulaev
Foto: vikan.ee

MTÜ Puulaevaselts Vikan kutsub kõiki 28. jaanuaril 2011, kell 13-16 Haapsalu Raudteejaama Kaubaaita avatud uste päevale.
Avatud uste päeva eesmärk on tutvustada väljaõppega seotud võimalusi. Uus kursus hakkab märtsi lõpus ning praegu on võimalik sellele registreeruda. Oodatud on ka ettevõtjaid, kes otsivad oma tegevuse laiendamisel väärt tööjõudu.
Esimese korra osalejate seas on väga palju kuldsete kätega inimesi, kes oskavad hinnata töötegemist. Oodatud on ka kõik ülejäänud huvilised, kohapeal antakse projekti ja seltsi kohta mitmesugust infot.
Eelmisel aastal käivitas Puulaevaselts Vikan Euroopa Liidu ja Euroopa Sotsiaalfondi toel kolmeaastase projekti „Läänemaa edu“, mille eesmärgiks on piirkonna töötute ja tööturul mitteaktiivsete isikute aktiveerimine läbi puulaevaehitusõppe andmise.

Allikas: Läänemaa infoportaal

Noorte teadusvideote konkurss tõi korraliku saagi

Äsjalõppenud Tartu Ülikooli korraldatud noorte teadusvideote konkursile laekus kokku 57 tööd. Eriti agaralt võtsid osa kooliõpilased. TÜ teaduse populariseerimise peaspetsialisti Aitel Käpa sõnul oli konkursist osavõtt rohke ja tööde tase üllatavalt hea. “Lapsed ja noored oskavad neile kättesaadava suhteliselt lihtsa tehnoloogia abil vägagi nutikaid lahendusi välja mõelda,” ütles ta.
Laekunud töödest 43 on tehtud kooliõpilaste poolt, kelle hulgas olid esindatud pea kõik vanuserühmad – algkooliõpilastest abiturientideni. Tudengid saatsid konkursile 14 teadusvideot.
Videoid hakkab hindama teadlastest ja ajakirjanikest koosnev žürii, kes teeb oma otsuse teatavaks 12. veebruaril ETV saates Terevisioon. 7.-12. veebruarini näitab Terevisioon ka konkursi paremaid palu.
Kõiki laekunud klippe saab vaadata Tartu Ülikooli teadusuudiste portaali Novaator videolehel www.novaator.ee/video
Publiku lemmiku kasuks saab hääli anda kuni 4. veebruarini.

Allikas: www.ut.ee

Soomaa Sõprade Selts kutsub mõttetalgutest kokkuvõtteid tegema

Soomaa Sõprade Selts kutsub avalike mõttetalgute kokkuvõtlikule üritusele teemal: piirkonna kogukonnaelu ja koostöö arendamine, mis toimub:
27. jaanuaril algusega kell 18 Kõrtsi-Tõramaa Külastuskeskuses.
Seekordsetel mõttetalgutel tehakse esimesi kokkuvõtteid küsitlusest ja mõttetalgutel tõstatatud teemadest.Ürituse moderaator on Urmas Tuuleveski.
Mõttetalgute eesmärgiks on olnud välja selgitada probleemid, mis täna külaelanike arvates piirkonna ühtlast arengut takistavad ja nendele probleemidele ka üheskoos lahenduste leidmine. Mõttetalgud annavad võimaluse  kõigil oma piirkonna saatuse ja käekäigu mõjutamisel osaleda.

Allikas: greengate.ee

Põlva keskraamatukogus on avatud näitus Vabadussõja mälestusmärkidest

26. veebruarini on Põlva keskraamatukogus avatud näitus Vabadussõja mälestusmärkidest. Väljas on fotod Raivo Renteri kogust ja valik samateemalist kirjandust.

15. veebruarini on lugemissaalis avatud Soome fotograafi Markus Varesvuo fotonäitus “Ellujääjad. Lume ja jää linnud”. Näitus korraldati koostöös Soome Instituudi Tartu osakonnaga.

Allikas: polvamaa.ee

Tervishoiualase arutelu keskmes on patsient

3. veebruaril toimub Tallinnas arutelu „Märka haiget!“, kus otsitakse vastuseid, kuidas tagada patsientidele vajalik õigeaegne, tänapäevane ja kvaliteetne arstiabi ning missuguseid muudatusi on selleks vaja teha tervishoiu rahastamises.

