Narva-Jõesuus peeti silmufestivali

Narva jões on sel sügisel silmusaak jäänud väikeseks, kuid sellegi poolest peeti Narva-Jõesuus silmufestivali, vahendas ERR.

Silmufestivalil jätkus värsket kala vaid kiirematele. Tunnike pärast silmugestivali algust oli suur katlatäis kapsasuppi otsas ja kalurid valmistusid uut portsu keetma. Kapsasupp silmuga on üks Narva-Jõesuu roogadest.

Sadamasse läinud inimesed ootasid kalureid, et silmu osta, aga seda kala pole tänavu veel kuigi palju välja püütud. Üks põhjus, mid silmu on Narva jões väheks jäänud, on kalurite arvates Venemaa pool asuv Narva hüdroelektrijaam. „Silmud ei taha reostatud jõkke tulla. See asi tuleks Venemaaga ära lahendada. Igal aastal lastakse saari alla ja sellest ei hoiatata. Vaadake, mis nad rannaga tegid ja mis toimub jões,” rääkis kalur Sergei Klessarev.

Narva-Jõesuus tahetakse tutvustada kaht vee-elukat — sügisel silmu ja kevadel meritinti. Ka meritinti oli tänavu vähe. Sellegipoolest arvavad kalurid, et taolisi kalapidusid tasub pidada.

Abruka saab uhkustada uue sadamaga

Abruka sadam sai 32 miljonit krooni maksnud remonditööde käigus uued kaitsemuulid, kai ja jahisadama, uuendati teed ja platsid ning ehitati torustikud ja sadamahoone, kirjutab ajaleht Meie Maa.

Sadam avati pidulikult reedel, 24. septembril.

Saarte Liinide juhatuse esimehe Ants Tammlehe sõnul annab uus sadam Abrukale juurde palju uut. „Eeskätt on paranenud Roomassaarega ühendust hoidva liinilaeva võimalused, sest selleks on ehitatud uus, muulidega kaitstud sildumiskoht,” ütles ta.

Oluliselt on paranenud ka purjekate vastuvõtu võimalused. Selleks on korralikud ujuvkaid koos elektri ja vajaliku veevarustusega.
Sel aastal on sadamat külastanud juba ligemale sada alust.

„Meil on nüüd oivaline sadam,” kiitis värsket rajatist ka abrukalane Jüri Tuulik.

Sõrve-ainelises filmis avanevad inimsaatused

Salme vald Saaremaal sai kultuuriministeeriumilt projektist „Saarte pärimuslik kultuurikeskkond” 10 000 krooni, et alustada mälestuste kogumist ja Sõrve-ainelise filmi ettevalmistust, kirjutab ajaleht Saarte Hääl.

Vallavanem Kalmer Poopuu ütles, et sai mõtte Salme valla ajalugu jäädvustada Margus Mulla Panga küla filmist. Sõrve on ju eriline seetõttu, et inimestel on olnud nii erinevad saatused — kes on viidud Saksamaale, kes Siberisse.

„Sel aastal teeme eeltööd, filmime üles mälestusi. Seda, millal film valmis võiks saada, praegu ei tea, tähtaega me pannud ei ole,” lausus Poopuu.

Margus Muld ütles, et võttis Salme valla pakkumise hea meelega vastu. „Ehkki mul endal Sõrvega sidemed puuduvad, on töö absoluutselt põnev, mulle see mõte meeldis,” sõnas filmimees. Praeguseks on ta salvestanud ligi kümne inimese jutu.

Tartu Lutsus algab homme vene kirjanduse nädal

Homme, 27. septembril algab Tartu linnaraamatukogus vene kirjanduse nädal, mille jooksul on nii eesti kui ka vene keelt kõnelevatel raamatusõpradel võimalik kohtuda kirjanikega, kuulata autorilaulu, osaleda kirjanduskohvikus ja osta venekeelseid raamatuid. Viiendat korda teoks saava kirjandusnädala sündmused toimuvad peale keskkogu ka Annelinna raamatukogus ja Tartu vene lütseumis ning neid jagub nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Seekordsel kirjandusnädalal tutvustavad  oma loomingut kaks kirjanikku. Luuletaja ja tõlkija Igor Kotjuhi autoriõhtu toimub 28. septembril linnaraamatukogu kohvikus Vaikne Nurgake.

