28. augustil süüdatakse mere ääres taas muinastuled

Veebiportaal Mereblog.com koos Rannarahva kojaga kutsuvad 28. augustil kõiki taas mere äärde, lihtsalt randa või sadamasse, et süüdata lõke või küünal ja osa võtta traditsioonilisest muinastulede ööst.

Meie esivanemad on Läänemere ääres elanud mitu tuhat aastat, vajadusel andsid nad lõketega märku oma naabritele ja meresõitjatele. Selle meenutamiseks kogunevad tuhanded inimesed igal aastal augusti viimasel laupäeval kell pool kümme õhtul randadesse, et süüdata tuled ja tähistada muinastulede ööd.

Kogunemiskohtade ja tulede süütajate kohta oodatakse infot veebilehel Muinastuled.ee.

Eelmisel aastal teatas Eestis 285 seltskonda, et süütavad muinastulede ööl lõkke, tulesid süüdati üle tuhande ja mere ääres viibis üle 20 000 inimese.

Lisainfo

Talumetsaomanikel on nüüdsest oma aumärk

Ambla metsaühistu otsustas hakata välja andma Eesti esimest talumetsaomanike aumärki „Parim talumetsa majandaja”, teatas Erametsakeskus. Esimesed 17 aumärki anti nädalavahetusel Hiiumaal Kärdlas toimunud parimate talumetsamajandajate üle-eestilisel kokkutulekul 1994. aastast toimuva iga-aastase talumetsamajandaja konkursi senistele võitjatele.

„See töö ja vaev, mis meie parimad talumetsade majandajad teevad ja näevad säästva metsanduse edendamisel, Eesti põliskultuuri, talupojakultuuri, järjepidevuse säilitamisel ning ühiskonnale veel mitmete väga oluliste rollide täitmisel, ei ole leidnud piisavat väärtustamist ja tunnustamist,” põhjendas Ambla metsaühistu juhatuse esimees Toomas Lemming uue aumärgi väljaandmist.

Hõbedased aumärgid valmistati osaühingus Roman Tavast ehk samas, kus enamik Eesti riiklikke teenete- ja aumärke.

Viies Ökofestival tõi Põlvamaale rekordarvu loodusesõpru

Laupäeval, 21. augustil Põlva talurahvamuuseumis Karilatsis toimunud Ökofestivali perepäev tõi kokku üle 6000 huvilise.

„Meie hinnangul käis perepeol kindlalt üle 6000 inimese ning kuigi vihm näpistas päeva tunni võrra lühemaks, läks üritus väga hästi korda,” ütles Põlva talurahvamuuseumi juhataja Reet Roop.


Perepäeval toimus mahepõllunduse seminar, osaleda sai töötubades, vaadata näitusi. Uudistada sai sepistamist, oma käega proovida savikedral voolimist, laastumaalimist ja looduskosmeetika valmistamist. Keskkonnatelgis oli huvilistel võimalus vaadata loodust läbi mikroskoobi ning valmistada looduslikust materjalist ehteid. Loomulikult olid avatud ka kõik talurahvamuuseumi hooned ja väljapanekud. 



Loodustoodete laadal pakuti enam kui 140 müügiletil nii puitmööblit, käsitööd, kohalikku toidukaupa kui istikuid. Eraldi väljapanekuga olid esindatud Põlvamaa rohelisema märgiga tähistatud kaubad ning toimus Põlvamaa roogade degustatsioon. Ostjaid jagus kõikjale — nii naturaalse kodujäätise kui mahetoidu leti äärde, Seto koduõlut mekkima kui vilditud eheteid valima.

Eri kursustel osales terve festivalinädala jooksul kokku 315 inimest. Festivalinädala avanud keskkonnaseminar „Profilt profile” keskendus tulevikutehnoloogiatele ning haridus- ja töövõimalustele keskkonnasektoris. Loodushuvilisi käisid talgureisil Mustoja maastikukaitsealal, kus liiviku hooldustööde kõrval tutvuti kaitseala omapärase looduskooslusega. 



