Päev: 24. jaanuar 2011

Tee ise ehe ehe

Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit korraldab igal aastal temaatilisi konkursse, et saada kaasaegseid rahvuslikke esemeid, rõivaid, jne. Sel aastal on tähelepanu all ehted, käesoleva käsitööaasta 2011 aastateemaks on kuulutatud “Ehe ehe”.

Konkursile eelnevad õppepäevad Eesti Rahva Muuseumis, et saada aimu meie rahvakultuuri traditsioonidest. Esimene õppepäev toimub 28. jaanuaril 2011 kell 11 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Tartus, Kuperjanovi 9), kus töötubades räägivad Jana Reidla Eesti rahva metallehetest läbi aja ja Reet Piiri  teemal “Rahvuslikud ehted – ehtimine ja kandmine”. Lõpetuseks viib muusemi metoodik Virve Tuubel läbi temaatilise ekskursiooni püsinäitusel „Eesti . Maa, rahvas, kultuur“.

Eelmine käsitööaasta oli puutööaasta, sel aastal on tähelepanu keskmes ehted ja järgmisel aastal erinevad taimekiud – 2012. aasta motoks on “Taimest tulnud”.

Riigi, omavalitsuse ja ettevõtja osast hariduses

Juba seitsmendat korda korraldab haridusportaal.ee Eestis ainulaadset ja suurimat üritust, mis ühendab endas messi ja konverentsi.
Hariduskonverents ja -mess “Riik, kohalik omavalitsus ja ettevõtlus hariduses?” toimub 3.-4. veebruaril 2011 Tartus.
Üritusel osalema oodatakse kõiki haridusasutuste juhte ja juhtivtöötajaid, kohalike omavalitsuste juhte ning haridusspetsialiste.
Konverentsi eesmärgiks on uurida riigi, kohaliku omavalitsuse ning ettevõtluse koostöövõimalusi hariduselu korraldamisel. Kahe päeva jooksul on võimalik kuulata väga erinevaid ettekandeid, arutelusid ja diskussioone. Konverentsiga paralleelselt on üritusest osavõtjatel võimalus külastada messi, mis on hea võimalus tutvuda uute õppeasutustele suunatud teenuste ja toodetega, luua kliendisuhteid, vahetada professionaalset teavet ja anda teada asutuse vajadustest.
Konverentsis osalemiseks on vajalik eelregistreerimine. Soovijad võivad registreeruda aadressil: haridusportaal.ee/konverents2011/.

Šamaani tee algkursus taas algamas

29. – 30. jaanuaril 2011 toimub Ida-Virumaal Vilusi külas, 3,25 km Mustveest järveäärset teed pidi põhja poole Mikk Sarve ja Kristel Vilbaste talus šamaani tee algkursus.

Šamaan ehk nõid on tervendaja, kes abistab teisi, reisides meelerännakul teise ilma, et tuua sealt abi ja nõuannet neile, kes seda on temalt palunud. Kursuse sisuks on trummi saatel meelerännakud alumisse, keskmisesse ja ülemisse ilma, samuti metsakäigud siin ilmas. Kõigil käikudel õpitakse maailma kogema nõia kombel, so oma sõnastatud eesmärki kindlalt meeles hoides ning samal ajal kõigel juhtuda lastes, tähele pannes ning meelde jättes. Oluline osa õppimisest toimub kogetut teistega ringis jagades.

Meelerännakute käigus leitakse oma looma- või linnukujulised vaim-abilised allilmast ning õpetaja ülailmast. Kursuse lähtekohaks on Michael Harner’i kirjeldatud ja rakendatud tuumšamanism, mis ühendab eri maade tervendamise praktikaid, samas on õppimisel oluline osa meie oma maarahva pärimusel, regilauludel, keelel ja meelel. Ühises ringis ümber tule kõneleme ning laulame nii igaühe kui ka varasemate inimpõlvede kogemustest suhtlemisel maailmaga tervikuna. Meelerännakud alumisse, keskmisesse ja ülemisse ilma toovad lisa lugudele ning lugupidamisele kõigest olevast ja elavast.

