Laupäeval, 11. septembril saab Looduse Omnibussiga sõita Tallinnast RMK Varbla looduskeskuse seenepäevale.
Tegemist on eelkõige õpperetkega, kuid üht-teist saab korjata ka korvi. Retke juhendab ja seeni õpetab tundma Ilmar Lumiste.
Võileib kaasa.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 8.30, tagasi jõutakse Tallinnasse kell 19. Sõidu hind täiskasvanutele, sh tudengitele ja pensionäridele 150 krooni, õpilastele 100 krooni.
Info ja registreerimine 6481 740, 56476297 , info@looduseomnibuss.ee
Avatud Eesti Fond korraldab 22.-24. septembril praktilise koolituse eestkostega tegelevatele vabaühendustele ja aktiivsetele kodanikele. Kogenud koolitaja Greta Gornnerti juhendamisel alustatakse eestkoste ja huvikaitse ABC-st, tutvutakse parimate praktikatega üle maailma ning õpitakse praktilisi võtteid oma sõnumi edastamiseks.
Eelkõige oodatakse osalema ühendusi, kellel on mõni eestkostealane tegevus juba käimas või plaanis või kelle jaoks eestkoste on üheks põhitegevusalaks.
Koolituse ülesehitus lähtub põhimõttest, et iga tegevus on seda mõjusam, mida põhjalikumalt on tegijad nii oodatava muutuse kui sinna jõudmise tee enda jaoks läbi mõelnud. Vaadeldakse, milline on efektiivne eestkosteplaan, mil viisil oleks mõistlik kaasa haarata sarnaste huvidega inimesi ja ühendusi ning kuidas seda kõike kirja panna nii, et paber ja tegevused ei elaks erinevaid elusid.
Koolitus toimub 22. septembri lõunast 24. septembri pärastlõunani Villa Mary’s Rohuneemes, Viimsi vallas. Tagatud on transport Tallinnast Rohuneeme ja tagasi, kaugemalt tulijad saavad taotleda täiendavate sõidu- ja majutuskulude hüvitamist. Koolituse töökeel on inglise keel.
Kokku mahub osalema kuni 20 inimest, suure huvi korral teeb Avatud Eesti Fond valiku osalejate motivatsiooni põhjal. Osalemiseks tuleb täita osavõtuankeet, mille leiate veebilehelt www.oef.org.ee/eestkoste, ning saata see esimesel võimalusel aadressil kelly@oef.org.ee.
Sel laupäeval Tartu kesklinnas toimuval Maarjalaadal kaubeldakse sügisandide, mee, leiva ja muu talukaubaga. Osta saab ka istikuid ja käsitööd.
Juba tosin aastat septembri teisel laupäeval peetav Maarjalaat on kauplejate seas populaarne. Tung on suur. Kõikvõimaliku kauba pakkujaid on väga palju, kuid laadale oodatakse siiski eelkõige sügislaada temaatikaga sobiva kauba pakkujaid.
Nagu viimastel aastatel tavaks, tuleb tänavugi kauplejaid 300 ringis. “Rohkem ei suudaks me ära mahutadagi”, ütles Tartu linnavalitsuse ettevõtluse osakonna kaubanduse peaspetsialist Meeri Tensing.
Kindlasti põhjustab kauplejate suurt tungi seegi, et Tartu linnavalitsuse korraldatud kevad- ja sügislaatadel kauplemise eest tasu ei nõuta.
Tartu raekoja platsil ja Küüni tänavas peetavalt sügislaadalt saab osta värsket kodumaist aed- ja puuvilja, istikuid, mett ja muud talukaupa. Meemüüjaid on tänavu nii palju, et ühest Küüni tänava lõigust saab teha meetänava, teatas Tensing. Ta lisas, et kesisele puuvilja saagiaastale vaatamata saab Maarjalaadalt osta ka õunu-ploome ja teisi puuvilju.
Laadakorraldajate põhimure on tänavu seotud käimasoleva Küüni tänava remondiga, mis muudab laadaliste elu mõnevõrra ebamugavamaks. Kauplejatel ja külastajatel palutakse olla tähelepanelikud ning arvestada võimalike takistustega.
Maarjalaata peetakse Tartu raekoja platsil ja Küüni tänaval eeloleval laupäeval kell 10-17.
Lisainfo: ettevõtluse osakonna kaubanduse peaspetsialist Meeri Tensing, tel 7361 194, 526 3295.