Selleks, et patsiendid taas tähelepanu keskmesse jõuaksid, tuleb meie väikese rahva jaoks nii olulise valdkonnaga sisuliselt tegelda ja teha vajalikud muudatused. Arstiabi saab olla kvaliteetne ja efektiivselt toimida ainult siis, kui see on õigeaegne, iga hilinenud tund või päev võib tähendada haige jaoks korvamatut kahju.

Osalema, patsientide ja tervishoiutöötajate küsimustele vastama ning väitlema on kutsutud kõigi parlamendierakondade esindajad, kes tutvustavad ka erakondade tervishoiuprogramme eelseisvateks Riigikogu valimisteks.

Arutelu toimub 3. veebruaril algusega kell 14 Tallinnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla E-korpuse saalis, Sütiste tee 21. Korraldavad Eesti Patsientide Nõukoda, Eesti Arstide Liit ja Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit. Arutelule järgneb pressikonverents.

Eesti Patsientide Nõukoda

Eesti Arstide Liit

Eesti Tervishoiutöötajate Kutseliit

Kiek in de Kökis avatakse autograafide näitus

Teisipäeval, 25. jaanuaril avatakse Tallinna Linnamusueumi filaalis, suurtükitornis Kiek in de Kök näitus „Autograaf ja isiksus”.

Näitusel on eksponeeritud ajalooliste suurkujude käekirjad: Maria Stuart, Christoph Kolumbus, Leonardo da Vinci, Gottfried Wilhelm Leibniz, Johann Sebastian Bach, Karl Marx, Immanuel Kant, Johann Wolfgang Goethe, Martin Luther, Peeter I, Johan Laidoner, Bernt Notke, Aleksandr Puškin, Napoleon.

Goethe on öelnud, et suurte inimeste olemus avaneb läbi nende käekirja. Käekirjades ärkavad ellu ajaloolised sündmused ning nimed omandavad elava sisu.

Eriti huvitavad on Martin Lutheri kirjad Revali raele 1531. ja 1532. aastast. Alamsaksa keelest on tõlgitud kaks Bernt Notke kirja Pühavaimu peaaltari kohta. Näitusel näevad vaatajad ka Revali linna privileegide kinnitamise akti, millele Peeter I kirjutas alla 13. märtsil 1713. aastal. Nende dokumentide originaalid asuvad Tallinna Linnaarhiivis. Eesti Sõjamuuseumist on pärit kindral Johan Laidoneri kiri oma abikaasale Mariale. Kõik kirjad on tõlgitud eesti, vene ja saksa keelde.

Kiek in de Kök on avatud teisipäevast pühapäevani kella 10 – 17.30 ning märtsist  kella 10.30 – 18. Autograafide näitus jääb avatuks 5. juunini.

Avatud on juubelinäitus „Eduard Tüür – 80”

karikatuur
Eduard Tüür näituse avamisel.

Kiek in de Köki I korrusel on avatud tuntud karikaturisti Eduard Tüüri juubelinäitus „Eduard Tüür – 80”. Näitusel on eksponeeritud 80 tööd möödunud aastakümnetest.

Igal laupäeval ja pühapäeval, kella 14 – 16 jagab autor kohapeal autogramme vastvalminud karikatuurikogumikule „Must kokteil pilapiltidest elik Eduard Tüür 80”.

Näitus jääb avatuks 15. märtsini.

Filmimuuseum näitab dokumentaalfilmi „Tantsud Linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt”

Filmipühapäeval, 30. jaanuaril kell 14 linastub Maarjamäe lossi kinosaalis dokumentaalfilm „Tantsud Linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt.” 28. detsembril 2010 esilinastunud filmist räägib autor Jaak Lõhmus. Filmi vaatamine on tasuta.

Kirjanik ja filmilooja Lennart Meri valiti pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist kahel korral Eesti Vabariigi presidendiks, aastatel 1992 – 2001. Veerand sajandit oli Lennart Meri elu tihedalt seotud eesti filmindusega. „Tantsud Linnuteele“ jälgib Lennart Meri filmitegemisi alates 1964. aastast, mil ta kutsuti tööle Tallinnfilmi. Peagi sai tulevane president kohalikuks võtmeisikuks Eesti-Soome filmikoostööplaanide kavandamisel. Film tutvustab Lennart Meri soome-ugri rahvaste kultuurist ja hõimusuhetest jutustavate antropoloogiliste dokumentaalfilmide „Veelinnurahvas” (1970), „Linnutee tuuled” (1977), „Kaleva hääled” (1986), „Toorumi pojad” (1989) ning „Šamaan” (1997) valmimislugu.

