Eesti-Läti programm korraldab seoses taotlusvooru avamisega reedel, 8. oktoobril Pärnus kontaktfoorumi, kuhu oodatakse inimesi, kes on huvitatud koostöö arendamisest Läti partneritega ja ühisest raha taotlemisest.
Kontaktfoorum annab võimaluse kohtuda erinevate Läti asutuste ja organisatsioonidega ning leida tulevikuks koostööpartnereid. Üritus toimub inglise keeles, kuid tõlge eesti ja läti keelde on tagatud. Kontaktfoorumil osalemine on tasuta. Loe lisa siit.
Allikas: www.estlat.eu
Vahemikus 8.-10. oktoober toimuva väliõppuse põhieesmärk on tõsta lahingukompanii jagude, rühmade ja võitlusgrupi võimekust lahingutegevuse teostamisel rünnakus.
Kaks ööpäeva kestval katkematut lahingolukorda imiteerival väliharjutusel harjutatakse Viru maleva võitlusgrupi ja lahingukompanii jalaväerühmade tegevust planeeritud ja kiirrünnakul, sidepidamise protseduure, esmaabi andmist, haavatu evakueerimist, jaoülemate ja rühmaülemate tegevust üksuse juhtimisel, kompaniisiseselt miinipilduja tule tellimist ja muud.
Kogu tegevust jälgivad maleva kaadrikaitseväelased ja vastutegevuse üksusega kaaasa tulevad vabatahtlikud ohvitserid ja allohvitserid, kelle ülesandeks on õppusel hinnata üksikvõitlejate oskusi ning allüksuste ülemate taktikalist tegevust.
Viru maleva väljaõppeülem leitnant Erik Sild loodab, et lisaks õppuse eesmärgiks seatud ülesannetele osaleb õppusel suur osa lahinguüksuste koosseisust. “Väljaõppeinstruktorid on harjutuse ettevalmistamiseks näinud palju vaeva ja minu ootus on, et väljaõppest võtab osa võimalikult suur osa lahinguüksuste koosseisust,” räägib Sild.
Väliharjutus jalaväeallüksuse kursus I (rünnak) on maleva kiirreageerimisüksuste taktikaline väliharjutus kompanii raamistikus, kus
kompanii jalaväerühmad tegutsevad planeeritud rünnaku harjutuste läbiviimisel, millele järgneb väliõppus koos lahinglaskmiste etapiga
oktoobri lõpus. Õppusel osalevad vastutegevuses Kaitseliidu Järva ja Tallinna maleva rühmad, kelle väljaõppe eesmärgiks sel aastal on harjutada kaitset.
Allikas Viru malev
Pühapäeval, 10.10.10 kell 10.10 avatakse Kärdlas Ave Vita! majas „Kuuloomise festival”, kirjutab ajaleht Hiiu Nädal.
Pidu, mis kestab koos uneajaga 23 tundi, saab alguse juba laupäeval. Oma luulet loeb-laulab saabumisel Ave Vita!-sse Aino Kalda kübarast loosiga võetud kellaaegadel kaks tosinat luuletajat. Laupäeval õhtul esinetakse kella viiest kaheksani ja üheksast südaööni ning pühapäeval kella üheksast hommikul kella poole neljani pärastlõunal.
Festivalile on tulemas igat masti luuletajaid, alates Kivisildnikust ja Mercast ning lõpetades Elo Viidingu ja Hannes Varblasega. Kõrvale ei jää ka Hiiumaa oma värsisepad Jaanus Kõrv ja Avo Tamme.
Festivali eestvõtja on poetess Ave Alavainu.
Laupäeval, 9. oktoobril kella 10 – 14 toimub Pärnus Steineri aias hooaja viimane taluturg.
Seekordsel turul on pakutakse Kabli Pagari tooteid, Vaike talu koduleiba, Susimetsa talu istikuid, mett, soolaseeni ja hapendatud seeni, köögivilju, suitsuliha ja -kala, ka õunu. Uudiseks on sedapuhku Olevi talu küüslauk. Näha saab Pihlaka looduskeskuse koduloomi. Esineb rahvatantsuansambel Nooruse Vöö.
Maarja-Magdaleena gildis on kella 11–15 avatud töötoad. Saab mitmesugustes tehnikates kätt proovida ja oma kätega midagi ainulaadset valmistada.
