Lastekaitse Liit tunnustas lastesõbralikumaid

 MTÜ Lastekaitse Liit ja Eesti Õpilasesinduste Liit andsid üle eelmis aasta lapsesõbraliku ühiskonnategelase ja organisatsiooni tiitlid.

Aasta lapsesõbralikeks ühiskonnategelaste tiitli said Aivo ja Maria Värton, kes on rajanud Uue-Antslasse Euroopas ainulaadse siseliikluslinnaku, mille eesmärgiks on lastele jagada liiklusõpetust reaalse linna tingimustes. Linnak ehitati selleks, et lapsed õpiksid paremini liiklust tundma. Linnak on tehtud lehmalauta ja tegijate hinnangul arendatakse linnakut tulevikus edasi.

Lapsesõbraliku organisatsiooni tiitli sai bussifirma AS SEBE, mille bussides on laupäeviti noortele sõidupiletid -60% odavamad, tööpäevadel aga -10%.

Pühapäeval saab Kadriorust lumememmede linn

Pühapäeval kell 12 algab Kadrioru pargis lumememmede meisterdamine. Lumememmed hakkavad ääristama Kadrioru pargi alleesid. Osalemiseks saab registreeruda aadressil lumememm@kadriorupark.ee või Kadrioru pargi I-lustlas aadressil A. Weizenbergi 33.

Registreerimisel tuleb kindlasti ära märkida meeskonna nimi. Iga registreerunud võistkond saab lumekuubi mõõtudega 100x90x150cm, millest tuleb kahe tunni jooksul lumememm meisterdada. Fantaasialennule piire ei seata ning parimatele lumememmemeistritele panevad Kadrioru park ja Valgusfestival välja auhinnad. Lumememmede allee jääb parki kaunistama, kuni ilmad lubavad.

Valgusfestivali raames algab Kadriorus ka lumeskulptuuride võistlus. Koolid, lasteaiad, sõpruskonnad, pered, tudengid, töökaaslased – meisterdage oma lumeskulptuur või lumememm, tehke sellest pilt ning laadige foto Valgusfestivali Facebooki lehele või saatke aadressile lumeskulptuurid@valgusfestival.ee ja me laeme selle teie eest FB seinale! Korraldajad ootavad fotosid jub ahomseks, 20. jaanuariks. 

Välja valitakse kuni 40 tööd ja meeskonda, kes osalevad suurel lumeskulptuuride valmistamise võistlusel 23. jaanuaril Tallinnas Kadrioru pargis.

Piiranguid ehitajate fantaasiale korraldajad ei sea – ühtviisi lummav võib olla nii mesimumm lilleõiel kui Manhattani kujutis, võib ehitada lihtsalt lumememme, lumejänese, lumekindluse, lumelaterna… Võib ehitada selle, mis tundub õige, ilus ja südamelähedane, isegi kui see ei tundu skulptuurina. Peaasi, et lumest!

Laupäevani saab esitada aasta keeleteo kandidaate

Veel loetud päevad ootab Haridus- ja Teadusministeerium kandidaate 2010. aasta parima eesti keelt väärtustava teo ja selle tegija selgitamiseks. Neid võib esitada 22. jaanuarini, samuti saab kandidaatide poolt hääletada 9. märtsini 2011.

Keeleteokonkursiga otsitakse 2010. aasta jooksul sooritatud või lõpule viidud eesti keelele kasulikke tegusid ja nende tegijaid.

Oodatakse teateid toimekuse kohta eesti keele õpetuse, kasutamise ja levitamise alal, hinnatav on eesti keelt käsitlevate seisukohtade avaldamine trükisõnas, raadios ja televisioonis ning esitatud seisukohtade heakeelelisus, osavõtt eesti keele alastest aruteludest, konverentsidest ja keelepäevadest kodu- ning välismaal, samuti eesti keele alane uurimis- ja arendustöö.

Keeletegijaiks võib esitada üksikisikuid, töörühmi, ühendusi ja asutusi; needsamad võivad olla ka ettepanekute esitajaiks.