Populaarsed olid isetegemisrõõmu pakkuvad töötoad. Nii kerkis maakivikursuse käigus Verioral kivimüür ja väligrill, maatoidukursusel valmistati koos Indrek Kivisaluga omapäraseid hõrgutisi kohalikest viljadest, loodusfoto kursusel saadi Urmas Tartese juhendamisel teadmisi looduse pildile püüdmisest. 



Allikas: Polvamaa.ee

Pilgupüüdjate hulka loodustoodete laadal
kuulusid ka vilditud ehted.
Foto: Reeli Kork



Pildid

Põllumajandusloendusel loetakse maad ja loomad kokku

Septembris algav põllumajandusloendus annab maamajandusest põhjaliku ülevaate ja võimaldab Eesti põllumajandust teiste Euroopa Liidu riikidega võrrelda, teatas statistikaamet.
 
1. septembrist 15. novembrini toimuv põllumajandusloendus annab põllumajandusest põhjalikuma ülevaate kui teised uuringud. „Kaardistatakse ka harvaesinevad nähtused ja põllumajanduslik tegevus omavalitsuste tasandil,” ütes statistikaameti põllumajandusloenduse projektijuht Eve Valdvee.

Loenduse käigus uuritakse majapidamisi, kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks. Valdvee sõnul on selliseid majapidamisi Eestis ligi 30 000. „Majapidamised, keda ootame loendusel andmeid esitama, peaksid nüüdseks kõik olema kätte saanud ka sellekohase teate koos juhistega, millal ja kuidas andmeid esitada,” lisas ta.

Valdvee selgitas, et kõik PRIAsse esitatud maakasutuse ja loomade andmed on põllumajandusloenduse küsimustikes juba eeltäidetuna olemas, ent vajadusel on majapidamistel võimalik neid täpsustada. „Loendusel küsitakse juurde vaid neid andmeid, mida PRIAs ega üheski teises registris ei ole,” ütles Valdvee. „Toetuste ja mahepõllumajanduse andmed kogub statistikaamet põllumajandusloenduse tarbeks otse vastavatest registritest ning neid valdajatelt üle ei küsita.”

Statistikaamet loodab olulise osa andmetest koguda e-loendusel statistikaameti elektroonilises andmete edastamise keskkonnas eSTAT. Füüsilised isikud, kes ei ole eSTATiga liitunud, saavad 1.-10. septembrini andmeid esitada eSTATi isiku-uuringute kanali kaudu või kui nad seda võimalust ei kasuta, külastab neid 15. septembrist 15. novembrini statistikaameti küsitleja.

Põllumajandusloendus toimub Eestis kuuendat korda. Varem on põllumajandusloendusi korraldatud aastatel 1919, 1925, 1929, 1939 ja pärast taasiseseisvumist 2001. aastal.

Lisainfo

Põltsamaa Felix ostab rekordkoguse eestimaist kurki

Põltsamaa Felix ostab tänavusel saagirohkel kurgiaastal Eesti kasvatajatelt rekordkoguse ehk ligi 1000 tonni kurke.

„Tänavu on meile ses mõttes erakordne aasta, et suure soojalaine tõttu saame Eesti väikekasvatajatelt osta rekordkoguse kurke,“ ütles Põltsamaa Felixi juhatuse esimees Anti Orav.

12 Eesti väiketootjalt tarnitavad kurgid tuleb kiiresti purkidesse panna, mistõttu on lisaks põhitöötajatele käimasolevaks kurgihooajaks ettevõttesse appi võetud 150 inimest.

Antslas uuendatakse tänavahaljastust

Seoses Antsla Kooli tee kõnniteede uuendamisega on kavandatud kõnnitee äärde ka uus tänavahaljastus, teatas Antsla vallavalitsus. Vanad puud olid kauaaegse lõikamise tulemusel tugevasti kahjustunud ja haiged ning dekoratiivsuse kaotanud. Uues haljastuses kasutatakse linnatingimustesse sobivaid madalakasvulisi pihlakaid ning iluõunapuid. Istutamise ajaks on planeeritud tuleva aasta kevad.