Gildi pööningusaalis on avatud täika „Minu vana = sinu uus”. Huvilised on oodatud müüma-ostma käsitööks kasutatavaid materjale (lõngad, kangad, niidid jms), tarvikuid (vardad, nõelad, töökorras masinad, tisleritööks vajalik jms) ja kirjandust (raamatud, ajakirjad, lõikelehed).
Nii Steineri aias kui ka gildimajas jagatakse Pärnumaa ettevõtlusnädala raames kogemusi väikeettevõtluse võimalustest. Kella 10–15 toimuv ettevõtmine kannab pealkirja „Ettevõtlik kättevõtlus”.
Täna, 7. oktoobril toimub Tallinna Ülikooli Rakvere kolledžis kahepäevane rahvusvaheline õuesõppe konverents „Õue õppima!”, kus osaleb sada õpetajat üle Eesti. Õhtul annab Eesti Koolimetsade Ühendus (EKÜ) kätte auhinnad 2010. aasta tublimatele õuesõpetajatele helilooja Urmas Sisaskile ja Sagadi looduskooli juhatajale Asta Tuustile.
Valiku tegemine polnud EKÜ juhatusel kerge, sest Eesti koolides on väga palju tublisid õpetajaid, kes viivad üha enam lapsi tundide ajal õue. Urmas Sisask on õppijatele teinud oma muusika toel lähedaseks kõiksuse õueavarused kaugeimate tähtede ja galaktikateni. Õuesõppijad tunnustavad ka tema tegevust Tuhala nõiakaevu kaitsel. Asta Tuusti on aastate jooksul õpetanud õpetajaid ja õpilasi metsaga sõbraks saama, tema õpetust rakendatakse sadades koolides.
Auhinna pani seekord tublidele õuesõpetajatele välja Toila spaa, mille termides saavad õpetajad oma suveväsimuse välja puhata.
Neljandal rahvusvahelisel õuesõppe konverentsil esinevad ettekannetega/õpiõuedega õuesõpetajad Rootsist, Šotimaalt, Sloveeniast ja Eestist. Konverentsi peaidee ongi õue õppima minek, kahe päeva jooksul toimub kuus tööõue Rakvere linna tammikus ja linnakodaniku majamuuseumis.
Eesti Koolimetsade Ühendus on kodanike omaalgatuslik mittetulundusühing. Ta ühendab inimesi, kelle jaoks mets on eelkõige elurikas õpikeskkond. EKÜsse kuuluvad õpetajad, ettevõtjad, poliitikud, haridus- ja keskkonnaametnikud ning ajakirjanikud. EKÜ teeb koostööd Soome, Rootsi, Taani, Norra, Šoti ja Kreeka samalaadsete liikumistega.
Pühapäeval, 10. oktoobril kell 11 peetakse Suure-Jaani kirikus leivanädala tänujumalateenistust. Sellele järgneb lõikuspüha Olustvere mõisa leivakojas.
Kavas on leivakaku küpsetamine, saab hobu- ja traktorisõitu teha, näitusi vaadata jne. Kõigil on võimalik osaleda leivatordi konkursil.
Kaetud on suupistelaud.
Päeva korraldavad Eesti Leivaliit ning Olustvere teenindus- ja maamajanduskool.
9. oktoobril toimuvad Soomaal sügistalgud, kus astutakse võitlusse pealekasvava võsaga. Plaanis on saagida ja koristada võsa Oksa luhtadel, valmistades ühtlasi küttepuid Soomaa rahvuspargi lõkkeplatsidele.
Pärast tööd tehakse lühike matk Soomaa huvitavamatesse paikadesse ja köetakse sauna.
Saaremaale Torgu valda on kavas rajada suplemist, kalastamist, paadisõitu ja muud aktiivset puhkust võimaldav puhkekompleks, kirjutab ajaleht Meie Maa.
„Planeeringualale on kavas rajada kolm hoonet: elamu-teenindushoone ning kaks majutushoonet,” ütles Torgu valla ehitus- ja maanõunik Tiia Kluge. „Elamu-teenindushoonesse planeeritakse pesemisvõimalused, köök koos einestamissaaliga ja olmeruumid.” Tema sõnul mahutavad majutushooned 40 inimest.
Kalapüügitiik rajatakse maksimaalse mahuga 450 m3.
Planeeringuala suurus on ligi üks hektar. Paadisõiduks on kavas rajada paadisild, lisaks näeb arendaja ette tünnisauna, kiige, laste mänguväljaku ja grillimisvarjualuse rajamise.