Hindamiseks esitatud keeletegude hulgast teeb eelvaliku Emakeele Seltsi juhatus, avalikustades selle oma kodulehel www.emakeeleselts.ee ja esitades kõige enam keeleteoauhinna eesmärgile vastavad ettepanekud aasta parima keeleteo otsustamiseks iseseisvusaegsetele haridus- ja teadusministritele.

Rahvaauhinna selgitamiseks jätkub samade ettepanekute poolt hääletamine, lihtsaim viis selleks on Haridus- ja Teadusministeeirumi kodulehel  www.hm.ee/keeletegu2010

Keeletegu 2010 kuulutatakse välja emakeelepäeva üritusel 14. märtsil Vastseliinas.

Homme saavad huvilised osaleda röövpüügis kalavetel

Rannarahva Muuseumis Viimsis avatakse röövpüüki tutvustav näitus „Röövpüüdjad“. Näitus „Röövpüüdjad“ tutvustab röövpüüdjate poolt toime pandud rikkumisi, tekitatud keskkonnakahju ning õpetab õigesti käituma ja reeglite järgi kalastama. Igal aastal pannakse Eestis toime ligikaudu 2000 kalapüüginõuete seadusrikkumist. 2009. aastal oli koguni 2283 rikkumist. Rannarahva Muuseumi avatav näitus juhib tähelepanu erinevatele röövpüügiviisidele ja nende laastavale mõjule.

Näitusel on välja pandud erinevates Eestimaa piirkondades püügilt eemaldatud või konfiskeeritud röövpüügivahendeid ahingutest ja võrkudest kuni omavalmistatud lõkspüüniste ja muude kurioossete leiutisteni. Vaataja ette on toodud markantsemad röövpüügijuhtumid.

Röövpüük on globaalne probleem – maailma kalavarudele teeb suurimat kahju illegaalne kalapüük. Eestis kahjustab kalavarusid püügikvoote ületav tööstuslik püük, kuid hävitav mõju on ka harrastuskalastajate ja muidu ebaseaduslike püüdjate hoolimatul tegevusel. Enamlevinud rikkumised on püügiloata ja keelatud vahenditega kalapüük, keelualadel ja -aegadel kalastamine ja alamõõdulise kala püük. Röövpüük kahjustab meie rahvuslikku rikkust ja kalavarude kaitse on meie kõigi ühishuvi.

Näitusega „Röövpüüdjad“ samaaegselt on Rannarahva Muuseumis üleval ka Eesti Loodusmuuseumi zooloogi ja loodusfotograafi Tiit Hundi fotonäitus „Eesti kalad“. Oma loomulikus keskkonnas on üles pildistatud pea kõik Eesti vetes elavad kalaliigid. Nende seas on nii Eesti veekogudes laialt levinud kalu kui ka põnevad liike, kellega tavaelus pea kunagi kokku ei satuta.

Näitused avatakse neljapäeval, 20. jaanuaril ning on külastajatele avatud 20. maini 2011.

Neljapäeval arutletakse heaks lapsevanemaks olemise üle

20. jaanuaril toimub  Tallinna Ülikooli konverentsikeskuses konverents pealkirjaga “Kas lapsevanemaks sünnitakse või õpitakse?”.

Viimasel ajal räägitakse aina rohkem täiskasvanute muutunud ootustest lastele. Lapsevanemad, õpetajad, spetsialistid, kes töötavad perede ja lastega ning kellel on oluline mõju meie laste arengule, on keerulises olukorras. Ühelt poolt tahame, et meie lapsed oleksid kuulekad nagu vanasti. Teisalt ootame, et nad saaksid hakkama selles aina muutuvas maailmas, milles me isegi vahel toimetulemisega hätta jääme. Me soovime, et lapsed oleksid loovad, enesekindlad ja iseseisvad. Kuulekus ja loovus ei pruugi aga käia käsikäes. Selles olukorras on üha raskem jätkata vanade kasvatusmustritega. Vajame uusi teadmisi.

Teemade üle arutlevad psühholoogia doktorid, TÜ Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituudi dotsent Dagmar Kutsar ja Denveri Ülikooli psühholoogiaprofessor Howard J. Markman, Tallinna Ülikooli alushariduse õppetooli lektor, pereterapeut Pille Murrik ning Family-Lab Internationali pereterapeut ning mitme lapsevanemakoolituse raamatu autor Jesper Juul Taanist.