Kursus algab 29. jaanuari hommikul kell 10. Kursuse viib läbi Mikk Sarv. Lõpetamine on 30. jaanuari pärastlõunal. Kursusele ei saa hilineda, samuti ei tarvitata alkoholi kogu kursuse vältel.

Kaasa tuleb võtta kirjutustarbed, kõristi (võib ka omavalmistatud olla), voodipesu või magamiskott, saunalina saunaskäiguks ja midagi põnevat oma koduköögist, külmkapist, aiast või keldrist enda ja oma maitse esitlemiseks teistele.

Kursus on tasuline. Kursusele registreerimine ja info: Mikk Sarv, 5557 7795, maa@ilm.ee või telefonil 528 6357.

Setomaa kultuuriprogrammi tänavune taotlusvoor on avatud

Kultuuriministeerium kuulutas välja tänavuse taotlusvooru Setomaa kultuuriprogrammist toetuse saamiseks, projektitaotlusi saab esitada 21. veebruarini.

Setomaa kultuuriprogrammist saab taotleda toetust pärimuskultuuri, pärimuspõhise uusloomingu, keele ja hariduse, teadus- ja arendustegevuse, meedia ja mainekujunduse ning kogukonnaga seotud projektidele. Möödunud aastal toetas Kultuuriministeerium Setomaa programmist ligi 80 erinevat projekti ja ettevõtmist.

Kultuuriprogramm aitab kaasa Seto vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilimisele, taastumisele ja arengule võimalikult autentsel kujul ning setu kultuuris osalejate ringi laiendamisele, eriti noorte sidumisele esivanemate keele ja kultuuriga. Samuti keskendutakse setu kultuuri uute väljundite, nagu setu kunst, teater, film, toetamisele. Programm on eelkõige suunatud setu pärimuskultuuri ja keele hoidmisele setude põlisel asualal, aga ka mujal, kui tegevused on kooskõlas programmi eesmärkidega.

Programmi sisu, eesmärkide ja projektitoetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi veebilehel.

Kärjekujuline lasteaed Kaerepere lastele

Raplamaa Kaerepere lapsed saavad tõenäoliselt jõuludeks uue lasteaia, mis on mesilaskärjekujuline.
Arhitektuuribüroo Projekt O2 viib lähiajal projekti sisse viimased muudatused ja siis võib ehitus alata. Projekti autor juhtivarhitekt Ott Ojamaa ütleb, et kärjekujuline maja on optimaalne ja loomulik ehitusstruktuur: “Meekärg on selline moodustis, millel on parim ruumikasutus, võimalikult palju valgustatud pinda. Laste jaoks tekib mõnus mänguruum, millel pole teravaid nurki – täisnurkne käsib, teravnurkne keelab, kuusnurkne lubab.”
Lasteaed saab olema mõnusalt mänguline, peale selle on kasvatajal pidevalt hea ülevaade toimuvast, sest kuusnurksel ruumil on keskpunkt ja õpetaja saab alati lapsi aidata ja juhendada.
“Veel parem oleks ringikujuline hoone, kuid see on ehituslikult keeruline lahendus,” lisas Ojamaa.
Ka õuekujundus on tehtud lähtuvalt kärgstruktuurist, lisaks on arvestatud kõiki õuesõppeks vajalike tingimusi. Õueala kujundamisel said nii lasteaia kui ka lähedal asuva põhikooli õpetajad ise näpunäiteid anda.
Kaerepere alevik on Eesti üks ilusaima haljastusega kohti, haljastusplaan koostati omal ajal tippaedniku Arnold Hannusti näpunäidete järgi.

Ninasi teeäärsed puud ohus

Lohusuu vallavalitsus teatab, et alanud on eeltööd riigimaantee Jõhvi-Tartu-Valga 8,4 km pikkuse Tammispää-Vilusi lõigu (km 61,2-69,6) remondi tehnilise projekti koostamiseks. Projekti eesmärk on teekatte seisukorra parandamine ning sõidumugavuse ja kergliikluse liiklusohutuse taseme tõstmine. Ühtlasi on kavas Tammispää ja Ninasi silla ümberehitus ning Kalmaküla silla remont. Projekti koostamise käigus peetakse läbirääkimisi teeäärsete maade omanikega.