Kui Rakvere ainus avalik leilisaun ära kaob, jääb üheks võimalikuks keha küürimise ja harimise kohaks Vinni Spordikompleksis asuvad kaks leilisauna ja üks aurusaun. Spordikompleksi kahele saunalavale mahub kuumust nautima umbes paarkümmend inimest.
„Arutasime täna seda uudist kuuldes erinevate võimaluse üle,” ütles Vinni spordikompleksi nõukogu esimees Jaan Nummert. “Kas pakkuda huvilistele saunaskäimist koos basseini kasutamise võimalusega või ilma ning ka seda, kas muuta saunapäevadeks neljapäev ja/või reede. Kes harjunu
d saunas kiiresti käima, see jõuab kahe-kolme tunniga Rakverst Vinni sõita, ujulas ja saunas käia ning linna tagasi sõita.”
Nummerti sõnul läheb kiireks neil, kes planeerivad saunaskäimisele kulutada vaid ühe tunni. Need aga, kes saavad Vinnis olla kolm või neli tundi, jõuavad rahulikult nii basseinis ujumas kui ka kahe sauna laval käia. Vinni spordikompleksi leilisaunas vihelda ei saa, sest seal on elektrikeris.
Et saunad avatakse tööpäevadel kell 15, siis on mõttekas umbes 7,5 km Rakverst lõunapool asuvasse Vinni alevikku sõita linnast liinibussidega, mis väljuvad alates kella 14st ( kell 14, 15, 16, 17, 18 ja 19). Tagasi linna pääseb saunahuviline Vinnist samuti peaaegu iga tunni tagant (16.20, 17.20, 18.20, 19,55 ja 21.40). Bussid peatuvad Vinni spordikompleksi vahetus läheduses, kaupluse ja raamatukougu vahelisel alal.
Laupäeval ja pühapäeval saavad inimesed kasutada saunaskäimiseks päevast aega. Pärast hommikust pikemat põõnamist saavad nad sõita Vinni näiteks juba kella 12 bussiga. Puhkepäevaldel töötavad saunakompleks ja veeatraktsioonid Vinni spordikompleksis kella 9 – 22ni.
Avatud on ka kohvik, kus on võimalik einestada ja karastusjooke nautida. Infot saunade kohta saab internetist www.vinnisport.eu ning telefonidel 325 7164 ja 5669 5613.
Anti Ronk, Vinni vald
Põlvamaa meestele suunatud tervisefoorumit „Mehed liikuma 2010“ peetakse 24. septembril Värska sanatooriumi seminariruumis.
Meeste terviseliikumine „Mehed liikuma“, meesteportaal mees.eu, Põlvamaa tervisenõukogu ja Põlva maavalitsuse korraldatava foorumi eesmärk on parandada Põlvamaa meeste liikumis- ja terviseteadlikkust, muuta tervisega seotud hoiakuid ja tõsta kaugemas perspektiivis meie kõigi tervelt elatud aastate arvu.
Üritusel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine hiljemalt 21.septembriks aadressil polvamaa@mehedliikuma.ee või telefonil 799 8932.
Lisainfo aadressitelt www.mehedliikuma.ee/polvamaa ja http://tervis.polvamaa.ee/
11. septembril kell 11 algab Kilgi tallis Ülenurme vallas (ASUKOHA KAART) ponipäev, kus lapsed saavad ratsutada ponidega.
Ponipäeva eesmärgiks on pakkuda lastele meeldivat võistlusõhkkonda oma kaunite ponidega ja pealtvaatajatele erinevat laadi silmailu. Kuna enamik hobuüritustest on suunatud kogenud ratsutajatele, siis tahavad korraldajad teha ponipäeva, kuhu saab tulla kogu perega ja see on suunatud noorematele hobufännidele. Võistlejaid ja külalisi saabub kogu Eestist.
Ponipäeval korraldatakse kolmevõistlus, kus esimesesks osaks on takistussõit – 20, 50 ja 90 cm, teiseks osaks, stoilo ja kolmandaks publiku lemmiku valimine. Võistlusklassid on: ponid alla 120 cm ja üle 120 cm. Vanusepiirangud võistlejatele puuduvad. Väikeseid võistlejaid võivad abistada trassi läbimisel vanemad või vanavanemad.
Sel ajal, kui osad inimesed võistlevad, saavad pealtvaatajad tegeleda ponide paitamisega ja kammimisega, ponisõiduga, ponijalutamisega ning muude lõbustustega.