Mulgi Kultuuri Instituudi juhatuse esimehe Kristel Habakuke sõnul arutlevad Viljandi maavanem Lembit Kruuse ja Valga maavanem Margus Lepik mulgi lehe värskes numbris Viljandi ja Valga maakonda ühendava Mulgimaa ning selle arengu üle, kirjutab Viljandima.ee.
Kahe maavanema intervjuudes on kõneks mõtteliste ja reaalsete piiride tõmbamine, kahte maakonda siduv kultuuriruum, selle areng, tulevane Mulgi külastuskeskus ja maavalitsuste roll kõiges selles.
Ajalehe Üitsainus Mulgimaa number ilmub 11. oktoobril ning seda saab tasuta Mulgimaa omavalitsustest, raamatukogudest, külamajadest ja maavalitsustest. Elektrooniliselt on võimalik väljaannet lugeda Mulgi Kultuuri Instituudi kodulehelt www.mulgikultuur.ee.
Täna-homme saavad parimad Võrumaa õpilased osaleda Sõmerpalu põhikoolis keele- ja luulelaagris. Luulealaseid teadmisi jagab Tartu NAKi liige luuletaja Veiko Märka. Laagri korraldab Võrumaa noorte keelehuviliste organisatsioon.
Äsja said 37 Riigimetsa Majandamise Keskuse metsakorraldajat vääriselupaikade inventeerija tunnistuse. Majandatavas riigimetsas on praegu üle 11 000 hektari vääriselupaiku.
Vääriselupaigaks peetakse kuni seitsme hektari suuruse pindalaga kaitset vajavat ala väljaspool kaitstavat loodusobjekti, kus on suur kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdis või haruldaste liikide esinemise tõenäosus.
Vääriselupaikade inventeerija pädevuseksam sooritati keskkonnaministeeriumi komisjoni ees. Eksamile eelnes täienduskoolitus, mille käigus metsakorraldajad õppisid määrama vääriselupaigale viitavaid samblaid, samblikke ja seeni.
„Metsakorraldaja on ka seni välitöödel lisaks metsa kasvu iseloomustavatele näitajatele kirjeldanud riigimetsa erilisi loodusväärtusi. Eelmisel aastal tunnistati vääriselupaigaks üle 30 hektari, mille kohta RMK metsakorraldajad esitasid ettepaneku,” ütles RMK metsakorraldustalituse juhataja Veiko Eltermann.
Ta lisas, et metsakorraldajatele on mõistlik ja ratsionaalne selline lisapädevus anda. Nüüdsest saab üle vaadata ja kiiresti parandada vääriselupaiga määramise piirivead, selgitada ning kaitse alla võtta uusi vääriselupaiku.
Võrus toimus eile rahvusvahelina ELDIA sümpoosion, mille teemaks olid keeled ja seadusloome.
ELDIA (European Language Diversity for All) on interdistsiplinaarne uurimisprojekt, mille raames tegeldakse vähemus- ja vahendajakeeltega ning nende hoidmisega.
Projekti käivitamiseks andsid tõuke Euroopa keelemaastikul migratsiooni ja mitmesuguste keelepoliitiliste otsuste tõttu toimunud muutused, mille tõttu keelte rollid riikide, rahvuste ja etniliste rühmade vahel ja sees on teisenenud.
Projektis osalevad kuue Euroopa riigi kaheksa ülikooli teadlased. Uurimisobjekte on 14, teiste hulgas eesti keel Soomes ja Saksamaal, võru keel Eestis ning setu keel Eestis ja Venemaal.
Konverents toimus Tartu Ülikooli eestvõttel.
Põlva talurahvamuuseum kutsub vanu ja noori, naisi ja mehi üles kirjutama oma mälestusi, et need tulevastele põvedele tallele jääks.
Tänavuse aasta kodu-uurimuslike tööde võistluse teema on „Põlvamaa – 40+20”.
1950. aasta sügisel loodi Põlva rajoon. Võistlusele oodatakse mälestusi, mõtisklusi, uurimusi ja fotosid, dokumente ja esemeid, mis on seotud Põlva rajoonis ja Põlva maakonnas toimunud sündmustega, seal tegutsenud ja tegutsevate asutuste ja inimestega.
Muuseum ootab töid 31. jaanuariks 2011 aadressil: Põlva talurahvamuuseum, Karilatsi küla, Kõlleste vald, 63505 Põlvamaa või e-posti aadressil: muuseum@polvamaa.ee.
ASi Baltic Agro, ASi Farm Plant Eesti ja ajakirja Maamajandus korraldusel toimunud kuuenda viljelusvõistluse põhjal oli parim suvirapsi- ja talinisusaak saarlasel Kaido Kirstul, vahendab ajaleht Meie Maa.