Sellel teelõigul asub ajalooline Ninasi postijaam, mis jäi  Peterburi-Narva-Tartu-Riia postimaanteele. Ninasi postijaam tegutses seal aastail 1772–1877. Postijaama kivist peahoone ehitati 1824. aastal. Ninasi postijaamas peatumist on oma reisimärkmetes maininud prantsuse kirjanik Honore de Balzac (1843). Ajaloouurimustes on mainitud veel Katariina II (1764), Robert Schumanni, Elias Lönnroti, Ferenc Liszti jt peatumist selles postijaamas.

Postijaama ümbrus on hetkel väga kena kõrghaljastusega, teede euroremondi käigus on väga paljud sellised puudekogumid ja alleed kahjuks hävitatud.

Projekt peaks valmima käesolva aasta lõpuks ning kuni selle ajani kajastab projekteerimise käiku veebileht http://johvitee.teedeprojekt.ee

Muistseid jahipidamisviise: hundijaht reel

Et hundid talvel näljased olid ja tihti tee ääres luusisid, korraldasid mehed järgmisel viisil hundijahti. Nad istusid 2-5-kesi rekke ja sidusid pika nööri otsas heinakoti ree taga järele jooksma. Et hunti juurde meelitada, võeti tavaliselt põrsas ehk kutsikas kaasa. Muist mehi hoidsid püssid laskevalmis, üks hoolitses selle eest, et põrsas või kutsikas hästi pidi kisama. Hundid, kes kisa kuulsid, ruttasid teele, kus nad rege ja selle järele hüplevat kotti nägid. Teel „kikerdavat“ kotti koeraks pidades viskusid nad aplalt selle kallale. Seda ootasidki kütid. Et hundid laskekaugusesse olid tulnud, anti reest tabavat tuld.

Oskar Loorits, „Endis-Eesti elu-olu II, lugemispalu metsaelust ja jahindusest“, Tartu, 1941.

Püügivõistlus Rõuge Purakas tulekul

Püügivõistlus Rõuge Purakas toimub Rõuge Suurjärvel eeloleval laupäeval 29.01.2011. Kalapüügivõistlus käib kõige raskema kala püüdmise peale. Lisaks toimuvad püügivõistluse ajal pealtvaatajatele ja lastele erinevad talimängud ning võistlused.

Kalapüügist osavõtutasu on 3 EURi, ülejäänud üritus on tasuta. Info ja reeglid: http://www.facebook.com/purakas
Korraldavad Rõuge Noorteklubi ja Rõuge Vallavalitsus.

Matsalu loodusfilmide festivali filmid nüüd ka Tartus

Tartu keskkonnahariduse keskuse saalis saab homsest iga kuu teisel ja neljandal teisipäeval vaadata Matsalu 8. loodusfilmide festivali filme. Kuni kevadeni pakutakse võimalust osa saada festivali filmidest ka neile, kes Lihulasse ei jõudnud.

Teisipäeval, 25. jaanuaril kell 18 “Bama ja kadunud gorillad” / “Bama and the Lost Gorillas”. Režissöör Ernst Sasse, Nicky Lankester (Saksamaa; 45 minutit). Tallinna Loomaaia eriauhind.

“Kamtšatka – lõhemaa” / “Kamchatka – the Salmon”. Režissöör Daniel Levin (Venemaa; 20 minutit). Eestimaa Roheliste eriauhind.

 

“Fjord” / “Fjord”. Režissöör Skule Eriksen (Norra; 24 minutit). Lääne maakonna eriauhind.

 

 

 

8. Matsalu loodusfilmide festival toimus Lihulas 15.-19. septembril 2010. Filmid võistlesid sel aastal kahes kategoorias: “Loodus” ning “Inimene ja loodus”.

 

Matsalu Loodusfilmide festivali interneti koduleht www.matsalufilm.ee.