Korraldajad loodavad, et ponipäevast kujuneb välja meeldiv traditsioon, kuhu saaks igal aastal uuesti tagasi tulla.
Lasva valla noored ja keskkonnaamet kutsuvad osalema vahval loodusharidusega seotud päeval, mille teemaks on „Kas sina oskad looduses käituda?”
13.septembril kell 13- 16 toimub Kääpa koolis kohtumine loodusteadlase Aleksei Turovski (pildil) ja keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialistidega. Räägitakse loomadega käitumisest ning loodushoiust. Õpetatakse sorteerima prügi ja otsitakse sügise märke Kääpa kooli õues.
Infopäev on osa noorte teavitamisalasest projektist, mida toetab Võru Maavalitsus ning viib ellu MTÜ Kating Noored.
Oodatud on kõik huvilised üle Võrumaa. Peamine sihtgrupp on loodusõpetuse õpetajad ning õpilased vanuses 11- 18, kuid kindlasti ei saadeta ära ka nooremaid tublisid loodushuvilisi.
Vajadusel organiseerivad korraldajad õpilastele ka transpordi. Sel juhul palutakse osalemissoovist teatada hiljemalt 10. septembriks kella 15ks Kati Oravale aadressil kati@kating.ee või telefonil 5649 8816.
Lisainfo: www.lasvanoored.ee
Pärnumaa Kodukandi projekt „Pärnumaa vabatahtliku tegevuse koordineerimine” sai rahastuse Kodanikuühiskonna sihtkapitalilt ning alustab septembris oma tegevustega.
Projekti ideeks on saavutada olukord, kus maakonnas toimib vabatahtliku tegevuse koordineerimine, pakutakse koolitust ja nõustamist, teavitust ning vabatahtlike vahendamist nii vabatahtlikele kui ka organisatsioonidele.
Praegu Pärnumaal vabatahtlike tegevuse süsteemset koordineerimist ega koolitusi ei toimu. Koordineerimatuse ja vähese teavituse tõttu jääb Pärnumaal kasutamata väga paljude potentsiaalsete inimeste vabatahtlik panus, juurde jäävad loomata lisaväärtused, mida just vabatahtlikud saaksid anda.
Kuidas vabatahtlike koordineerimine Pärnumaal võiks toimuda, ongi projekti arutelude põhiteemaks. Kaasates erinevate organisatsioonide, avaliku sektori ja ettevõttjate esindajaid, töötatakse välja maakondliku vabatahtliku tegevuse koordineerimise mudel. Peale aruteludele toimuvad projekti käigus koolitused, käivitatakse maakondlik vabatahtliku tegevust kajastav koduleht, koostatakse vabatahtlike ja organisatsioonide andmebaas, koondatakse elektroonilised juhendmaterjalid vabatahtlike kaasamiseks.
Tõstmaks Pärnumaa kodanike, ühenduste, ettevõtjate ja avaliku sektori esindajate teadlikkust, huvitatatust ja motiveeritust osalemaks vabatahtliku tegevuse arendamises, toimub projekti vältel pidev teavitustöö vabatahtliku tegevuse võimalustest kohalikus meedias, toimuvad kohtumised koolides erinevate organisatsioonide esindajatega ja infopäevad maakonnas. Projekti tegevused võetakse kokku projekti lõpuseminaril mais 2011. Projekti tegevuskava ja käiguga on võimalik kõigil huvilistel tutvuda Pärnumaa Kodukandi kodulehel www.parnumaakodukant.ee.
Projekti kogumaksumus on 226 975 krooni, sellest rahastas KÜSK 199 775 krooni ning kaasfinantseering on 27 200 krooni. Projekti partnerid on Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskus, MTÜ Nooruse Maja, MTÜ Kodanikujulgus, Eesti 4H ja Punase Risti Pärnumaa selts. Kaasatud on Pärnu maavalitsus ja Pärnumaa omavalitsuste liit.
Projekti esimene arutelu, mis on suunatud organisatsioonide esindajatele, toimub juba 28. Septembril Pärnu maavalitsuse IV korruse saalis. Kõik, kes tunnevad, et tahaksid maakonna vabatahtliku tegevuse koordineerimise mudeli väljatöötamisel osaleda, on oodatud.