Ekraanil on näha fotosid filmiekspeditsioonidelt, katkendeid telesaadetest Lennart Meri filmi-intervjuudega, tema enda videokaameraga salvestatud kaadreid, kunagi filmidest välja jäetud filmilõike, kirjavahetust, Tallinnfilmi arhiividokumente jm. Juttu tuleb ka Nõukogude filmibürokraatia keelu tõttu teostamata jäänud rahvusvahelisest dokumentaalprojektist „Paat”, samuti teistest teostamata jäänud filmiideedest. Kõnelevad Lennart Meri filmikaasteelised, kolleegid ja sõbrad: Sirje Helme, Lisa Hovinheimo, Jaan Kaplinski, Arvo Kruusement, Eva Lille, Rein Maran, Vaike Mesila, Vello Samm, Heno Sarv, Tõnu Seilenthal, Mark Soosaar, Enn Säde, Veljo Tormis, Kari Uusitalo, Juha Vakkuri jt. Filmi stsenarist ja režissöör on Jaak Lõhmus,  operaatorid Maido Madisson, Mait Mäekivi, Rein Kasak, Ago Ruus, Andres Suurevälja jt,  helioperaator Toomas Vimb, helilooja Andres Valkonen, monteerija Kalle Käärik,  produtsent Mati Sepping. Film valmis 2010. aastal Estinfilmis koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga.

Eesti Ajaloomuuseum

Muhulane Tõnis Kipper tõi oma pensionisamba lossi väljanäitusele

kunst
Vaike Kivilo tuletab näituse avamisele kogunenud rahvale meelde, et kunstikogu – see ongi pensionisammas, vähemalt Tõnis Kipperil. Foto: Ene Kallas/MeieMaa

Ajaleht Meie Maa annab teada, et muhulane Tõnis Kipper tõi huvilistele vaadata oma kunstikogu ja pani Kuressaare lossi üles näituse “Kunst tuleb kapist välja”. Kui Kuressaare lossi keldrisaalis näituse avamisele koguneti, nimetati Kipperit Saaremaa Kunilaks.
Meie Maa kirjutab, et Kipper hoiab kodus kapis ilmselt Saare maakonna parimat kunstikogu, mida ta võib tõepoolest oma pensionisambaks pidada, nagu ta ise on öelnud Näitusel on eksponeeritud on 80 taiest: joonistused, graafika ja maalid. Esindatud on niisugused autorid nagu Heinz Valk, Leonhard Merzin, Aapo Pukk, Ernst Kollom, Evald Okas, Anna Litvinova-Merilo, Rita Raave, Vive Tolli, Edgar Valter ja paljude teoste tunnustatud autor Tundmatu. Selle viimase kohta sõnas kogu omanik, et tal oleks väga hea meel, kui Tundmatu asenduks mõne nimega – ehk keegi tunneb mõne teose või kunstnikukäekirja ära. Teoste hinnast rääkides sõnas Kipper, et hind ja väärtus on alati suhtelised ja ajas muutuvad. Kunsti tuleb tema soovituse kohaselt osta siis, kui kunstnikud veel elavad, siis on hoopis teine hind ja teine väärtus.
Kipperil on mõte teha kapist väljuvast kunstist traditsioon. Tuleviku taoline näitus võiks välja näha nii, et igaüks, kes näituse avamisele tuleb, toob kodust eksponeerimiseks kaasa mõne pildi.
Näitus jääb avatuks 27. veebruarini.

Allikas: MeieMaa

Kurgjal ootab huvilisi talukultuurikool

majamuuseum
Kurgjal korraldatakse huvitavaid käsitöökoolitusi.

Aasta 2011 on C. R. Jakobsoni Talumuuseumi talukultuurikoolis kuulutatud käsitööaastaks.

23. jaanuaril alustati kõlapaelte kudumise õpitoaga. Kõlapaelad on lisaks ilule ka praktilised. Oma tugevuse tõttu kooti vanasti neid isegi hobuseohjadeks. Tänapäeval sobib kõlapaelu kasutada kaunistustena rõivastel või kodutekstiilidel näiteks kotisangadena, võtmehoidjatena või järjehoidjatena.