Valjala valla taluniku Kaido Kirstu suvirapsisaak oli 3,2 t/ha. Kahekordse võidu kindlustas ta endale talinisuga, saades saagiks 6,8 t/ha.
Võistluse eesmärk on tõsta maaharimise kultuuri ja saagikust ning jagada parimate viljakasvatajate häid kogemusi. Võistlusel hinnatakse nii saagikust kui ka tulusust. Saagid on nüüdseks kokku arvatud, tulususe analüüsi tulemused selguvad kuu aja jooksul.
Lõppvõistlusele jõudnud 13 põllust kasvatati kümnel rapsi ja neist kahel ulatus saagikus 4,6 tonnini. Kuna rapsi kokkuostuhinnad on head ja raps on endiselt kõige tulusam põllukultuur, kajastab võistuviljelus ka turusituatsiooni. Taliraps annab hektarilt ühe tonni ehk ligikaudu kolmandiku võrra suurema saagi kui suviraps.
Pühapäeval, 10. oktoobril kella 12-15 toimub Tartumaal Kurepalus Priiuse seltsimajas kohaliku külaseltsi eestvedamisel sulle-mulle täika. Kasutatud kraami turul on võimalik osta, müüa ja annetada riideesemeid, jalanõusid, laste mänguasju jms. Külaselts kostitab kõiki magusate vahvlite ja sooja teega, lastele on avatud mängunurk.
Täna, Raimond Valgre sünnipäeval avatakse Rapla kultuurikeskuses tema elu ja loomingut kajastava püsiekspositsiooniga tuba, annab teada Raplamaa infoportaal.
Toas on edaspidi kavas korraldada mitmesuguseid teemaõhtuid, loenguid, koolitusi jne. Lisaks saavad rahvuskultuuri viljelevad kollektiivid kasutada tuba harjutusruumina.
Raimond Valgre elas nooruspõlves Raplas, kuid siiani pole seal Valgrega seonduvat eksponeeritud. 2008. aasta kevadel korraldas vabatahtlik kodanikuühendus Rapla sõprade klubi kahe Rapla gümnaasiumi õpilaste hulgas ideekonkursi, kus keskenduti Rapla erisustele.
Uuringus osales 192 õpilast ja Raplaga seotud isikutest märkisid noored enim Raimond Valgret, pakkudes välja temanimelist muusikafestivali, muuseumi, muusikaparki, skulptuure ning stipendiumi. Ka Rapla maakonna keskuste arengut puudutava uuringu põhjal selgus, et maakonna kuulsaimaks inimeseks minevikust peetakse Valgret.
Sellele toetudes asus Rapla vald otsima võimalusi Valgrega seotud ideed realiseerida. Kultuurikeskuses avatav Raimond Valgre tuba on üks samm sellel teel.
Valgre tuba avatakse pidulikult täna kell 17 ning kell 19 esitavad Valgre unustamatuid laule Karl Madis ja Helin-Mari Arder.
Täna kell 15 avatakse ERMi Postimuuseumis (Rüütli 15, Tartu) näitus “Kavandist proovipoogani”, mis tutvustab Eesti filateelia haruldusi.
Rahvusvahelisele kirjanädalale (3.-10. okt.) ja ülemaailmsele postipäevale (9. oktoober) pühendatud näitus tutvustab rariteetseid margikavandeid ja proovipoognaid. Näitusele on välja pandud valik Felix Laupmaa ja ERMi Postimuuseumi kogudest.
Esmakordselt on laiemal avalikkusel võimalik näha nii suurt valikut Eesti markide saamislugudest. Välja on pandud näiteks Kajaka ja Tallinna silueti markide proovipoognad, Posti Peavalitsuse korraldatud margikavandite võistlustööd (näiteks Viikingilaev, Kangur ja sepp, Aita hädalist jt), markide klišeed aastatest 1918 – 1940.
“Kavandist proovipoognani” näitus on avatud 7. oktoobrist 12. detsembrini. Kuraatorid on Helve Schasmin (ERMi Postimuuseumi koguhoidja) ja Ants Linnard (Postimuuseumi Sõprade Seltsi esimees), kujundaja Merike Tamm. ERMi Postimuuseum on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11-18
Allikas: www.erm.ee
Tartu Ülikool korraldab õpilaste ja tudengite populaarteaduslike videoklippide valmistamise konkursi, mille peaauhind on 1000 eurot.