Eesti Kultuurkapitali 2009. aasta venekeelse autori preemia laureaat Andrei Ivanov kohtub lugejatega 29. septembril Tartu vene lütseumis. Raamatukogu kirjanduskohvikus on vaatluse all kevadel kirjandusfestivali Prima Vista külastanud Dmitri Bõkovi romaan „Mahakantud“. Tuntud vene kirjaniku, publitsisti ja kirjandusteadlase loomingust räägib Olga Einasto.

Kirjandusnädal algab 27. septembril noorteüritusega, selle külaliseks on vabakutseline ajakirjanik ja kollektsionäär Samuel Golomb. Nädala muusikaõhtu sisustavad tänavu laulja Sergei Bai ja flamenkotantsija Aleksandra Bobrova. Sündmustele paneb 2. oktoobril punkti perepäev “Kuhu panna Krõll?” Annelinna raamatukogus, samas saab vaadata ka Elizabeth Warneri fotonäitust „Vene küla briti silmade läbi“.

Kirjandusnädala korraldaja Nadežda Gerjaki sõnul alustas ta viis aastat tagasi ettevõtmist seetõttu, et Tartus toimus vene keelt kõneleva või vene kirjandusest huvituva lugeja jaoks vähe üritusi. Nüüdseks on kirjandusnädalast saanud traditsioon, mis toob ühte saali kokku nii eesti kui ka vene rahvusest kirjandushuvilisi. Korraldajad on seadnud eesmärgiks vene kirjanduse ja Eestis elavate vene keeles kirjutavate autorite tutvustamise.

Kõik üritused on osalejatele tasuta. Kirjandusnädala täpse kava leiab huviline raamatukogu kodulehelt www.luts.ee.

Täiendav teave: Nadežda Gerjak, tel 746 1041

Narvas jätkub elektroonika ja ohtlike jäätmete kogumine

Täna jätkub Narvas projekti „Elektroonikaromu ja ohtlike jäätmete kogumisring aiandusühistutes“ IV etapp. Projekti raames avaneb aiandusühistute liikmetel võimalus tasuta üle anda kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed ja elektroonikaromud selleks ettenähtud peatuskohtades.

Elektroonikaromu ja ohtlike jäätmete vastuvõtt toimub järgmise ajakava järgi: http://www.narva.ee/ee/linnakodanikule/uudised/page:2998

Allikas: Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusamet

Rannarahvas pidas Viimsis esimest ubinapäeva

Rannarahvas lisas vanarahvakalendrisse ühe toreda tähtpäeva – ubinapäeva, mida peeti eile Viimsi vabaõhumuuseumis esimest korda. Ubinapäeva on plaan hakata tähistama igal aastal septembrikuu viimasel laupäeval.

Esimese ubinapäeva üheks naelaks oli Hiiumaalt kohale veerenud iseliikuv suur mahlapress, mis on täiesti ainulaadne mahlapress kogu Eestis. Inimesed, kel on küll õunad, aga mahlapressimise võimalused puuduvad, said tulla kohale oma õuntega ja kohapeal pressida nendest väikse teenustasu eest valmis mahla. Kodus jäi üle vaid mahl kuumutada ja pudelisse panna.

Lisaks toimus õunakoorimise võistlus vanaemadele, õunapiruka küpsetamise võistlus, ideevõistlus lastele, õunapuude lõikamise koolitus ja palju muud toredat.

Allikas: Rannarahva Muuseum

Paides avas uksed ajakeskus Wittenstein

Eile avati Paide Vallitorni ehitatud ajakeskus Wittenstein. Torni paigaldatud lift, mis täidab ajamasina rolli, viib inimesed kiviaega ja toob nad tänapäeva tagasi. Laupäeval Paide vallimäel alanud muinasaja festival “Aegade tuuled” jätkub ka täna.

Paide linna 719. sünnipäeva ning Paide vallimäel avatud ajakeskuse Wittenstein pidustused said alguse laupäeval kell 12.00 Paide vallimäel ning kestsid läbi kogu päeva, kulmineerudes õhtul Paide vallimäel esietendunud vabaõhuetendusega „Lauluväe rahvas“.

Muinasaega käsitleva festivali „Aegade tuuled“ tegevused jätkuvad Paide vallimäel pühapäeval kell 10, mil algab nii arheoloog Ain Mäesalu juhendamisel toimuv kiviheitemasina valmistamine kui ka näiteks rauamaagist rauasulatamise eksperiment, mille viib läbi arheoloog Jüri Peets.