Lisainfo: Eha Paas, MTÜ Kodukant Pärnumaa projektijuht ehapaas@gmail.com
23.-25. septembril 2010 on idahuvilised taas teretulnud Tallinna ülikooli, võtma osa Eesti Njingma IV rahvusvahelisest konverentsist „Budism ja põhjala”.
Kolme päeva jooksul kuuleb ettekandeid nimekailt teadlastelt ja õppejõududelt nii idast kui ka läänest – Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Rootsist, Peterburist, Saksamaalt ja Inglismaalt, Indiast, Taist, Mongooliast, Burjaatiast ja Nepalist.
Kõne alla võetakse eestlaste esmatutvus budismiga – Karl Tõnisson ja Voldemar Lustig (Mait Talts, Audentese ülikool), Kagu-Aasia budistlik haridussüsteem (Zhen Chan, Tai Rahvusvaheline Budismi Kolledž), chan(zen)-budism (sinoloog Pei-Ying Lin, Londoni ülikool), budism Rootsis jt lähinaabrite juures (Allan Fotheringham Rootsi-Tiibeti ühingust, Pekka Airaksinen Soome budistlikust liidust, Marika Laudere Daugavpilsi ülikoolist jt), dzogtshen ja põhjaga seotud elemendid (budistlik õpetaja Rigdzin Dorje), budistliku kunsti kollektsioonid Venemaal 18-20 saj (A. Andrejev, St. Peterburgi P. Kozlovi muuseumi direktor), kvantfüüsika teooriad budistlikust aspektist (Andrei Terentiev, ajakirja “Buddhism of Russia” peatoimetaja), Khampa nunnad Tiibetis tänapäeval (tibetoloog Mitra Härkönen, Helsingi ülikool), Lääne psühhoteraapia ja budistlik teadvustamisprotsess (Audrius Beinorius, Vilniuse Ülikooli Aasia õppetooli dekaan) jpm.
Oodatud on kõik, kellel soov oma teadmisi ja maailmapilti avardada! Konverentsi töökeel on inglise keel. Sissepääs on tasuta.
Konverents toimub Tallina ülikooli Tallinna saalis Uus Sadama 5. Kava aadressilt: www.budcon.com
Soovitav eelregistreerimine: marju.broder@gmail.com
Viljandi Pärimusmuusika Ait avab reedel, 10. septembril oma kolmanda hooaja ja kostitab sel puhul publikut nii lüüriliste laulude kui hoogsa tantsumuusikaga.
Peo juhatab sisse noore põlvkonna üks karismaatilisemaid pärimusmuusikuid Mari Kalkun, kes toob koos heade sõprade Triin Normani, Silver Sepa, Siim Soopi ja Karoliina Kreintaaliga kuulajateni loomingut septembris ilmuvalt teiselt autoriplaadilt. Õhtu peaesineja on legendaarne ansambel Lindpriid. Peo võtab kokku hoogne sussisahistamine, kus tantsuks mängivad Jalmar Vabarna, Villu Talsi, Karoliina Kreintaal, Eeva Lindal, Janne Suits jt.
Aida produtsendi Janne Suitsu sõnul lähtuti avapidu ettevalmistades soovist tuua publiku ette nii noori ja värskeid kui kogenud ja töökindlaid tegijaid. “Mari Kalkun on vaieldamatult üks silmapaistvamaid noori lauljatare, kelle hääletämbrit pole võimalik kellegi teisega segi ajada. Sama peab märkima ka Lindpriidesse kuuluvate Jaan Söödi, Toomas Lunge ning Indrek Kalda kohta. Sõnumiga laulud, mille saatel sobib videvikuajale vastu minna, ongi ehk selle õhtu kõige olulisemaks märgiks,” rääkis Suits.
Lisaks kümnetele üksikkontsertidele iseloomustavad algavat hooaega mitmed sündmustesarjad, millega Pärimusmuusika Aida sõbrad on juba tuttavad. Näiteks jätkuvad Annika Mändmaa eestvedamisel lastega peredele suunatud laupäevased pärimushommikud, millele võrreldes varasemaga lisatakse kohapeal küpsetatavate pannkookide lõhna. Kultuuriakadeemiaga kahasse korraldatav kontsertkohtumiste ja loengute sari Omakultuuriakadeemia keskendub eelseisvatel kuudel teemale „Keha”, olles edasiarenduseks suvisele pärimusmuusika festivalile, mis keskendus tantsule.
Koostöös eakate organisatsioonidega saavad jätku eelmisel hooajal alanud päevased kontsertkohtumised. Esimesena tuleb oktoobris huviliste ette Katrin Karismaa.