Konkursil võib osaleda kahes kategoorias. Neist esimene on mõeldud üldharidus- ja kutsekoolide õpilastele ning on teemal „Kuidas teadus aitab mind igapäevases elus?“ Teine kategooria on mõeldud tudengitele ja kannab pealkirja „Minu esimene teaduslik saavutus.“
Mõlema kategooria peaauhind on rahaline preemia väärtusega 1000 eurot. Teise koha auhind on 500 ja kolmanda koha puhul 250 eurot. Lisaks selgitatakse kahe kategooria peale kokku publiku lemmik, kes pälvib auhinna suuruses 250 eurot. Osaleda saab nii üksi kui kollektiivina.
Klipp maksimaalse pikkusega 3 minutit tuleb laadida YouTube’i keskkonda ning alates 20. oktoobrist saab selle sisestada koos oma kontaktandmetega Novaatori videolehele aadressil www.novaator.ee/video
Klippe saab esitada kuni 17. jaanuari keskpäevani. Pärast seda koguneb teadlastest ja ajakirjanikest koosnev žürii, kes selgitab välja parimad.
Kõik laekunud klipid on konkursi ajal nähtavad Tartu Ülikooli teadusuudiste portaali Novaator videolehel www.novaator.ee/video
Konkursi läbiviimist toetavad Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Archimedes. Konkursi täpsete tingimustega saab tutvuda aadressil: www.novaator.ee/video
Lisainfo: Aitel Käpp, TÜ teaduse populariseerimise peaspetsialist, tel 5086478, aitel.kapp@ut.ee
Allikas: www.ut.ee
Õkva tuulsamal pääväl, ku süküs tull’, tulli katõsa naist laulutsõõrist Võromaa Lauluimäde Niserduse kokko kunstnik Margna Epu puulõ Kanepi kanti Kaagri küllä, õt umal käel perrä pruuvi, kuis mi esiimä vanal aol maa seeh savipottõ paloti.
Margna Epu puulõ jõudmisõ aigo oll’ väläh perädü illos edimäne ammõtlinõ sügüse ilm – päiv lämmist’, tuul keerot’ ja lehe jo kollõti. Park naisi oll’ mäe otsah ja säädse suurist kastõst savipottõ lavva pääle. Ma lei ka sõs uma üten võedu savipoti letti, mink pääle sai ma ka kipõ vastussõ, õt naa as’a läävä külh katski!
Säälsamah, kesk kipõt toimõndamist, oll’ maa seeh kats suurt mulku – mõlõmba 60 sentimiitret süvvä ja pia miitredse läbimõõduga. Küsümisele, õt kiä tuu hää miis säändse kõrralidsõ mulgu taaha tekk’, and’ Margna vastussõs, õt naasõ õks esi.
Margna Epu sõbõr, Pärnust peri savitüükunstnik Tapferi Ene selet’, õt arheoloogiliidsi lövvetüisi asjo perrä om nii savivuulminõ ku palotaminõ naisi tüü olnu. «Mehe naksi savitüüd sõs tegemä, ku 11. aastagasaal tull’ tarvitustõ savikedõr ja savitüükunstist sai äri,» selet’ tä.
Edimäne savipalotusahi võeti timä sõnno perrä Eestih pruukmistõ 14. aastagasaal, tuu aoni palotõdi kõik anoma kooni muinasao lõpuni maa seeh vai tulõh.
Tuu jaos, õt maapalotust tetä, om vaia kõrralist kütmismatõrjaali – kõgõ parõmba omma tuu jaos kuiva pedäjäkuku ja kuusõossa. Tuujaos, õt savianoma maapalotusõl ka terves jääsi, om savi vuulmisõ man õnnõ üts reegli – annom piät olõma höörik ja ütest tüküst tett. Nuu anoma, miä ma sinnä vei, olli kliipmise-liimmise tehnikah tettü ja palotusõ lõpptullõm näüdäs’, õt taa üts reegli pidä iks häste paika!
Lõpus jäivä poolõ asjost õks terves, a pall’o suurõ poti lätsi lahki, selle õt es olõ ütesugudsõ paksusõga. Margna Epp võtt’ laulunaisi maapalotusõ kokko niimuudu: «Nakka-i eräle määnestki savivuulmisõ tsõõri tegemä, a maapalotust tahasi külh viil mano oppi, nii õt tulõva aasta tulõ vahtsõst pruuvi.»
Autor: Nutovi Mirjam, umaleht.ee