Läbi kogu festivali loovad läbi erinevate tegevuste muinasaja hõngu aga kiviaja laagrist ning viikingite külast pärit inimesed ning käsitöölised kes meisterdavad ning kauplevad eheda käsitööga. Näha saab veel muistsete relvade ning sõjapidamisviiside demonstratsioone, kuulata loenguid muinasaja eluolust ning kuulata ja osaleda keskaja muusika õppetubades, mida viivad läbi vanamuusikaansambli Rondellus muusikud.

Nii laupäevase kui pühapäevase festivalipäeva kulminatsiooniks on laulu väe igikestvusest ning selle rollist rahvaste kujunemisel rääkiv vabaõhuetendus „Lauluväe rahvas,“ mis etendub mõlemal päeval kell 18.00.

Täpsem info: www.wittenstein.ee

Allikas: jarva.ee

Vaata klippi:

Hiiumaa kõrtsmik testib naturaalmajandust

Juba poolest augustist peale on Hiiumaa söögikohtade seis nutune. Paljud panevad uksed mai keskpaigani kinni, mõnel õnnestub talveaeg kuidagiviisi vireledes üle elada. Priiankru peremees Tarvo Nõmm loodab ettevõttel hinge sees hoida ühe Iiri pubi eeskujul kaupa kauba vastu vahetades, kirjutab Hiiu Nädal.

Foto: Urmas Lauri, Hiiu Leht
Iirimaal on mustmiljon pubi ning ilmselt on paljud neist praeguse kriisi ajal uksed sulgenud. Rahapuudus on ju kõikjal kriisist räsitud maades. “Leidsin internetis ringi kolades, et üks pubipidaja üritab seal omamoodi naturaalmajandust juurutades ellu jääda,” räägib Tarvo Nõmm. Heal ideel tuleb sabast kinni haarata ja nii otsustas Nõmm, et proovib talvisel Hiiumaal kartuli ja küttepuud ringlusse meelitada.

Idee ise on imelihtne. Joogi- või söögihimuline haarab rahakoti asemel kaenlasse halupundi või kartulikessi ning tuleb sellega Priiankrusse. “Mul on palju õlut, keegi on aga hädas, et kartulisalv ajab üle,” arutab Tarvo Nõmm. “Kartul sulle, õlu mulle, puupunt mulle, lambapraad sulle,” parafraseerib muusikunagi tuntud Nõmm üht Kuldse Trio kunagist menulaulu.

Allikas: hiiunadal.saartehaal.ee

Rahvusvaheline orienteerumisjooks Põlvamaal

Eile ja täna Põlvamaal Kadajal peetav rahvusvaheline orienteerumisjooks Suunto Games tõi võistlema sportlasi kuuest riigist. 22. korda peetava võistluse korraldamise au on viiendat korda usaldatud OK Põlva Kobrasele.

Esimest korda viis OK Põlva Kobras võistluse Põlvamaal läbi 1988. aastal Mammastes, seejärel 1990. aastal Värskas, 2002. aastal Kärsal, 2005. aastal Taevaskoja küla lähedal ning sel aastal siis Kadajal.

Võistluskeskus asub Põlva Agro põllul, enne Kadaja liivakarjääri. Seal korraldatakse ka parkimine, pesemine, toitlustamine. Osalejaid on registreerunud 626. Võisteldakse 50 võistlusklassis, vanuses 6 kuni 85 aastat.

Korraldajate, OK Põlva Kobrase liikmeid on rajale minemas 42 ja OK Peko liikmeid 11. Osavõtjaid on lisaks eestlastele veel Lätist, Rootsist, Venemaalt, väga palju Soomest ja esindatud on ka Islandi orienteeruja. Enamik võistlejaid ööbib ümbruskonna majutuskohtades.

Pühapäeval kell 10.00 alustatakse viitstartidega, st esimestena stardivad eelmise päeva võitjad ja siis nende järel järgmised – vastavalt sellele, kui suur ajaline kaotus oli. Kes esimesena finišijoone ületab, on võitja.

Autasustamine on planeeritud juba kella 13.30-ks. Võistlusklasside võitjatele paneb auhinnad välja Soome kompassifirma SUUNTO.