Vanemahariduse konverentsi korraldab Perekeskus Sina ja Mina koostöös EV Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Pereteraapia Ühinguga. Konverents algab kell 10

Vikerraadios algab vabaühenduste saatesari

 Alates  21. jaanuarist on Vikerraadio eeter üle kahe nädala reedeti kell 10-11 Huvitaja saate raames kodanikuühiskonna, vabasektori ning arengukoostöö teemade päralt. Esimeses saates on külalisteks Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam, Riigikogu liige ja ajaloolaneMart Nutt ning Jaan Tõnissoni Instituudi Maailmahariduse keskuse Eesti-Afganistani sõpruskoolide projekti juht Maari Ross. Räägitakse kodanikuühiskonna kujunemisest ajaloos, tänapäeva Eestis ning vaadatakse arengukoostöö sihtidest rääkides oma ninast kaugemale.

Moisekatsi Elohelü sai Eesti Muusikafestivalide Ühingu liikmeks

Selle aasta jaanuarist kuulub 1999. aastal Põlvas alguse saanud ja neli viimast aastat Moostes toimunud Eesti rahvamuusikatöötluste festival „Moisekatsi Elohelü“ Eesti Muusikafestivalide Ühingusse. Eesti Muusikafestivalide Ühingusse kuulub 40 Eestis toimuvat festivali ning 2002. aastast ollakse ka Euroopa Festivalide Assotsiatsiooni liige. Ühingu juhatuse esimees on muusik Villu Veski. „Moostes toimuva festivali üks mõte on elavdada kultuuri- ja majanduselu ka väiksemates keskustes ning soodustada turismi arengut“ tõdes Mooste vallavanem Ülo Needo. Eesti Muusikafestivalide Ühingu eesmärgiks on ühendada Eestis toimuvaid muusikafestivale ja pakkuda kõrget kunstilist kvaliteeti, kanda edasi rahvuslikke kultuuriväärtusi, koordineerida sündmuste kalendrit, koguda ja levitada teavet festivalidest nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt ning elavdada koostööd.

Eesti Rahva Muuseum kogub muljeid rahavahetusest

Eesti Rahva Muuseum kogub meenutusi seoses rahavahetamisega ja uue raha käibele tulekuga. Kirjutage oma esimestest ostudest, ootusärevuses kokkuostetud kaupadest või sellest, millised on esimesed muljed seoses uue raha ja uute hindadega, milliseid lugusid räägiti ning mis tundeid krooni kadumine tekitas.

1. jaanuarist on Eestis käibel Euroopa Liidu ühisraha euro, mis kahel esimesel nädalal kehtis võrdse maksevahendina kõrvuti krooniga ning selline muutus ei jätnud kedagi ükskõikseks. ERM kutsub meenutama ka varasemaid rahavahetusi ja jäädvustama muutustega seonduvat.

Oodatakse lugusid, arveid, esemeid, fotosid või filme 31. juulini 2011. Vastuseid palutakse saata: e-postiga: tiina.tael@erm.ee või posti teel: Tiina Tael, Eesti Rahva Muuseum

Allikas: ERM

Bon voyage! Bon voyage?

Kadri Koreinik,
külaelanik

Ütlen kohe alguses, ma ei reisi palju: tööasjus kolm-neli korda aastas. Puhkusereise ma ei armasta. Tarbiv puhkus nõuab pingutust ja muutub kohe tööks kätte. Mulle sellest piisab.

Tänapäeva maailma mõõdupuu järgi, kus edukad on vaid igas mõttes mobiilsed indiviidid, on seda selgelt vähe. Reisimise pakkumise poole pealt on mitmeid takistusi, miks ma mobiilsuses edukas olla ei taha. Üks nendest on – ma ei soovi ennast pidevalt nö välja lülitada. Teine, paraku pole mul võimalik lubada endale Titanicu ülemiste tekkide kajutit. Loe edasi: Bon voyage! Bon voyage?