30. jaanuaril korraldatakse „vaseliste“ õpituba. Vaselised on metallist spiraalsed detailid. Juba muinasajal on pronksspiraalidest peaehteid tehtud ja nendega rõivaid kaunistatud. Täna on võimalik vanade töövõtetega teha endale tore käevõru, peaehe või lausa vöö. Väiksed detailid sobivad hästi kottide või rõivaste kaunistuseks. Miks mitte kasutada vaselisi isegi kinda kaunistusena. Kursusel vajalikud töövahendid ja materjalid saab kohapeal.

Õppepäev algab kell 10 soojas hästi valgustatud õppeklassis muuseumi uues käsitöömajas.  Lisatasu eest pakutakse muuseumi rehetoas lõunasööki. Kuna kohtade arv on piiratud, on vajalik eelregistreerimine hiljemalt kolm päeva enne õppepäeva toimumist. Info ja registreerimine tel. 4458171 või 56 657 134 või info@kurgja.ee.

Paavlipäev – 25. jaanuar

Kristlikus kalendris on paavlipäev Pauluse ümberpööramise püha.

Eestis saartel, paiguti Läänemaal ja Harjumaal 20. sajandi alguses vähetähistatud püha. Loetletud alal on paavlipäev olnud talve keskpaiga tähistaja, mistõttu selleks ajaks pidi alles olema pool inimeste ja loomade toidust. Talve poolitajana tähistavad seda püha näiteks rootslased, soomlased ja sakslased.

Paavlipäeva ilm ennustab suveilma: paistab päike, tuleb päikseline ja soe suvi ning hea saak; sajune ilm aga toob haigused ja vihmase suve.

Paavlipäeval algas saartel putukate ennetusmaagiline tõrjumine.

Igasugune villasetöö oli sel päeval keelatud. Kehtis ka pühkemete väljaviimise keeld. Arvati, et sinna kohta, kuhu need viiakse, tekib suvel palju usse.

Allikas:folklore.ee

Seto laulu klubi Mulgimaal

Kolmapäeval, 26. jaanuaril kell 19 saavad Pärimusmuusika Aidas kokku seto laulu huvilised.
Mulgimaal elab palju setosid või seto päritolu inimesi ja nii tekkis klubi kokkukutsujail idee hakata kord kuus kokku saama ja seto laule laulma.
Leeloklubisse võivad tulla kõik lauluhuvilised soost, vanusest ja päritolust olenemata. Peamine, et oleks huvi seto laulu ja kultuuri vastu. Ei nõuta ka viisipidamist ega varasemat laulmiskogemust.
Eriti oodatakse laulma vanemaid inimesi, tulla võib ka laste ja lapselastega. Selline mõnus kokkusaamine hakkab toimuma Pärimusmuusika Aida kaminasaalis iga kuu esimesel kolmapäeval, vahel kutsutakse külla ka seto laulikuid ja pillimehi Setomaalt ja mujalt Eestist.
Esimene kokkusaamine, asja üle arutamine ja lauluhäälte proovimine toimub kolmapäeval kell 19.

Kangakudumine Setomaal

Maarahval on alati olnud linnarahvast erinev elamise kalender ehk päevade jaotus, see on sõltunud töödest ja tegemistest. Tööd ajastati vastavalt aastaaegadele, kus jälgiti kindlasti kuu seisu ja muid looduse märke. Praegu on kõige õigem aeg kangasteljed tuppa tuua, et hakata kuduma. Setomaal on olnud ning on siiani kasutusel vanemate tüüpi nn. maateljed. Seto keeles on teljed peele’. Kõige lihtsamalt seletatuna maateljed on kitsamad ja tallalaudade sidus on lihtsam – niied (nitse’) seotakse otse tallalaudade (lavvaku’) külge ning ülevalt on nad pandud liikuma rullide (tsõõri’) pealt, teistel telgedel on selleks vipid.

Kui kangalõime telgede peale pandi, siis sai see, kes telgede all oli ja lõimi niidepanija kätte andis, pärast keedumuna.

Mõelge, kas te suudaksite kogu pere riided ja majapidamises vaja mineva tekstiili ise kududa ja kudumismaterjali enne valmis kedrata! Ega siis ei viskaks vist ühtegi riidetükki prügikonteinerisse!

Õie Sarv