Kogu info on kättesaadav OK Põlva Kobras kodulehel: http://kobras.polvamaa.ee/suunto-games

Allikas: polvamaa.ee

ITrotid kutsuvad uue meedia visioonikonverentsile

ITrotid kutsuvad esmaspäeval, 27. septembril kel 10 algavale uue meedia visioonikonverentsile Tallinnasse Solarise keskuse Tallinna pressikeskusesse.

IT-rotid on kandnud ideed: katsetada, mis juhtub, kui nüüdisaegsele tehnoloogiale pookida juurde vana meedia kogemus. Näiteks veebiülekannet tehes võiks ikka heebli taga olla asjatundja, mis siis, et tegu ainult mõne nupuga manipuleerimises. Ka veebitekst peaks olema keeleliselt korrektne jne.

Päevakava on boheemlaslik. Planeerida võiks terve päeva.

Esimene osa: Mis on uue meedia sisu?
Ega seal miskit keerulist pole. See on tekst, heli, liikumatu ja liikuv pilt. Jätame seekord veel lõhnad ja muu sellise välja.
Liikumatust pildist räägib Toomas Tuul, liikuvast pildist Rein Maran, helist Tauno Makke ja tekstist Aarne Ruben.

Teine osa: Kuidas seda kõike näidata?
Kuvamisest räägib Andres Toodo, levimisest Urmas Lett, autoriõigustest Kalev Rattus, levitamise eetilistest probleemidest Tõnu Samuel, televisioonist Artur Granström.

Kolmas osa on arutelu: Kuhu uus meedia liigub?
Konverents toimub eesti keeles. Moderaatorid Tiit Lepik ja Kaido Einama. Tõenäoliselt lisandub veel esinejaid. Kõik osalejad saavad endale videosalvestuse.

Kaasa aitavad Looduskalender.ee, Viru Folk, Avision, Sonictest, IgorExa, Looduse Omnibuss ja teised.

Osavõtutasu ühele inimesele koos käibemaksuga 600 krooni (ei sisalda toitlustamist).

Info ja registreerimine: Tiit Lepik, ITrotid OÜ juhataja, e-post tiit@itrotid.ee, tel 51992928 ja 6010704.

Järgmine Seto kuningriik tulõ Obinitsah

Foto: Maimu Lehtmets

Kaemalda sjoolõ, õt Meremäe volikogo sääd` kahtluse ala Peko soovi ja ülembtsootska sõna` kõrralda järgmine kuningriik Obinitsah, otsust` rahvas, õt just sääl saagi järgmise aastaka kuningriigipäiv olõma.

Ülembtsootska Raudoja Ahto sõnul saa-ai timä sjood asja peris ütsindä otsusta, koh kuningriik tulõ – tuud piät õks vallavanemp ka kinnitama`. „A vallvanemp tahtnu-us üteldä ja volikogu kah õs võta kimmäst saisukotust, koh sõs kuningriik olõma piäs,“ selet` Raudoja.

Ni kutstigi kokko kuuholõk koh sõs inemise saiva sõnna võta ja vällä üteldä uma arvamisõ. Meremäe vallavanemp Lillmaa Villu kõnõl`, õt innekõkkõ huvitas vallavaltsust taa, kuis säänest üritust ütiselt tetä, ni õt kaasat` olesi kõk valla nuka`.

Setomaa kultuurivedosnik Hõrna Aare rõhut`, õt alatõh sjoost sajandist om kuningriigi tegijäte seah kokkolepe, minkä perrä piäsi kuningriik ütskõrd Meremäel ja tõõnõkõrd Obinitsah toimuma`. „Kas parhilla om sjoo põhimõtõ kahtluse alla säet?“ küsse Hõrn.

„Ma` tiia-ai` koh kohvitarõh sjoo kokkolepe om sõlmit,“ ütel taa pääle Meremäe volikogu esimiis Vares Arno. Timä arvatõh piäs kõk valla sündmuse Meremäel olõma, sest sinnä sai tuu jaost jo plats ehit.

Kuuholeku edesiarenedeh paistu a, õt inämalejaole kohalõtulnuist om kõrdadõh tähtsamp taa, kuis kuningriiki kõrralda ja tetä ni, õt olõs tetüs, mitte a poonata taa üle, koh tä sõs õks olõma saa. „Olgõm õnneliku taa üle, õt sjoo asi om mi kõrralda. Õnn om parhilla mi käeh, sest 7000 inemist om mi valda tulõmah,“ ütel` Kooser Viivika. Loe edasi: Järgmine Seto kuningriik tulõ Obinitsah