Oktoobri esimestel päevadel on kavas traditsiooniline 2-päevane lõikuspidu, mille publik tõotab sedapuhku kujuneda tavapärasest rahvusvahelisemaks, sest samal ajal kogunevad Viljandisse oma aastakoosolekule Euroopa Maailmamuusika Festivalide Foorumi delegaadid. Lõikuspeo eel toob pärimusmuusika keskus Tallinnasse ja Tartusse Venemaa balalaikavirtuoosi Aleksei Arkhipovskiy.
Loe lähemalt www.folk.ee
Laupäeval, 11. septembril kell 9.30 algab Elvas Sinilinnu saalis maagiapäev, mille raames astuvad rahva ette tuntud maagid nagu bioenergeetik Toomas Päll, astroloog Igor Mang ja sensitiiv-ravitseja Paide Anna.
Päeva jooksul saab kuulata tuntud maagide loenguid inimese saatusest, astroloogilistest sümbolitest, tarokaartidest ja enda saatuse kujundamisest. Lisaks loengutele on võimalus kuulata universumi muusikat Urmas Sisaski esituses. Samas toimub loodus- ja käsitöötoodete laat ja maagiliste kaupade müük.
Lähem teave telefonil 556 70541 või http://sinilind.elva.ee
Allikas: Elva linnavalitsus
Täna on juutide uue aasta esimene päev. Algas see juba eile, 8. septembril pärast päikeseloojangut Rosh Hashana tähistamisega. Püha kestab 10. septembrini.
Aastanumber on juutidel tänasest 5771 ja algava kuu nimeks Tishrei. Et juudid kasutavad kuu kalendrit, on nende uus aasta liikuv püha, kuid alati jääb see lääne kalendri järgi septembrisse.
Rosh Hashana tähendab heebrea keelest eesti keelde tõlgituna pead ehk aastapead. Just sel päeva 5771 aastat tagasi loodi esimene inimene Aadam.
Pärimuse järgi on taevas suur raamat, kus on kirjas kõigi inimeste nimed. Jumal märgib uue aasta esimesel päeval kõikide nimede taha, mis seda inimest uuel aastal ootab. Üksteist õnnitlevad juudid lausega: olgu teil kirja pandud ainult head. Sünagoogides puhutakse sel päeval sofaari – kõverat jäärasarve. Sarve tugevad helid kutsuvad kuulajaid võitema kõige kurja vast. Kodusel pidusöögil pakutakse õunu ja mett, et tuleks hea ja magus aasta.
Vaata Ezra Krybuse juutide uue aasta esimeseks päevaks tehtud videot “First” siit.
Kõik aiahuvilised on oodatud pühapäeval, 12. septembril algusega kell 12 rohevahetuse päevale Võrumaal Lasva vallas Madala külas Jaaniraotu talus.
Rohevahetus on aia- ja taimehuviliste kokkusaamine, mille käigus vahetatakse omavahel või antakse ära oma aia või kodu ilu- ja tarbetaimi, pistikuid, seemneid, sibulaid või juurikaid. Rohevahetuse kohta loe lähemalt www.aiaklubi.ee.
Rohenäppudele, kellel taimed kaasas, on Jaaniraotu Linnupargi külastus poole hinnaga. Rohkem infot telefonil 53 423 433 või www.jaaniraotu.ee
Jan Rahman,
literaat
Mõnikõrd om elo suurõmb ku kunst. Ilda-aigu kõnõl mullõ üts tutva, et tälle oll keski kõnõlnu, et Pulga Jaan ollõv sõitnu bussin ja vidänü hindägä üten mehidsesülemit. Asi pandse muigama, a äkki hiitü ma är: mille ma esi säändse asja pääle tulnu ei olõ?
Kon oll mu fantaasia sis, ku kiroti näütemängu bussisõidust? Ku pallo olõs saanu näütemäng mano, ku sääl olnu tegeläne, kes tulõ bussi pääle, mehidsesüllem üten, jääs mõnõ tõõsõ bussinsõitjaga porgatama ja rõivas tulõ sülemikorvi päält är ja mehilädse lindäse bussi lakja ja kõik omma hirmun ja vehkvä kässiga ja bussijuht sõit kraavi ja…
Es tulõ ma sis tuu asja pääle ja nüüd om joba ilda. Loe edasi: Elost ja kunstist ja hoitmise väest
